Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1892
Haldusasi
Megatek Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.07.2016 korralduse nr 13-2.3/2232 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Megatek Eesti OÜ, volitatud esindaja Vitali Denikin Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Revo Krause
Asja läbivaatamine
23.02.2017
Jätta Megatek Eesti OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-1892
2(7)
3-16-1892 2) MTA 21.07.2016 korraldus rikub vähemalt järgmisi Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS) tulenevaid kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi: üldist ettevõtlusvabadust (PS § 31), mis PS § 9 lg 2 kohaselt laieneb ka juriidilistele isikutele; üldist võrdsuspõhimõtet (PS § 12); õiguspärase ootuse põhimõtet (PS § 10); igaühe õigust heale haldusele, õiguspärasele menetlusele ning õigusnormide järgimisele täidesaatva võimu poolt (PS § 14). 3) Maksuhaldur on materiaalõiguse norme rikkudes ning maksumenetluse käigus kogutud dokumente ning informatsiooni ebaõigesti ja puudulikult hinnates jõudnud väärale järeldusele Megatekil võlgnevuse olemasolu osas Techno City ees. 4) Korraldus on õigusvastane haldusakt, mistõttu tuleb tuvastada selle tühisus. Haldusakt ei vasta motiveerituse nõudele. Haldusakti põhjendav osa peab sisaldama nii faktiliste asjaolude kirjeldust kui ka neile antud õiguslikku hinnangut sellisel kujul, et haldusakti adressaadile on see selge ja üheselt mõistetav. Haldusaktist peab nähtuma, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes on haldusorgan selles viidatud õigusnorme kohaldanud. Maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt põhjendanud (ega tõendanud) Megateki jaoks nn „negatiivse“ korralduse tegemiseks eelduste esinemist. Faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine peab selle adressaati ning haldusaktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Käesoleval juhul korralduse puhul vastavat nõuet järgitud ei ole (lisaks kõigele muule jääb maksukohustuslasele arusaamatuks, kust võis tekkida Megatekil võlgnevus Techno City ees olukorras, kus hoopis viimasel on võlgnevus Megateki ees). Korraldus ei ole kontrollieseme asjaolude osas põhjendatud ja selle täitmine ei ole maksukohustuslase jaoks selge. Lisaks sellele ei ole korraldusega kaebajale pandud kohustused proportsionaalsed, arvestades sellega, et tegelikkuses esineb hoopis Techno Cityl võlgnevus Megateki ees. 5) MTA sihikindel tegevus näitab, et MTA kavatseb sundtäita haldusakti ilma hagi esitamata. Lisaks vaidlustatava korraldusega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisele on MTA-l kavas teostada vaidlusalase korralduse alusel sundtäitmise toiminguid. See nähtub muuhulgas ka korralduse sõnastusest, millega MTA kohustab Megateki kandma tasumisele kuuluvad summad Techno City maksuvõla katteks summas 261 186,46 eurot. Ka 19.09.2016 e-kiri näitab selgelt MTA kavatsust sundtäitmise teostamiseks. MTA on asunud juba hoiatama Megateki trahvinõudega summas kuni 3200 eurot eesmärgil, et Megatek tasuks (olematu) võlgnevuse Techno City ees. Kaebaja on kindlal veendumusel, et MTA asub rakendama sunnimeetmeid Megateki suhtes, vaatamata sellele, et nõude sundtäitmine eeldab eelnevat hagi rahuldamist. Seda on möönnud ka MTA, et MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, kuid jätkab nõude sissenõudmist ja järgmise sammuna teeb sundtäitmise hoiatuse tuginedes just korraldusele.
Maksu- ja Tolliamet palub 03.11.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Vaidlustatud korraldus on motiveeritud ja seaduslik ning kaebaja õigusi ei ole vaidlustatud korraldusega rikutud. Kaebus ühtib valdavalt vaides esitatuga, seega palub vastustaja lähtuda mh 23.08.2016 vaideotsuses toodud seisukohtadest. 2) Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur on esitanud Techno Cityle korduvalt maksuvõla tasumise korraldusi koos sundtäitmise hoiatusega ning teinud kõik võimalikud ja vajalikud toimingud selleks, et maksuvõlg osaühingult sisse nõuda. Senised toimingud ei ole tulemust andnud. Maksuhaldur ei asu MKS § 130 lg 1 p 3 ja TMS § 111 kohaldades hindama võlgniku ja kolmandate isikute vahelisi võlasuhteid ja nõudeõiguse sisu, vaid lähtub talle varasemas menetluses teadaolevatest andmetest võlgniku rahaliste nõuete ja varaliste õiguste osas. 3(7)
3-16-1892 3) Vaidlustatud korraldus ei sisalda selle saaja ehk kolmanda isiku suhtes sundtäitmise hoiatust, kuivõrd korralduse aluseks olev maksuvõlg ei ole kaebaja maksuvõlgnevus. Küll aga on maksuhalduril õigus nõuda, et võlasuhte olemasolul täidetakse see otse maksuhaldurile ning maksuhalduri tegevuse teadlik takistamine on tulenevalt MKS §-st 154 rahatrahviga karistatav. Juhul, kui kaebaja ja Techno City vahel võlasuhet ei ole, siis puudub ka väärteokoosseis ning MTA trahviähvardust ei realiseeri. Kui aga leiab tuvastamist, et võlasuhe oli ning kaebaja on raha tasunud Techno Cityle, on tegemist väärteo formaalse koosseisuga, mille eest ettenähtud karistusele on korralduses ka viidatud. 4) Maksuhaldur ei ole vaidlusaluse korraldusega asunud kaebaja ning Techno City vahelist õigussuhet nö ümber kujundama ehk maksuhaldur ei ole esitanud nõuet võlakohustuste ennetähtaegseks täitmiseks. Vaidlusaluse korralduse sisuks on korralduse adressaadi teavitamine, et võimalik kohustus tuleb täita võlgniku asemel maksuhaldurile, mitte uue kohustuse täitmise tähtpäeva määramine ja võimaliku sundtäitmise hoiatuse edastamine. Seega ei saa vaidlusalune korraldus olla kaebaja jaoks nn „negatiivne haldusakt“ ega saa rikkuda kaebaja õigusi. 5) Vaidlusaluse korralduse tegemise hetkeks, s.o 21.07.2016 oli kaebaja ning Techno City poolt maksuhaldurile edastatud teabe kohaselt Techno City kaebaja tehingupartneriks ning maksuhaldur kasutas eelnimetatud teabest tulenevalt õigust nõuda kolmandalt isikult võimaliku võlasuhte olemasolu korral, et see täidetaks otse maksuhaldurile. Seetõttu on korralduses ka üldiselt toodud, et korraldus kuulub täitmisele kätte toimetamisest alates. Juhuks, kui korralduse kohene täitmine mingil põhjusel ikkagi ei osutu võimalikuks, oli korralduses märgitud ka, et korralduse täitmisel ilmnenud takistavatest asjaoludest teavitataks koheselt korralduse koostajat, et oleks võimalik nendega arvestada. Kaebaja poolt vaides 22.08.2016 esitatud väidet võlasuhte puudumise osas tulebki käsitada kohustatud kolmanda isiku poolt esitatud asjaoluna, mis võib vaidlusaluse korralduse kohese täitmise edasi lükata ning hakata mõjutama, millal maksuhaldur saab öelda, et kohustatud kolmas isik vaidlusaluses korralduses toodud nõuet ikkagi ei täitnud ja tema vastu hagi esitada TMS § 118 lg 1 kohaselt. See ei muuda aga õigusvastaseks vaidlusaluse korralduse andmist, sest korralduse andmise sisulised eeldused olid korralduse andmise hetkeks ja on senini täidetud. 6) Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle väljaandmise hetke seisuga, seega tuleb jätta arvestamata vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel kaebaja poolt 22.08.2016 esitatud väited, mille kohaselt kaebaja ja Techno City vahelises ärisuhtes on tegelikuks võlglaseks Techno City, mitte kaebaja. Maksuhalduril vaidlustatud korralduse väljastamisel selline teadmine puudus. Vaidlustatud korralduses on viidatud Techno City maksuvõla tuvastamise alusele (MTA 15.04.2016 ja 14.07.2016 korraldused maksuvõla tasumiseks), samuti õiguslikule alusele, mis võimaldab arestida võlgniku nõude kolmanda isiku vastu (MKS § 130 lg 1 p 6 ja TSM § 111). Samuti sisaldub korralduses nõutav teade arestimise kohta (sissenõude pööramiseks nõudele arestib maksuhaldur nõude ja kohustab Techno City suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhalduri kasuks) ning viide võlgniku nõudele kolmanda isiku vastu (mistahes tasumata, sh tulevikus tekkivad, nõuded maksuvõla suuruses summas). Techno Cityle edastati 22.07.2016 vaidlustatud korralduse koopia, seega on võlgnikku teavitatud nõude arestimisest. Samas ei ole kaebaja oma väidete tõenduseks esitanud tõendeid, mille alusel kontrollida võlasuhte puudumist.
Kohus leiab, et Megateki kaebus ei anna alust MTA 21.07.2016 korralduse tühistamiseks.
4(7)
3-16-1892 lg-tes 2 ja 3. Maksuvõla sundtäitmine toimub MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras (MKS § 128 lg 1). Täitetoimingu tegemiseks esitab maksuhaldur kirjaliku taotluse või korralduse (MKS § 130 lg 11). Maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud üldnõuded on sätestatud MKS §-s 46. Maksuvõla sundtäitmise täitetoiminguna on maksuhalduril muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korrana tuleb mõista eelkõige TMS §-des 111, 114 ja 118 toodut, kohaldades vastavat kohtutäituri osas kehtestatud regulatsiooni maksuhalduri suhtes. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 1 sätestab, et nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed: sissenõutava summa suurus; arestitava nõude üldine kirjeldus; viide täitedokumendile; korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. TMS § 114 lg 2 kohaselt tulevase nõude arestimine tuleb arestimisaktis märkida. TMS § 114 lg 5 sätestab, et kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. TMS § 118 lg 1 kohaselt on sissenõudjal nõude arestimise puhul õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Mitme sissenõudja olemasolu korral võib igaüks hageda nõude täitmist kõigi sissenõudjate jaoks.
5(7)
3-16-1892 arestimata: nõude arestimisega ei muudeta tema kohustuse suurust ega selle täitmise tingimusi, vaid kohustatakse täitma enda kohustus maksuhaldurile samadel tingimustel, nagu see kuuluks täitmisele tegelikule võlausaldajale (maksuvõlglasele).
Isegi kui maksuhaldur asuks seejuures tõepoolest rakendama MTA 21.07.2016 korralduse alusel kaebaja suhtes sundtäitmise toiminguid või alustama väärteomenetlust, vaatamata asjaolule, et kaebajal kohustus Techno City ees puudub, siis ei tähendaks see automaatselt MTA 21.07.2016 korralduse õigusvastasust. Sellisel juhul tuleks kaebajal esitada vastuväited / vaidlustada vastav toiming (sundtäitmine, väärteomenetluse alustamine), põhjendusega, et see on vastuolus nii MTA 21.07.2016 korraldusega kui ka MKS § 130 lg 1 p-ga 3.
3-16-1892 selgitatud, millest tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et Techno Cityl võib olla nõue Megateki vastu, ei saa seda pidada siiski selliseks puuduseks, mis annaks aluse vaidlustatud korralduse tühistamiseks (HMS § 58). Korralduses on üldsõnaliselt siiski viidatud, et MTA arestib mistahes, sh tulevikus tekkivad nõuded. Korraldusest on arusaadav, et see tekitab kaebajale kohustusi eeldusel, et kaebajal on täitmisele kuuluv rahaline kohustus Techno City ees. Seejuures peab arvestama, et nõude arestimine laieneb ka tulevikus tekkivatele nõuetele (TMS § 114 lg-d 2 ja 5), st korraldus võib omandada adressaadi osas kohustava tähenduse ka tulevikus. Maksuhaldur on seejuures kohtumenetluses selgitanud, et kaebajale ei esitatud nõude arestimise korraldust meelevaldselt / juhuslikult, vaid Techno City on deklareerinud kaebajat enda tehingupartnerina (käibedeklaratsioonide väljavõtted – tl 26-28).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.