Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Enno Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2017, Tallinna Halduskohus
Haldusasja number
3-16-2708
Haldusasi
A. M kaebus Sauga Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 93 õigusvastasuse tuvastamise ja 22.12.2016 otsuse nr 101 tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
omavalitsusüksuse nimeks peaks saama Tori vald. Vaidlustatud on ka Sauga Vallavolikogu 20.10.2016 otsust nr 93, millega lõpetati varasemalt alustatud läbirääkimised, kuid selles osas on taotletud otsustuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja ei pea Sauga valla liitumist Are ja Tori valdadega ning Sindi linnaga põhjendatuks ega vallaelanike huvidega kooskõlas olevaks. Siinkohal tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga selles, et seadus ei anna üksikisikule subjektiivset õigust nõuda haldusterritoriaalse reformi läbiviimist teataval konkreetsel viisil. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktile 10 on haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ning nime muutmise algatamine ja taotlemine volikogude ainupädevuses. Seega peavad vallaelanikud lahendama neid küsimusi siiski volikogude kaudu. Valla- või linnaelanike osalemist kohaliku omavalitsuse teostamises reguleerib veel ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 4. peatükk, kuid üksikisiku võimalused on siiski piiratud. Kaebaja on varasemalt taotlenud vaidlusaluse liitumise vältimiseks ka esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist, kuid vastav taotlus jäi Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 määrusega rahuldamata. Eelnimetatud määruse peale esitatud määruskaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 määrusega samuti rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas oma 09.01.2017 määruses muuhulgas, et iga muudatus, mis võib mõjutada omavalitsusüksuse elanikke, ei ole käsitatav isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena ja et rahvaküsitluse tulemuste põhjal ei saa kaebajal tekkida õigustatud ootust, et kohalik omavalitsus tegutseb ühel või teisel konkreetsel viisil. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et antud juhul esinevad HKMS § 151 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 punktides 1 ja 2 nimetatud alused, mis tähendab seda, et kaebus on perspektiivitu ja et sellega ei ole võimalik eesmärke saavutada. Taolises situatsioonis tuleb jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.