lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-635/2

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-635/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
968
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 244 lg 1, 3, 4EeltõendamismenetlusHKMS § 46 lg 3KaebetähtaegHKMS § 56 lg 3TõendidRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineTsMS § 246 lg 1Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse sisuTsMS § 247 lg 4Eeltõendamismenetluse algatamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-635

Määruse kuupäev

22. märts 2017

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Germet Kesa avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks ja eeltõendamismenetluses enne kohtumenetluse algatamist ekspertiisi määramiseks

Eeldatavad menetlusosalised

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Taotleja – Germet Kesa, lepinguline esindaja advokaat Heiki Kuningas Vastustaja – Tartu Vangla Jätta rahuldamata Germet Kesa avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks ja keelduda enne kohtumenetluse algatamist eeltõendamismenetluse algatamisest. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja varasem menetluse käik

1.Germet Kesa esitas 20.03.2017. a Tartu Halduskohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks Tartu Vangla vastu. Avalduse kohaselt nähtub Tartu Vangla tööõnnetuse raportist, et 21.05.2014. a toimus G. Kesal tööõnnetus. Tööõnnetus leidis aset treeningu ajal, kus G. Kesa vigastas vasakut põlve ja tuvastati vasaku põlve seesmise küljesideme vigastus.
2.Avalduse kohaselt vabastati G. Kesa Tartu Vangla 31.07.2015. a käskkirjaga teenistusest, sest tal esines teenistusülesannete täitmist takistav püsiva iseloomuga tervisehäire. AEK 17.11.2014. a otsusega nr 1160417 on G. Kesa töövõime kaotuse määraks 40%, põhjuseks on märgitud vigastus. Otsuse kohaselt on G. Kesal tuvastatud 22.10.2014. a põlvemeniski osaline ekstsisioon. AEK 07.05.2015. a otsusega nr 1218946 on G. Kesal tuvastatud töövõime kaotus 20% üldhaigestumisena. Avaldusele nimetatud dokumente lisatud ei ole.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 21.08.20263-26-1926/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2478/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2474/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20263-26-250/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1904/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.07.20263-26-1997/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.G. Kesa esindaja esitas avalduse Tartu Maakohtule eeltõendamismenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks. Tartu Maakohus keeldus 17.03.2017. a määrusega kohtuasjas nr 2-17-2570 avalduse menetlusse võtmisest. Tartu Maakohus leidis, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

Kohtu seisukoht

4.Avalduse kohaselt soovib G. Kesa esitada nõude Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
5.Avalduses on esitatud taotlus algatada eeltõendamismenetlus ja teostada kohtumeditsiiniline ekspertiis tekkinud vigastuste põhjuste selgitamiseks. Avalduse õiguslikuks aluseks on märgitud HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 3.
6.HKMS § 56 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku §des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. Seega kuulub avalduse lahendamine halduskohtu pädevusse.
7.Avalduse esitaja on märkinud, et kohtumeditsiinilise ekspertiisi määramine on vajalik selleks, et tuvastada vigastuse põhjus ja seega on eeltõendamismenetlus lubatud TsMS § 244 lg 3 p 2 alusel.
8.Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole eeldused eeltõendamismenetluse läbiviimiseks täidetud (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017. a määrus tsiviilasjas nr 216-9689).
9.Taotleja ei ole esitanud TsMS § 244 lg 1 mõttes ühtegi mõjuvat põhjust enne kohtumenetluse algatamist eeltõendamismenetluses tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks.
10.TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib eeltõendamismnetluses mh teha ekspertiisi.
11.TsMS § 246 lg 1 p 4 kohaselt tuleb eeltõendamismenetluse algatamise taotluses märkida muuhulgas asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust.
12.Käesoleva taotluse lahendamisel tuleb kontrollida kolme asjaolu seonduvalt eeltõendamismenetluse lubatavusega, milleks on esiteks vastaspoole nõustumine, teiseks põhjendatud eeldus tõendite kaduma minemise võimalikkusest, mis raskendaks nende kasutamist ning kolmandaks taotleja õiguslik huvi ekspertiisi määramiseks motiivil, et asjaolude eelnev tuvastamine aitaks ilmselt välistada kohtuvaidluse.
13.Nagu osundatud, võib kohus poole taotlusel mõjuval põhjusel enne kohtumenetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub.
14.Kohtute Infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohus kohtuasjas nr 2-17-2570 küsinud eeldatava vastustaja Tartu Vangla seisukohta samasisulisele eeltõendamismenetluse algatamise avaldusele.
15.Tartu Vangla on eeltõendamismenetluse taotlusele vastuseks leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamine ei ole vajalik, kuna kahju tekkimise põhjus on teada. Selleks on treeningul füüsilise tegevuse käigus vigastuse saamine, mida tõendab tööõnnetuse raport. 21.05.2014. a aset leidnud tööõnnetuse ajal oli G. Kesa Tartu Vangla teenistuses järelevalveosakonna valvuri ametikohal. Treening, mille käigus G. Kesa vigastada sai, toimus

tema teenistuskohustuste täitmise ajal, treeningul osalemine oli G. Kesale kohustuslik, see kuulus teenistuskohustuste täitmise hulka ning treeningul osalemise aja eest maksti G. Kesale töötasu. Seega peaksid käesoleval juhul vangla nägemusel G. Kesale olema kohaldunud avaliku teenistuse seaduse §-st 49 tulenevad sotsiaalsed tagatised töövõime vähenemise tõttu. Töövõimet hindab töötuskindlustuse seaduse alusel Eesti Töötukassa, kes kaasab eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja.

16.Menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes ei saada halduskohus käesolevat taotlust uuesti eeldatavale vastustajale Tartu Vanglale, kuna eeldatav vastustaja ei ole eeltõendamismenetluse algatamisega nõustunud. Seega ei ole TsMS § 244 lg 1 kohane esimene eeltõendamismenetluse lubatavuse eeldus käesolevas asjas tõendatud.
17.Halduskohtul ei pea tõenäoliseks, et Tartu Vangla on käesolevaks asjaks oma seisukohta eeltõendamismenetlusega mittenõustumise osas muutnud. Menetlusökonoomika printsiibi kohaldamise halduskohtu poolt tingib HKMS § 46 lg-s 3 sätestatud hüvitamiskaebuse esitamise üldine kaebetähtaeg kolm aastat ning asjaolu, et taotluse kohaselt toimus vigastus 21.05.2014. a, st üldine kaebetähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks möödub käesoleva määruse koostamisest arvates vähem kui kahe kuu pärast, millise aja jooksul ei ole tõenäoline ekspertiisi vastuse saamine, mida G. Kesa vajab taotluse kohaselt Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
18.Samuti ei ole kohtule äratuntav, miks taotletavaks ekspertiisiks vajalik tõendusmaterjal võiks kaduma minna või eksperdi arvamuse näol saadava tõendi kasutamine võiks osutuda raskendatuks, vastavalt TsMS § 244 lg-s 1 nimetatud eeltõendamismenetluse lubatavuse teisele alternatiivsele eeldusele.
19.Kolmanda avalduse lubatavust tingiva asjaoluna viitab avalduse esitaja õiguslikule huvile (TsMS § 244 lg 3 p 2). TsMS § 244 lg 4 kohaselt on õiguslik huvi § 244 lg-s 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.
20.Halduskohtule ei ole käesolevas menetlusstaadiumis äratuntav, kuidas aitaks käesoleval juhul ekspertiisi määramine kaebajale tekkinud vigastuse põhjuste selgitamiseks vältida kohtuvaidlust kaebaja poolt esitada soovitavas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
21.RVastS § 9 lg 1 kohasel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes süüliselt tervise kahjustamise korral. Ekspertiis saab kaebaja nägemuse kohaselt tuvastada aga üksnes vigastuse põhjuse. Vastustaja süü tuvastamine eeldab vastustaja poolt süü omaksvõttu, mis käesoleval juhul ei ole tõendatud ega ka tõenäoline, sest vastustaja ei ole andnud isegi nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks.
22.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb avaldus jätta rahuldamata ja keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest.
23.TsMS § 247 lg 4 annab õiguse eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse määruskaebuse korras vaidlustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.07.20263-25-4636/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-26-1926/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium