3-14-52678/83 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

4.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata Kaebaja suhtes tehtud süüdimõistev lahend jõustus 18.04.2012 ning sellest ajast alates oli talle teada, kui kaua ta minimaalselt vangistuses (sh väidetavalt inimväärikust alandavates tingimustes) peab viibima ning ei ole täiesti välistatud, et primaarsete õiguskaitsevahendite abil oleks kaebaja saanud kahju vähendada. Perioodil 15.07.2011‒14.07.2014 viibis kaebaja Tallinna Vanglas kokku 1096 päeva, millest 606-l päeval (55,3 % ajast) oli talle tagatud suurem põrandapind kui 3m2 (vahemikus 3,18‒9,8 m2). Seejuures oli juba alates 10.05.2013 kaebajale igapäevaselt tagatud suurem põrandapind kui 3 m2. 20.09.2010‒14.07.2011 oli AS paigutatud kambrisse nr 436, millise täituvuseks oli 6 isikut. Kambri kogupindalaks oli 16,4 m2, millest tualettruumi pind moodustab 1,5 m2. Seega oli vaidlusalusel ajavahemikul isikule tagatud 2,73 m2 isiklikku ruumi, millest ei ole maha arvestatud tualettruumi ega inventari alla jäävat pinda. Kaebajale oli kasutada põrandapind kooskõlas vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 lg-ga 6. Tema kinnipidamistingimused vastasid kehtivale õigusele, mistõttu puudub Tallinna Vangla tegevuses õigusvastasus. Tallinna Vangla esimeses ja teises üksuses asuvad WC-d kambris ning see võimaldab kinnipeetavale privaatsuse. Tualeti pindala ega mööblialuse pinna mahaarvamine kambripinnast ei ole põhjendatud. See oleks põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist oleks sellise ruumiga või esemetega, mida kinnipeetav kasutada ei saa ja mis seetõttu vähendab põhjendamatult kambripinda. Kambrites, milles kaebaja viibis, oli osaliselt avatav aken, mis võimaldas ruume hõlpsasti ventileerida ning sundventilatsioon, kunstliku ja loomuliku valguse koostoimes oli tagatud piisav valgustus. Nõutava temperatuuri kindlustas kambrites keskküttesüsteem. Lisaks võimaldati duši kasutamist. Voodipesu vahetati reeglina kaks korda kuus. Igal vahistatul ja süüdimõistetul oli oma voodikoht, padi, tekk, madrats ja voodipesu. Ajavahemikul 22:00‒06:00 oli vanglas öörahu, mis tähendab, et iga isik sai korralikult välja puhata. Vahistatutele ja süüdimõistetutele, sh kaebajale oli tagatud mõningane meelelahutus, infovajaduse rahuldamine ja neile, kelle suhtes ei olnud rakendatud suhtlemispiiranguid, ka suhtlemisvõimalus lähedastega (kirjavahetus, helistamine, lühiajalised kokkusaamised). Lühiajalistel kokkusaamistel viibis kaebaja korduvalt. Umbes kord iga kahe nädala tagant oli võimalus laenutada raamatukogust raamatuid, samuti väljastas vangla ajalehti. Loa alusel väljastati kambritesse isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid. Lisaks oli vahistatutel lubatud saada pakke. Sisseoste võimaldati sooritada reeglina kaks korda kuus. Usuliste vajaduste rahuldamiseks oli võimalus kohtuda individuaalselt vangla kaplaniga. Vahistatute ja süüdimõistetute käsutuses olid ka vangla sotsiaaltöötajad, psühholoogid ning meditsiinipersonal. Võimaluste piires võimaldati ka vahistatutele hõivetegevust. Toitlustamise kolm korda päevas tagas vangla. Samuti võimaldati iga päev värskes õhus jalutamist. Kaebaja suhtes tehtud süüdimõistev otsus jõustus 18.04.2012, misjärel rakendati VangS § 14 lg-t 3 ja isik viibis VSKE § 8 lg-st 4 tulenevalt lukustatud kambris. Alates 04.06.2012 on AS viibinud avatud eluosakonnas, kus kambrid olid lukustatud üksnes öörahu ajal ja tagatud oli võimalus lisaks elukambrile viibida ka kogu päevase aja jooksul oma elusektsioonis. Kaebajal on olnud võimalus ühel korral nädalas kasutada spordisaali üldfüüsiliseks treeninguks. Kaebaja on Tallinna Vanglas viibimise ajal olnud hõivatud ka taasühiskonnastava tegevusega (vihajuhtimise sotsiaalprogramm, riigikeele õpe). Ka nimetatud tegevustes osalemine tagas 3(12)

3-14-52678 Riigikohus on 09.12.2015 otsuses nr 3-3-1-42-15 (p 17) märkinud, et kehtivast õigusest ega EIK praktikast ei tulene, et kinnipeetava käsutuses olevat vähemalt 3m2 või soovitatavalt 4m2 suurust põrandapinda tuleks arvestada ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata. Seega tuleb ka praeguses vaidluses hinnata kaebajale tagatud isiklikku ruumi, võttes aluseks kambrite, milles ta viibis, kogupindala. Kaebaja viibis esmalt vanglas vahistatuna. Tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus jõustus 18.04.2012. Jõustunud otsusest teada saades rakendati AS suhtes VangS § 14 lg-t 3 ja tema liikumisõigust piirati vastavalt VSKE § 8 lg-le 4. Alates 04.06.2012 viibis AS avatud eluosakonnas, kus kambriuksed oli avatud ajavahemikul 06.00‒22.00. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks ta kogu kaebusega hõlmatud perioodi pidanud viibima lukustatud kambris, kus oli vaid ühe tunni ulatuses võimalik väljuda jalutuskäiguks. Vastustaja on kohtule esitanud tabelina ülevaate kaebaja paigutamiste ja kambrite täituvuse kohta (perioodil 15.07.2011–14.07.2014). Ajavahemikus 20.09.2010‒14.07.2011 oli AS paigutatud kambrisse nr 436, mille täituvuseks oli 6 isikut. Kambri kogupindalaks on mõõdetud 16,4m2, millest tualettruumi pind moodustab 1,5m2. Seega oli vaidlusalusel ajavahemikul isikule tagatud 2,73 m2 isiklikku ruumi, millest ei ole maha arvestatud tualettruumi ega inventari alla jäävat pinda. Ajavahemikus 10.05.2013‒14.07.2014 on kaebaja viibinud sellistes kambrites, kus põrandapinda on olnud alati vähemalt 3,19m2 inimese kohta ning sageli rohkem, ulatudes vahel isegi üle 4m2. Ajavahemikus 04.06.2012‒09.05.2013 on kaebaja viibinud oludes, kus isikute arv kambris varieerus ning sellest sõltuvalt ka ühe inimese kohta jääv põrandapind (erinevatel päevadel 2,61–3,19 m2). Kõnealusel perioodil on olnud 255 päeva, mil kaebaja viibis kambris, kus ühe inimese kohta ei olnud pinda küll 3m2, nagu seda eeldab ülal viidatud EIK praktika, kuid täidetud oli VSKE § 6 lg 6 v.r nõue (2,5 m2) ning seda sageli miinimumnõuet oluliselt ületades. Samas 77 päeval selles ajavahemikus oli täidetud ja ületatud ka 3m2 künnis. Ajavahemikus 20.09.2010–03.06.2012 viibis kaebaja Tallinna Vanglas vahistatuna ja perioodi viimase osa vastuvõtuosakonnas (lukustatud kambris) kokku 622 päeva. Ka sellel ajavahemikul oli inimeste hulk ja vastavalt isikliku ruumi suurus erinev (2,61m2 kuni isegi üksikutel päevadel 4,4m2). Valdavalt (kokku 525 päeva, s.o 84% ajast) oli isiklikku ruumi alla 3m2 ja seejuures pikki perioode – 20.09.2010‒18.09.2011 (363 päeva) ja 02.12.2011–29.04.2012 (150 päeva), seejuures vaid mõne üksiku ühe- või paaripäevase erandiga vahepeal (kokku 12 päeva), mis ei saanud üldist olukorda märkimisväärselt paremuse suunas mõjutada. Lisaks duši kasutamisele vastavalt VangS-s sätestatule oli kinnipeetaval võimalus end kambris pesta, soojendades selleks vett veekeetjaga või teha esmaseid hügieenitoiminguid külma veega ning seega saab isik ennast elementaarsel määral pesta ka kambris olles. Kinnipidamistingimusi kogumis hinnates ei halvenda kindlasti kinnipidamistingimuste kui terviku kvaliteeti, kui hüve on võimaldatud vähemalt kehtivas õiguses sätestatud minimaalses ulatuses. Lisaks Tallinna Vangla kambrites toimivale sundventilatsioonile, on kambris viibijatel võimalik õhuhulka reguleerida ka akna küljes oleva õhutusava kaudu. Kinnise osakonna kambrite akendele on küll julgeolekukaalutustel lisatud piirded, kuid need ei takista õhuvahetust. Vastustaja on kirjeldanud abinõusid, mida vangla on täiendavalt tarvitusele võtnud õhutus- ja temperatuuriprobleemide lahendamiseks kuumal suvisel ajal. Väited niiskuse ja ebameeldiva lõhna kohta esitas kaebaja alles kohtumenetluses täiendavates seisukohtades ning selles osas ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vastustaja on kaebaja kinnipidamistingimusi iseloomustades märkinud omaette voodikoha olemasolu ja regulaarset voodipesu vahetamist ning piisavat puhkamisvõimalust öörahu ajal. Omaette voodikoha tähtsust on ka EIK rõhutanud (näiteks asjas Logothetis jt vs. Kreeka (kaebus nr 740/13), 25.09.14; Murśić vs Horvaatia (kaebus nr 7334/13), 12.03.2015). Öisel ajal puhkamisvõimaluse olulist mõju kinnipidamistingimuste kogumile rõhutas ka Riigikohus 5(12)

3-14-52678 asjas nr 3-3-1-68-15 (p 19). Seega ei ole ilmnenud, et olmetingimused vanglas olnuks sellised, mis ebapiisava põrandapinna väidetavalt negatiivset mõju kaebajale oleks suurendanud. Arvestades eelnevalt kirjeldatud kaebaja paigutusi nii pindala kui ajalisest aspektist, asjaolu, et pole tuvastatud kinnipidamistingimusi halvendavaid muid olmetingimusi ning et kaebaja vahistatu staatusest tingitud vähesed võimalused kambriväliseks liikumiseks ja suhtlemiseks ei leevendanud ebapiisavast isiklikust ruumist tingitud mõjutusi, on kaebaja nõue osaliselt põhjendatud. Õigusvastastest kinnipidamistingimustest, sh ebapiisavast põrandapinnast tingitud mõju vahistatu suhtes on tugevam, võrreldes nende vanglas kinni peetavate isikutega, kellele võimaldatakse igapäevast kambrivälist liikumist ja suhtlemist ulatuslikumalt. Seetõttu tuleb ka praeguse kaebaja puhul eristada kinnipidamist vahistatuna ja süüdimõistetuna. Õigusvastaseks ei saa pidada kaebaja kinnipidamist ajavahemikus 10.05.2013‒14.07.2014, mil kaebaja viibis süüdimõistetuna kambrites, kus põrandapinda oli tagatud rohkem nii siseriiklikult kehtestatud miinimumist kui ka kooskõlas EIK lahenditega. Kaebaja on avatud eluosakonnas saanud kogu selle aja (väikeste vaheaegadega kursuste vahel) käia riigikeele õppes ning alates 19.05.2014 osalenud eluviisitreeningul ning kohtunud üheksal korral lühiajaliselt oma tuttavatega. Õigusvastaseks ei saa pidada ka kaebaja kinnipidamist süüdimõistetuna ajavahemikus 04.06.2012‒09.05.2013, kuigi selles ajavahemikus viibis kaebaja vahelduvalt nii olukorras, kus eelnimetatud piirmäär oli täidetud, kuid vahepeal ka olukorras, kus tagatud oli küll siseriiklik miinimummäär, kuid mitte EIK praktikas rõhutatud 3m2 nõue. Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-68-15 (p 19), et ka suhteliselt pikaajalist viibimist alla 3m2 tingimustes (kokku 814 päeva, sh ka järjestikune 465 päeva pikkune ajavahemik) tingimustes ei ole põhjust pidada õigusvastaseks, kui on tagatud piisav võimalus kambriväliseks liikumiseks ja tegevuseks ning põrandapinna nappusest tingitud negatiivset mõju ei võimenda muud minetused olmetingimustes. Kaebaja on sarnastes tingimustes viibinud kokku 255 päeval ning isikliku ruumi suurus varieerus pidevalt, sh perioodidega, mil ruuminappust pole põhjust väita. Kuigi sel perioodil võib tuua välja ka pikemaid ajavahemikke, mil kambripinda oli pidevalt alla 3m2 (14.06.2012–28.11.2012; 03.01.2013–26.02.2013; 24.03.2013– 15.04.2013), oli kogu aeg tagatud vähemalt siseriikliku õigusega sätestatud nõue. Kaebaja viibis kogu selle aja avatud elusektsioonis, kus vastustaja väitel suleti kambriuksed vaid öörahuks. Kaebaja sai kasutada igapäevast ühe tunni pikkust jalutuskäiku värskes õhus. Süüdimõistetuna karistust kandes on kaebaja viibinud sel ajal 4 korda lühiajalisel kokkusaamisel ning 14.01.2013‒30.08.2013 on ta saanud osaleda riigikeele kursusel (õppetöö toimus kolmel korral nädalas 2×45 minutit korraga). Üks kord nädalas oli tagatud graafikujärgne võimalus üldfüüsiliseks treeninguks spordisaalis. Tagatud olid ka muud võimalused tegevusteks ja meelelahutuseks (raamatukogust raamatute laenutamine, ajalehtede lugemine, raadio- ja telesaadete jälgimine, võimalus sisseoste teha jm). Seega kompenseeris sel ajavahemikul mõningast võimalikku ebamugavust piisav võimalus kambriväliseks liikumiseks ja tegevuseks. Kaebaja oli sel ajavahemikul olukorras, kus ruuminappus sai negatiivset mõju avaldada vaid ööajal, kui kinnipeetavad pidi olema kambris, kuid selles osas kompenseerivad isikliku ruumi vähesuse nõuetekohased magamistingimused (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-68-15, p 19). Õigusvastaseks saab pidada kaebaja kinnipidamist 500 päeva ulatuses, mil ta viibis vanglas kas vahistatuna või tema suhtes rakendati piiranguid seoses vastuvõtuosakonda paigutamisega (VangS § 14 lg 3, VSKE § 8 lg 4) ning ta viibis alla 3m2 tingimustes pikki järjestikuseid ajavahemikke 20.09.2010‒18.09.2011 (363 päeva) ja 02.12.2011–29.04.2012 (150 päeva) seejuures vaid mõne ühe- või paaripäevase erandiga, mis ei saanud üldist olukorda märkimisväärselt mõjutada. Vahistatuna on kaebaja viibinud kahel lühiajalisel kokkusaamisel 6(12)

3-14-52678 oma tuttavatega ning läbinud lühiajalise vihajuhtimise programmi (10 osalemiskorda) 07.06.2011‒29.06.2011. Need tegevused ei saa kuigivõrd korvata suletud kambris viibimisel ruuminappusest tingitud ebamugavusi. Samuti ei paku olulist leevendust võimalus selles samas kambris lugeda raamatuid ja ajalehti või jälgida raadio- või televisiooniprogramme. Kambrivälist suhtlust ei asenda kuigivõrd ka vahistatu võimalus saada pakke. Kaebaja ei eita, et ta sai igapäevast ühe tunni pikkust jalutamisvõimalust kasutada, kuid kurdab, et olukorras, kus korraga kuus inimest viibivad 12,69m2 suuruses jalutusboksis, ei ole tegelik jalutamine võimalik. Sellise jalutamisvõimalusega on küll täidetud VangS § 93 lg-s 5 sätestatud miinimumnõue, kuid see piiratud võimalus viibida väljapool kambrit ei ole piisav ruumikitsikuse neutraliseerimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-15, p 22). Seega pole vastuvõtuosakonnas ja vahistatuna vanglas viibimise aja osas ilmnenud, et kaebajal oleks olnud märkimisväärseid võimalusi täiendavaks liikumiseks või suhtluseks, mis võiks pakkuda leevendust ebapiisava kambripinna oludes ning välistaks EIK art 3 rikkumise. Eelnevat arvestades on 500 vahistatuna või vastuvõtuosakonnas viibitud päeva osas kaebajat peetud kinni õigusvastaselt tingimustes, millega on tema väärikust alandades tekitatud mittevaralist kahju, mis väärib rahaliselt hüvitamist. Kogu kõnealuse perioodi jooksul ei ole kaebaja päevagi viibinud tingimustes, kus pinda oleks olnud alla kehtivas õiguses (VSKE § 6 lg 6 v.r) kehtestatud määra. Kaebajale on põhjendatud hüvitada väärikust alandava kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju rahas 500 päeva ulatuses ajavahemikel 09.10.2012–13.11.2012 ja 20.11.2012–06.01.2013 kinnipidamise eest. Arvestades praeguses asjas õigusvastaselt väikese põrandapinna tingimustes viibimise aega, selle osakaalu kinnipidamisajast tervikuna, olmetingimusi tervikuna ning liikumis- ja suhtlemisvõimaluste ebapiisavust vahistatuna vanglas viibides, on põhjendatud mõista 500 õigusvastastes tingimustes viibitud päeva eest hüvitist iga päeva kohta 2 eurot, s.o kokku 1000 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

perioodidel 14.06.2012‒28.11.2012, 03.01.2013‒26.02.2013, 24.03.2013‒15.04.2013 ja 24.04.2013‒06.05.2013 viibitud tingimustes kinnipidamine on konventsioonist tulenevalt õigusvastane. Tähele tuleb panna, et eluosakonnas ei olnud ühtegi ruumi, kuhu kinnipeetav oleks saanud minna. Lahtiseid uksi, mis võimaldasid liikuda tualettruumi, ei saa nimetada kergendavaks asjaoluks. Igaõhtused pikad tualeti järjekorrad ning öised ukselukkude ja riivide avamised häirisid sageli und ning seda ei olnud kaebajal võimalik vältida. Olematu kehakultuur ei võimaldanud hoolitseda füüsilise terviseseisundi heaolu eest. Võimlat sai kasutada vaid kord nädalas 1,5 tundi. Kambris oli külm vesi ning vangla ei väljasta nõudepesuks vahendeid. Halduskohus ei ole märganud sundventilatsiooni puudumist kambris nr 51, mis sellise rahvaarvu ja ruutmeetrite juures on kaugel normaalsusest. Halduskohus on lugenud kinnipidamise õigusvastaseks liiga vähese arvu päevade osas. Kaebaja palub kohtul WC pinna kambri üldpinnast maha arvata. Kaebaja taotleb WC ruumi põrandapinnast fotosid, et tõendada asjaolu, et WC ruum on põrandapinnaga ühel kõrgusel vaid sissepoole käiva ukse trajektoori osas. Ülejäänud osa ei ole vabalt liikumiseks mõeldav, sest tegemist on tellistest laotud kahe astmega. Kaebaja taotleb fototõendeid WC ruumi põrandapinnast ja WC ruumi põrandapinna mõõtmistoimingute teostamist. Kui kohus selles osas rahuldab apellatsioonkaebuse, siis tuleb teha ümberarvestused ja tuleb juurde palju päevi, mil kaebajal jäi ruumi alla 2,5m2 ja ka alla 3m2, kuid üle 2,5 m2. Sellest tulenevalt tuleb määrata uus hüvitise summa. Eeluurimise ja vastuvõtu osakonnas viibitud ajal 20.09.2010‒03.06.2012 on kaebaja arvutuste kohaselt palju rohkem päevi kui 500, mil kaebajale isegi koos WC pinnaga oli tagatud alla 3m2 kambripinda. Isegi kui ringkonnakohus ei arvesta WC pinda üldpinnast maha, siis palub kaebaja lugeda väga täpselt kõik alla 3m2 piiri jäävad päevad rikkumiseks ehk õigusvastaseks.