Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

Junona Compani OÜ (pankrotis) esitas 30. detsembril 2016 esindaja vahendusel Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb MTA 23. detsembri 2016. a kirja (haldusakti) tühistamist, MTA kohustamist Junona Compani OÜ (pankrotis) 15. detsembril 2016 esitatud taotlust läbi vaatama ning andma välja haldusakti, millega taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et maksukorralduse seadus (MKS) ei sätesta võimalust jätta maksumaksja taotlus läbi vaatamata, vaid on võimalus otsustada, kas taotlus rahuldada või mitte. Maksuhaldur on vääralt tuvastanud esindusõiguse ja sellest tulenevalt jätnud taotluse läbi vaatamata.

Tartu Halduskohus tagastas 3. jaanuari 2017. a määrusega Junona Compani OÜ (pankrotis) kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebajale MTA poolt 23. detsembril 2016 e-kirjaga esitatud vastuse puhul pole tegemist haldusakti vaid menetlustoiminguga, mistõttu pole tühistamisnõude esitamine lubatav. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on erandlik ja saab toimuda vaid siis, kui toiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebusest nähtub selgelt, et kaebaja ei nõustu kontrollaktis tooduga ning tahab selles esitatud nõuete abil ära hoida talle ebasoodsa maksuotsuse koostamist. Taotluses olevaid väiteid ja nõudeid saab vahetult siduda üksnes ärakuulamisõigusega ning miski ei viita sellele, et vaidlustatu rikuks ka selliseid kaebaja õigusi, millised ei ole seotud tulevase maksuotsusega. Kaebaja juhatuse liige on saanud eelnevalt maksumenetluses korduvalt seletusi anda ning kontrollakti ja muude dokumentide sisu on kaebajale teada. Miski ei viita sellele, et kontrollakti edastamine ainult kaebaja äriregistrisse märgitud pankrotihaldurile ja selle kohta juhatuse liikme poolt isiklikult esitatud arvamuse puudumine, toob vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva maksuotsuse koostamise ning taotluse läbivaatamiseks kohustamine kohtu poolt võib sellise tagajärje ära hoida.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

Junona Compani OÜ (pankrotis) esitas esindaja vahendusel 11. jaanuaril 2017 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist.

Kohus on jätnud täitmata uurimis- ja selgitamiskohustuse. Kui kohus leidis, et tühistamiskaebuse esitamiseks puudub alus, pole ta pidanud vajalikuks analüüsida ja võtta seisukohta selles osas, kas kaebuse eesmärki, milleks oli tutvuda kontrollitoimikuga sellest koopia saamise kaudu ja tagada määruskaebuse esitajale ärakuulamine, saanuks edukamalt saavutada mõne muud liiki kaebuse esitamisega. Lisaks on kohus ekslikult jätnud märkamata kaebaja esitatud kohustamiskaebuse tema taotluse läbivaatamiseks. Kaebaja on seisukohal, et isegi kui tal ei ole õigust taotleda e-kirja tühistamist, peab tal olema MKS § 14 lg-st 3 tulenev võimalus kontrollitoimikuga tutvuda.

Kaebaja ei soovi kaebusega mitte kaitset eeldatava lõpptulemuse vastu, vaid saada õigust tutvuda kontrollitoimikuga, et seejärel oleks täieulatuslikult võimalik rakendada oma ärakuulamisõigust ja seeläbi kaitsta oma õigusi. Käesoleval juhul on täidetud HKMS § 45 lg-s 3 nimetatud eeldus menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks, kuna menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Ärakuulamisõiguse ja kontrollitoimikuga tutvumise tagamata jätmist enne haldusakti andmist ei saa pidada väheoluliseks või puuduseks, mida saaks kõrvaldada lõpliku haldusakti vaidlustamise raames seda enam, et uute tõendite esitamine maksumenetluses või kohtumenetluses on võimalik üksnes erandlikel tingimustel.

Tartu Halduskohus võttis 12. jaanuari 2017. a määrusega Junona Compani OÜ (pankrotis) määruskaebuse menetlusse ja kohustas Maksu- ja Tolliametit sellele vastama.

Maksu- ja Tolliamet esitas 2. veebruaril 2017 vastuse määruskaebusele.

Junona Compani OÜ (pankrotis) seaduslikuks esindajaks on pankrotihaldur Ly Müürsoo ning Sergei Gussarovil kui Junona Compani OÜ juhatuse liikmel on õigus äriühingu nimel tegutseda üksnes pankrotihalduri nõusolekul. Vastavat nõusolekut pankrotihaldur MTA-le esitanud ei ole. Maksuhaldur toimetas 2. novembri 2016. a kontrollakti kätte äriühingu seaduslikule esindajale, pankrotihaldurile ning ärakuulamisõiguse teostamiseks antud tähtaja jooksul eriarvamust ei esitatud. Maksuhalduri keeldumine S. Gussarovi esitatud taotluse läbivaatamisest oli põhjendatud, kuna taotlus ei olnud esitatud tähtaegselt ja teiseks põhjusel, et Junona Compani OÜ (pankrotis) juhatuse liikmel puudus õigus ilma pankrotihalduri nõusolekuta äriühingu nimel MTA-le taotlust esitada. Samuti puudub pankrotis oleva äriühingu juhatuse liikmel õigus väljastada volikirja äriühingu esindamiseks, mistõttu on kaebuse esitanud esindusõiguseta isik.

MTA nõustub halduskohtu seisukohaga, et maksuhalduri teavituse puhul S. Gussarovi taotluse läbivaatamata jätmisest on tegemist menetlustoiminguga, mistõttu ei ole võimalik tühistamiskaebust esitada. Kohustamiskaebust ei ole võimalik esitada kohtumenetluse kestel muutunud faktiliste ja õiguslike asjaolude muutumise tõttu, sest MTA on 29. detsembril 2016 koostanud Junona Compani OÜ-le (pankrotis) maksuotsuse, mis on maksuhaldurile teadaolevalt jõustunud.

Tartu Halduskohus jättis 3. veebruari 2017. a määrusega Junona Compani OÜ (pankrotis) määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.

Tartu Ringkonnakohus saatis 20. märtsil 2017 määruskaebuse esitanud Junona Compani OÜ (pankrotis) esindaja Robert Sprengkile kohtunõude, milles palub täiendavaid selgitusi tema esindusõiguse kohta kohtumenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus võtnud seisukohta kaebaja kohustamisnõude osas. Kaebaja märgib, et kaebuse esitamisega ei soovitud kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse (s.o. maksuotsuse) vastu, nagu on järeldanud halduskohus, vaid kaebuse esitamise eesmärgiks oli saada kontrolltoimikust koopia, tagada ärakuulamine ja saada võimalus maksumenetluses eriarvamuse esitamiseks.

Kaebaja on kohtule esitanud kohustamisnõude 15. detsembri 2016. a taotluse uueks läbivaatamiseks ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise haldusakti väljaandmiseks MTA poolt (tl 4 pöördel). Vaidlusaluse taotlusega paluti mitte koostada ebaõiget ja õigusvastast maksuotsust, edastada kaebajale kõigi maksumenetluse jooksul kogutud dokumentide koopiad ja pikendada kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtaega (tl 6-7). Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtuga, et kaebaja soovib esitatud nõuete abil ära hoida talle ebasobiva maksuotsuse koostamist. Koopiate saamine kontrollitoimikust ja vastuväidete esitamine maksumenetluses ei saa olla eesmärgiks omaette, vaid on suunatud siiski maksumenetluse lõpptulemuse saavutamisele ja nii nagu kaebaja isegi taotleb

Kuigi kaebaja ei nõustu määruskaebuses halduskohtu seisukohaga, et 15. detsembri 2016. a taotluse läbivaatamata jätmise puhul on tegemist menetlustoiminguga, ei ole ta vastavat seisukohta määruskaebuses põhistanud. Riigikohus on sedastanud, et haldusaktiga saaks olla

tegemist näiteks siis, kui dokumendist nähtuks haldusorgani tahe panna isikule peale kohustus või keeld või konkretiseerida üksikjuhtumil seadusest tulenevat üldist kohustust või keeldu või muuta isiku õiguslikku staatust (RKHKo 2. november 2015, nr 3-3-1-22-15, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul puudub MTA vastuses taotlusele (tl 8) eespoolnimetatud regulatiivne sisu, mis on haldusakti oluliseks tunnuseks ja seega on MTA poolt taotluse läbivaatamisest keeldumisel tegemist toiminguga. Nagu märgib halduskohus, on toimingu vaidlustamisele seatud kaebeõiguse piirangud HKMS § 45 lg 3 kohaselt. Riigikohus on pidanud erandlikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada menetlustoimingut, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks; juhul kui menetlustoiming rikub menetlusosalise õigusi sõltumata menetluse lõpptulemustest ning juhul kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve (RKHKo 26. veebruar 2009, nr 3-3-1-96-08, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse puhul tegemist olukordadega, kus kaebaja õiguste kaitseks oleks vältimatult vajalik menetlustoimingu vaidlustamine. Kaebaja viidatud ärakuulamise nõutavus on üheks haldusakti formaalse õiguspärasuse eelduseks, millele kaebajal on võimalik tugineda maksuotsust vaidlustades. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et juhatuse liikme isiklikult esitatud arvamuse puudumine ei tooks vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ning taotluse läbivaatamiseks kohustamine ei hoiaks ära niisugust võimalikku tagajärge. Seega on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et toimingu iseseisev vaidlustamine (s.h kohtu poolt toimingute läbiviimiseks kohustamine) ei ole lubatud ja kaebajal tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesolevaks ajaks on MTA vaidlusaluses maksumenetluses 29. detsembril 2016 andnud maksuotsuse nr 12.2-3/035955-38, millega MTA vähendas nõuet Junona Compani OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Junona Compani OÜ (pankrotis) on esindaja kaudu Tartu Halduskohtule 31. jaanuaril 2017 esitanud nimetatud maksuotsuse tühistamise nõude, mis on registreeritud haldusasjana 3-17-222. Nagu selgub ringkonnakohtule esitatud kohtunõude vastusest, ei oma Junona Compani OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo vastuväiteid sellele, kui Junona Compani OÜ (pankrotis) juhatuse liige soovib vaidlustada Maksu- ja Tolliameti kõnealust maksuotsust.

Seega on kaebaja vaidlustanud maksumenetlust lõpetava haldusakti, mistõttu puudub mõistlik põhjus teha maksuhaldurile mistahes ettekirjutusi haldusakti andmisele eelneva menetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.