X , Y , Z, W, D, T, A ja M kaebus Tartu Maakohtu esimehe 25.07.2016. a käskkirja nr 13-1/16-47 p-de 1.4, 1.6, 1.13, 1.16, 1.17, 1.28, 1.30 ja 1.32 tühistamiseks ning Tartu Maakohtu esimehe kohustamiseks kinnitama alates 01.08.2016. a kaebajate ametipalgaks 3502 eurot 77 senti kuus.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad – X, Y , Z, W, D, T, A , M Vastustaja – Tartu Maakohus, seaduslik esindaja Liivi Loide Kaasatud isik – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Alar Must Kaasatud isik – Rahandusministeerium, volitatud esindaja Janar Luts
Resolutsioon
1.Jätta X , Y , Z, W, D, T, A ja M kaebus haldusasjas nr 3-161709 rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 30. märtsini 2017. a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Tartu Maakohtu esimehe 25.07.2016. a käskkirjaga nr 13-1/16-47 (tl 5–6) määrati Tartu Maakohtu kohtunike, sh X , Y , Z, W, D, T, A ja M ametipalk (kõigil 3437, 46 eurot) alates 01.08.2016. a seoses kohtute seaduse (KS) § 75 lg 3 uues redaktsioonis jõustumisega, millega palga määramine anti justiitsministrilt maakohtu esimehele.
2.X, Y , Z, W, D, T, A ja M esitasid 24.08.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–4, 51) Tartu Maakohtu esimehe 25.07.2016. a käskkirja nr 13-1/16-47 punktide 1.4, 1.6, 1.13, 1.16, 1.17, 1.28, 1.30 ja 1.32 tühistamiseks ning Tartu Maakohtu esimehe kohustamiseks kinnitada alates 01.08.2016. a kaebajate ametipalgaks 3502, 77 eurot.
3.Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrusega (tl 15) võeti kaebus Tartu Maakohtu vastu menetlusse ja 30.11.2016. a määrusega (tl 24–25) kaasati asja arvamuse andmiseks Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, kellel kohus palus arvamuses käsitleda ka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) regulatsiooni eesmärki, mida kohus pidas selles menetlusstaadiumis vastuolus olevaks seaduse väljatöötamisel püstitatud eesmärgiga. Kaebajate nõue
4.KRAPS § 1 kohaselt on esimese astme kohtunike ametipalk § 2 lg-s 1 nimetatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, lg-s 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning § 3 lg-s 16 sätestatud koefitsiendi 0,65 korrutis. KRAPS § 17 lg 2 kohaselt kohaldatakse esimese astme kohtunike palgale indekseerimist alates 2015. aasta 1. aprillist. 01.04.2016. a kohaldatud indeks on 1,017 (KRAPS § 2 lg 5).
5.Tartu Maakohtu esimehe 25.07.2016. a käskkirjas toodud kohtunike ametipalk 3 437,46 eurot on eelduslikult saadud korrutades 5200 eurot koefitsiendiga 0,65 ja indeksiga 1,017. Kaebajate arvates ei ole selline arvutuskäik kooskõlas KRAPS §-st 1 ja § 2 lg-st 2 tuleneva põhimõttega, et palgamäär tuleb indekseerida igal aastal. Kaebajate arvates tähendab indekseerimine seda, et igal järgneval aastal võetakse indekseerimisel aluseks eelmisel aastal indekseerimisel saadud ametipalk. Praegusel juhul on vastustaja jätnud arvestamata eelmise aasta indeksiga 1,019, millega läbi korrutatud palgamäär tulnuks võtta aluseks 2016. aastal ametipalkade indekseerimisel. Seega peaks kaebajate ametipalk olema alates 01.04.2016. a 5200 x 1,019 x 1,017 x 0,65=3502, 77 eurot.
6.Erinevus kaebajate ja vastustaja tõlgenduses seisneb selles, et vastustaja arvates seisneb indekseerimine selles, et igal aastal tuleb korrutada sama summa, KRAPS § 2 lg-s 1 nimetatud 5200 eurot, läbi selle aasta kohta avaldatud indeksiga ja seejärel KRAPS § 3 järgse koefitsiendiga. Sellise tõlgenduse puhul kohtunike palk mõnel aastal tõuseb, mõnel aastal (sh praeguse käskkirja alusel) väheneb, kuid suures plaanis jääb muutumatuks. Kaebajate arvates ei ole see kooskõlas ei indekseerimise eesmärgi ega ka seaduse grammatilise tõlgendamisega.
7.Ametipalkade indekseerimise eesmärgiks saab olla kaebajate arvates ametipalkade suuruse muutumine ajas vastavalt elukalliduse ja üldise palgataseme tõusule. See nähtub sellest, et KRAPS § 2 lg 2 kohaselt moodustub indeks tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. Seda eesmärki kinnitab KRAPS-i seletuskiri (http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2854a8ce-3286-c4423180-4c3c09624673/K%C3%B5rgemate%20riigiteenijate%20ametipalkade%20seadus/), millest nähtub indekseerimise eesmärgina see, et kehtestatud seadust ei oleks vaja ametipalkade ajaga kaasas käimiseks pidevalt muuta. See tähendab, et indekseerimine peaks seisnema selles, et igal aastal võetakse indekseerimisel aluseks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud ametipalk. Sarnaselt toimib indekseerimine ka muudes seadustes ette nähtud juhtudel. Näiteks
on indekseerimine ette nähtud riiklike vanaduspensionide puhul riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 26 järgi ning ka kohtunike pensionide puhul KS § 1327 lg 2 järgi. Seejuures indekseeritakse kohtunike pensioni KS § 1327 lg 2 kohaselt sama indeksiga kui kohtunike palka.
8.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole Tartu Maakohtu esimehe käskkirjas kinnitatud kaebajate ametipalk kooskõlas KRAPS § 2 lg-s 2 sätestatud indekseerimise nõudega ning rikub kaebajate õigusi, kuivõrd igakuine ametipalk on 65,31 eurot väiksem, kui seaduse nõuete kohaselt indekseerides saadav igakuine ametipalk. Seega paluvad kaebajad käskkirja tühistada ja kohustada vastustajat andma uus käskkiri, milles on ametipalk seaduse kohaselt indekseeritud. Kui kohus peaks hoolimata eeltoodud argumentidest leidma, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas KRAPS-is sätestatud kohtunike ametipalga indekseerimise nõuetega, paluvad kaebajad jätta KRAPS-i regulatsioon, mis võtab ametipalga indekseerimisel aluseks igal aastal KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusevastaseks.
9.Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 15 lg 2 kohaselt on igaühel õigus nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.
10.Kaebajad leiavad, et asjakohane KRAPS-i regulatsioon on vastuolus PS § 12 lõikega 1 koostoimes PS § 32 lõikega 1. Põhiseadus sätestab igaühe õiguse nõuda võrdset kohtlemist ning õiguse nõuda, et nende omand oleks puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kaebajate hinnangul on neil õiguspärane ootus saada ametipalka, mis on määratud kooskõlas põhiseadusega selliselt, et indekseerimise aluseks võetakse eelmisel aastal indekseerimisel saadud ametipalk. Kaebajad leiavad, et neid asetatakse põhjendamatult ebasoodsasse olukorda, rakendades ametipalga määramisel indekseerimist õiguslikult erinevalt.
11.Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, et PS § 12 tagab õigusliku võrdsuse (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2008. a otsus nr 3-3-1-42-08, p 25). See tähendab, et seadusandja peab õigusloomega püüdlema õigusliku võrdsuse saavutamise poole. Puudub mõistlik põhjendus ning vajadus käsitleda indekseerimist kõrgemate riigiteenijate, sh kohtunike ametipalga suuruse arvutamisel hoopis teistmoodi, kui seda tehakse näiteks kohtute seaduse järgi kohtunike pensione indekseerides või riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi riiklikke pensione indekseerides. Seadusandja on sellisel juhul kehtestanud meetme, mis rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ning on ebasobiv saavutamaks soovitud eesmärki – tagada jätkusuutlik kõrgemate riigiteenijate ametipalkade arvutamise süsteem. Tegevkohtunikke on sel juhul koheldud halvemini võrreldes näiteks pensioneerunud kohtunikega, kelle puhul korrutatakse KS § 1327 lg 2 kohaselt iga aastaselt KRAPS § 2 lg-s 2 nimetatud indeks läbi eelmise aasta pensioniga, mitte nende algse pensioniga.
12.See tähendab, et pikemas perspektiivis saab olema kohtunike pension kõrgem kui kohtuniku ametipalk. Samuti võib kohtunike ametipalga sisuline paigalseis teatud punktist alates tõsiselt ohustada kohtusüsteemi jätkusuutlikkust ja sõltumatust, seega kohtute põhiseaduse kohast toimimist, kui ühiskonna üldine palgatase ja elukallidus jätkuvalt praeguses tempos tõusevad. Vastustaja vastuväited
13.Vastustaja ei nõustu kaebajatega ja leiab, et kuivõrd käskkirja puhul on täidetud kõik haldusakti õiguspärasuse eeldused, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata.
14.Maakohtunike palga suurus ning arvutamise kord on seaduses selgelt sätestatud. Alates 01.04.2016. a kohaldamisele kuuluva KRAPS § 2 lg 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi suurus on 1,017. Järelikult on alates 01.08.2016. a esimese astme kohtunike ametipalga suuruseks 3437,46 eurot (5200 x 1,017 x 0,65), nagu on märgitud Tartu Maakohtu esimehe 25.07.2016. a käskkirjas nr 13-1/16-47.
15.Haldusakti andes puudus kohtu esimehel kaalutlusruum ning sellest tulenevalt ka vajadus välja tuua põhjendusi ja kaalutlusi palga kujunemise kohta.
16.Kohtu esimees märkis vastuses kaebusele, et nõustub kaebajate arutlusega palga arvestamisel sisalduva loogikavea kohta ja leiab samuti, et praegu seaduses sätestatud palga arvestamise regulatsioon on vastuolus eelnõu seletuskirjas sisalduva seadusandja eesmärgiga. Vaatamata sellele tuleb haldusakti andes lähtuda kehtivast seadusest ja sellest tulenevalt on kohtu esimees kohtunike palga ka määranud. Kohtunike ametipalga ja lisatasude määramisel aluseks olnud arvutuskäik on kooskõlas ka Riigikohtu 26. juuni 2014. a otsuse nr 3-4-1-1-14 p 132 toodud selgitustega kohtuniku palga arvutuskäigu kohta. Kaasatud isikute arvamused
17.Justiitsministeerium vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.
18.Vastuseks kohtu nõudele selgitada regulatsiooni eesmärki (KRAPS § 2) ja kuidas on seaduse väljatöötamisel ning senisel kohaldamisel lisaks põhiseaduse §-s 75 sätestatule kaalutud muid asjasse puutuvaid põhiseadusest tulenevaid argumente, selgitab kaasatud isik, et Justiitsministeerium ei ole kõnealust regulatsiooni välja töötanud ega oma faktilist teavet, mis aitaks kohtul seadusandja kaalutlusi regulatsiooni väljatöötamisel tuvastada. Seadusandja ei ole pädevale haldusorganile KRAPS-i regulatsiooni alusel ametipalkade arvestamisel ette näinud kaalutlusõigust, mille tõttu ei ole Justiitsministeeriumil olnud võimalik põhiseadusest tulenevaid kaalutlusi regulatsiooni senisel kohaldamisel (kohtunike ametipalkade arvestamisel enne 01.08.2016. a) samuti arvesse võtta.
19.Justiitsministeerium nõustub Tartu Maakohtu esimehe hinnanguga vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse osas ning leiab, et kohtunike ametipalkade arvestamisel ei ole KRAPS-is sätestatud nõuete vastu eksitud. Justiitsministeeriumi hinnangul pole ka alust kahtlusteks KRAPS-i regulatsiooni põhiseaduspärasuse osas. Justiitsministeeriumi sõnul on seadusandjal lai kaalutlusruum riigiteenistujate (sh kohtunike) palgasüsteemi kujundamisel ning põhiseadusvastaseks ei saa pidada regulatsiooni, mille kohaselt on kohtunike ametipalk seaduses kindla summana fikseeritud, kui seda seadusandja poolt perioodiliselt üle vaadatakse ning ühiskonna üldise palgataseme ja elukalliduse vms muutusi arvestades vastavalt korrigeeritakse.
20.Rahandusministeerium hindab kaebust põhjendamatuks ja leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.
21.Rahandusministeeriumi arvamuse kohaselt on keeruline lõpuni mõista, mida täpsemalt seadusega mõeldi või sooviti. Eelnõu seletuskirjas ja Riigikogu stenogrammis esineb siiski teatud viiteid selle kohta, et seaduse sõnastus vastab seadusandja tegelikule tahtele. Näiteks oli algses seaduse eelnõus säte, mille kohaselt kõrgeimat palgamäära ei indekseerita, kui selle väärtus on väiksem kui 1,025. Võttes arvesse Rahandusministeeriumi 2015. aasta suvise majandusprognoosi näitajad, muutub kõrgeima palgamäära indeks järgneva nelja aasta jooksul
järgnevalt: 2015 - 1,019; 2016 - 1,017; 2017 - 1,017; 2018 - 1,016; 2019 - 1,019. Indekseeritud kõrgeim palgamäär oleks seega: 2015. aastal 5298, 80 eurot; 2016. aastal 5288, 40 eurot; 2017. aastal 5288, 40 eurot; 2018. aastal 5283, 20 eurot ja 2019. aastal 5298, 80 eurot.
22.See tähendab, et arvamuse andmise aegsete prognooside kohaselt oleks algse eelnõu järgi palgamäär jäänudki 2015–2019. aastatel indekseerimata, sest indeksi väärtus on väiksem kui 1,025. Lisaks teadvustati Riigikogu stenogrammi kohaselt eelnõu menetlemise käigus, et indekseerimise tulemusena võib ametipalk teha läbi ka languse.
23.Puudub alus KRAPS-i regulatsiooni kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Kohtu seisukoht
24.Poolte vahel on vaidlus, kas seadus (KRAPS § 1) sätestab üheselt mõistetavalt kaebajate ametipalga ja moodustub seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära (5200), lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning §-s 3 sätestatud koefitsiendi (0,65) korrutisest. Poolte vahelise vaidluse lahendus sõltub vastusest küsimusele, kas KRAPS § 2 lõikeid 1 ja 2 on võimalik tõlgendada ja kohaldada taoliselt, et lõike 2 kohaselt palgamäära iga-aastasel indekseerimisel indekseeritakse nn „baaspalka“ või jooksva aasta palka, st arvestades varasematel aastatel toimunud indekseerimisi.
25.Kaebajate poolt käesoleva vaidluse algatamiseni on halduspraktikas valitsevaks esimene seisukoht, st igal aastal on indekseeritud KRAPS § 2 lg-s 1 nimetatud riigiteenijate kõrgeimat palgamäära.
26.Kaebajad peavad seaduse teksti ebaselgeks ja mitmeti mõistetavaks, mistõttu on nad õigustatult pöördunud selguse saamiseks seaduse seletuskirja poole.
27.Halduskohtule teadaolevalt on Riigikohus vaidlust põhjustavat sätet käsitlenud üksnes menetlusosaliste viidatud Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-1-14 punktides 131 ja 132.
28.Laskumata arutellu teemal, kas KRAPS-i § 1 ja § 2 olid Riigikohtu menetluses olnud kohtuasjas vaidluse lahendamisel asjassepuutuvateks säteteks, millest sõltub mh Riigikohtu seisukohtade täitmise kohustuslikkus käesolevas asjas, saab nentida, et ka kohtupraktika kinnitab kaebajate positsiooni õigsust seaduse teksti ja seaduse eesmärgi vastuolulisusest. Riigikohus on 26. juuni 2014. a otsuse punkti 132 viimases lauses samuti sedastanud, et vaadates eelnõu seletuskirja, võib tõdeda /.../ et indekseerida sooviti viimast (arvutatud) ametipalka, mitte algset kõrgeima palgamäära 5200 eurot ja ametikoha koefitsiendi korrutist (XI Riigikogu SE 369, lk 3).
29.Kuna kohtupraktika toetab kaebajate käsitlust seaduse eesmärgi väljaselgitamise osas, tuleb langetada otsustus, kas vaidlus on võimalik lahendada seaduse tõlgendamise teel.
30.Vastustaja ja Justiitsministeerium peavad seaduse teksti selgeks. Vastustaja möönab seaduses sätestatud palga arvestamise regulatsiooni vastuolu eelnõu seletuskirjas sisalduva seadusandja eesmärgiga. Rahandusministeerium on analüüsides leidnud teatud viiteid, et seaduse sõnastus vastab seadusandja tegelikule tahtele.
31.Kaebuse esitamise ja vaidluse lahendamise ajal kehtivas kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses on grammatiliselt selgelt väljendatud, et ametipalk on kolme arvulise väärtuse korrutis, kusjuures KRAPS § 2 lg-s 1 nimetatud palgamäär 5200 eurot ja KRAPS §-s
3 sätestatud koefitsient on muutumatud suurused. Ainus muutuv element on KRAPS § 2 lg-s 2 kirjeldatud kõrgeima palgamäära indeks.
32.Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu 15.12.2009. a seletuskirja kohaselt on seadusandja pidanud kõrgeima palgamäära indeksi arvutamist tehniliseks tegevuseks ning kuna vastavad arvaandmed laekuvad Rahandusministeeriumile, siis on peetud kõige otstarbekamaks, kui Rahandusministeerium arvutab iga aasta 1. aprilliks välja kõrgeima palgamäära indeksi ning avaldab selle oma veebilehel. Seletuskirja kohaselt saavad sellelt veebilehelt vastavad institutsioonid (kohtud, Riigikogu, Õiguskantsleri Kantselei jt) kõrgeima palgamäära indeksi ning arvutavad igal aastal välja vastavad palgad (seaduses sätestatud kõrgeim palgamäär korda kõrgeima palgamäära indeks korda vastav ametipalga koefitsient). Seletuskirja kohaselt on Rahandusministeerium nimetatud sätte eelnõu kooskõlastanud.
33.Seadusandja poolt seletuskirjas väljendatud tahe on realiseerunud KRAPS § 2 lg-s 5, mille kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi avaldab Rahandusministeerium oma veebilehel iga kalendriaasta 1. aprilliks.
34.Halduskohus peab vaidlust lahendades seega hindama, kas normiadressaadiks olev isik (vastustaja) oleks saanud kaebajate ametipalga arvestamisel indekseerida viimast (arvutatud) ametipalka kõrgeima palgamäära 5200 eurot asemel.
35.Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-4-1-33-05, p 21). Normi määratletust ei tule hinnata konkreetse vaidluse poolte seisukohalt vaadatuna, vaid mõõdupuuks on normi adressaadiks olev kujuteldav keskmiste võimetega isik (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-16-05, p 23).
36.Seaduse ülesehitusest lähtudes on vastustaja kui maakohtunikele palka arvutava asutuse puhul tegemist vaieldamatult õigusteadmistega isikuga, kellega sarnaselt on halduskohtule teadaolevalt normi kohaldanud ka teistele kõrgematele riigiteenijatele ametipalka arvutavad institutsioonid. Seega puudub õigusselguse maksiimi aspektist kahtlus vastustaja pädevusest normi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
37.Kehtivas õiguses puudub mõistete indeks ja indekseerimine legaaldefinitsioon. Majanduses mõistetakse üldteada olevalt indeksina suhtarvu, mis näitab kas majandusliku nähtuse keskmist muutumist või mingi teguri mõju suurust majanduslikule resultaadile. Indeksi majanduslikust tähendusest lähtuvalt ei ole indeksi olemusega kooskõlas kaebajate käsitlus, mille kohaselt saaks KRAPS § 2 lg-s 2 kasutatud mõistet indeks automaatselt käsitleda mitmuses ja seeläbi jõuda järelduseni, et indekseerida tuleb kaebajate viimast ehk 2015. a määratud ametipalka, mida on 2015. aasta 1. aprillil üks kord juba indekseeritud.
38.Kokkuvõtvalt on halduskohus seisukohal, et vastustaja on kaebajate ametipalga arvutanud kehtiva seaduse tekstiga kooskõlaliselt. Kuivõrd indeksi väärtus ei ole seotud eelnenud perioodi (2015. aasta) indeksiga, siis puudub võimalus tõlgendada kehtivaid norme selliselt, et igal järgneval aastal saaks lähtuda eelnenud perioodi ametipalgast või indeksist.
39.Seaduse seletuskiri ei asenda normi. Vaatamata sellele, et halduskohtul ei ole kaasatud isikute abil õnnestunud leida seaduse tekstis sätestatud indeksi arvutamise metoodikale mõnda mõistuspärast argumenti, on halduskohus seisukohal, et kehtiv seadus ei võimalda kaebuse rahuldamist tõlgendamise teel. Halduskohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirja aluseks oleva õigusliku regulatsiooni puhul tegemist õigusloome käigus tekkinud erisusega, mille järgimiseks oli vastustaja vaidlustatud käskkirja andes kohustatud.
40.Kaebajad leiavad, et neid asetatakse põhjendamatult ebasoodsasse olukorda, rakendades ametipalga määramisel indekseerimist õiguslikult erinevalt kohtunikupensionidest. Kaebajate hinnangul peaks kohtuniku ametipalga indekseerimine toimuma sarnaselt kohtunikupensioni indekseerimisega.
41.Kohtukolleegiumi kindla siseveendumuse kohaselt ei ole tegevkohtunike ja pensioneerunud kohtunike puhul tegemist võrreldavate gruppidega. Kohtunikud kuuluvad kõrgemate riigiteenijate kategooriasse, kelle töö tasustatakse sisuliselt kindla suurusega ametipalgaga. Pensioneerunud kohtunikud kuuluvad sotsiaalkaitsega tagatud isikute kategooriasse. Pensionide perioodiliseks suurendamiseks on langetatud erinevalt kohtunike ametipalkadest poliitiline otsustus. Kehtivast õiguskorrast ei tulene kohtunikele subjektiivset õigust nõuda igal aastal suuremat ametipalka.
42.Nagu eelpool osundatud, ei ole halduskohtul õnnestunud koguda tõendeid kaebajate väidete kummutamiseks. Samas puudub kohtul alus KRAPS-i asjakohaste sätete kohaldamata jätmiseks. Kuigi kohus möönab, et asjassepuutuv KRAPS-i indekseerimise regulatsioon ei ole täiuslik ega mõistlik, siis ei tulene sellest iseenesest, et regulatsioon on põhiseadusega vastuolus. Igasugune ebatäiuslikkus ei ole põhiseaduse vastane, on tõdenud ka Riigikohtu üldkogu 21. mai 2008. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-3-07 punktis 50.
43.Kui seadusandjal on mingi küsimuse lahendamisel avar otsustusruum, on ebavõrdne kohtlemine meelevaldne, kui see on ilmselgelt asjakohatu (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 37). Majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse ning seadusandjal on nii avaliku teenistuse palgakorralduse reformi teostamisel kui ka ametipensionisüsteemi kujundamisel avar otsustusruum (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. mai 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-1-15, p 58). Kaebajad ei väida, et õigusvastane oleks kohtunikele kindla suurusega ametipalga seadusega kehtestamine. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et poliitilise eesmärgina on legaalne pensionide perioodiline suurendamine.
44.Võrdse kohtlemise ja PS §-ga 12 kooskõla hindamisel ei piisa, kui hinnata üksnes erinevate palga- ja pensioniliikide puhul nende perioodilise indekseerimise regulatsiooni. Lubamatu ebavõrdse kohtlemise tingib üksnes selline erisus, mis annab sarnases olukorras olevatele isikutele põhjendamatult erinevad õigused.
45.Kaebajad peavad perspektiivis reaalseks kohtuniku ametipalga ja kohtunikupensioni võrdsustumist. Halduskohtu hinnangul ei realiseeru selline kartus lähitulevikus. Nimelt on palga ja pensioni võrdsustumine välistatud muuhulgas KRAPS §-ga 4 ja § 3 lg-s 15 sätestatud Riigikogu liikme ametipalga koefitsiendiga, mis on samaväärne maakohtunike ametipalga koefitsiendiga. Nimetatud sätted annavad Riigikogule küllaldase aluse kõrgemate riigiteenijate palgamäära muutmiseks, kui selleks tekib poliitiline tahe ja konsensus parlamendis. Halduskohus ei pea eluliselt usutavaks, et kohtunikupensionide ja ka osade parlamendipensionide puhul peab seadusandja võimalikuks seadusekohast 75% proportsiooni ametipalga suhtes olulist muutumist.
46.Nendel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebajate õigusi, mille tõttu kuulub kaebus rahuldamata jätmisele.
47.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kaebajate menetluskulud jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kaasatud isikud ei ole menetluskulude hüvitamise taotlusi esitanud (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)