XXX kaebus Tartu Ülikooli 05.10.2016 korralduse nr 21.24/SV/3704 tühistamiseks ning 1200 euro tagastamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Ülikool
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 22.03.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX immatrikuleeriti Tartu Ülikooli (edaspidi ka vastustaja) õppeprorektori 11.09.2013 korraldusega sotsiaalteaduste valdkonna õigusteaduse bakalaureuseõppe (avatud ülikooli õpe, täiskoormus) 2013/2014. a õppekava tasuta täiskoormusega üliõpilaseks. Õppe nominaalkestus on 3 õppeaastat ehk kuue semestri kohustuslik õppemaht on 180 euroopa ainepunkti (edaspidi EAP). XXX oli 3. õppeaasta ehk kuuenda semestri lõpuks täitnud kohustuslikust õppemahust 156 EAP-d, seega tema puuduolev õppemaht oli 24 EAP-d.
2.12.08.2016 esitas XXX Tartu Ülikoolile avalduse, milles soovis oma õppeaega pikendada 1 aasta võrra. 08.09.2016 pikendati Tartu Ülikooli õppeprodekaani korraldusega nr 2-1.14/SV/2950 XXX tasuta õpinguid ja määrati uueks õppe lõpukuupäevaks 01.09.2017, mille kohta saadeti XXX õppeinfosüsteemis (edaspidi ÕIS) e-posti teel teavitus.
3.05.10.2016 väljastas Tartu Ülikool ÕIS-s õppetasu määramise kohta korralduse nr 21.24/SV/3704, milles määrati XXX õppetasu summas 1200 eurot. 10.10.2016 esitas Tartu Ülikool XXX õppetasu arve nr OG62271 summas 1200 eurot, maksetähtajaga 20.10.2016. 10.10.2016 esitas XXX Tartu Ülikoolile vaide. 11.10.2016 jättis Tartu Ülikool XXX vaide rahuldamata.
4.02.11.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Ülikooli 05.10.2016 korralduse nr 2-1.24/SV/3704 tühistamiseks ning alusetu rikastumise teel saadu 1200 euro tagastamiseks. Tartu Halduskohus võttis 03.11.2016 kohtumäärusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebaja väidab, et ta viidi eksitusse 08.09.2016 korraldusega nr 2-1.14/SV/2950, seepärast ei saanud kaebaja kasutada oma õigust õppetasust vabastuseks. Kaebaja arvates ei ole kaevatud korraldus materiaalselt õiguspärane, kuna kooskõlas ülikooliseaduse (edaspidi ÜKS) § 133 lg 6 p-ga 2 ei ole ülikoolil õigust nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega eestikeelsel õppekaval, ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu ja jätkab õpinguid sama õppekava järgi, ning on alla 7-aastase lapse vanem.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei reguleeri Tartu Ülikooli õppeprodekaani M. Pedaste 08.09.2016 korraldus kaebaja kohustusi õppetasu osas. Korraldus ei ole antud kaebaja teavitamiseks kohustusest asuda õpingute pikendamisel osaliselt õppekulusid hüvitama. Vastustaja on seisukohal, et õppeprodekaani 08.09.2016 õpingute pikendamise korraldus on selge ja üheselt mõistetav. Õppekoha finantseerimise liigi märkimine korralduses ei piiranud kaebaja õigust esitada taotlus õppetasu maksmisest vabastuseks. Kuna vastustajal puudub info selle kohta, millistel üliõpilastel on õigus õppetasu tasumise vabastusele, siis saab õppetasu kohustusest vabastamine toimuda sel teel, et üliõpilane esitab ülikoolile vabastuse saamiseks vastava taotluse. Õppetasu tasumise kohustusest vabastust saab taotleda sügissemestril kuni 15. septembrini ja kevadsemestril kuni 15. veebruarini. Kuna kaebaja 15. septembriks õppetasu vabastuse avaldust ei esitanud, puudus vastustajal info selle kohta, et kaebajal on õigus õppetasu vabastusele ning vastustaja koostas 05.10.2016 korralduse õppetasu määramiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli immatrikuleeritud Tartu Ülikooli 02.09.2013 tasuta nominaalse õppeajaga 3 aastat.
12.08.2016 saatis kaebaja vastustajale avalduse, milles soovis õppeaega pikendada 1 aasta võrra, kuna ta oli 3. õppeaasta ehk kuuenda semestri lõpuks täitnud kohustuslikust õppemahust 156 EAP-d, seega tema puuduolev õppemaht oli 24 EAP-d.
9.Vaidlust ei ole selles, et 08.09.2016 väljastas vastustaja kaebajale ÕIS-is õppeaja pikendamise kohta korralduse nr 2-1.14/SV/2950 (tl 5), millest nähtuvalt pikendas õppeprodekaan M. Pedaste Tartu Ülikooli senati 26.04.2013 määruse nr 5 „Õppekorralduseeskiri“ p-de 199 ja 201 alusel kaebaja tasuta õppeaega kuni 01.09.2017. Seega kaebaja õppekoha finantseerimise liik ei muutunud, kaebaja õpib endiselt tasuta õppekohal, s.t. õppe läbiviimise kulu kaetakse riigieelarvest.
10.05.10.2016 väljastas Tartu Ülikooli õppeprodekaan M. Pedaste kaebajale ÜKS § 133 lg 2 p 1 ja lg 4, Tartu Ülikooli nõukogu 25.02.2013 määruse nr 1 „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ (edaspidi määrus nr 1) p-de 9 ja 12 ning Tartu Ülikooli nõukogu 16.11.2015 otsuse nr 22 „Õppetasude kehtestamine 2016/2017 õppeaastaks“ (edaspidi otsus nr 22) alusel korralduse nr 2-1.24/SV/3704 (tl 35), millega määras 15/16 kevadsemestri puuduoleva 24 EAP eest õppetasu 1200 eurot.
11.ÜKS § 133 lg 2 p 1 kohaselt on ülikoolil õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu. Kaebaja kui õigusteaduse 3. aasta üliõpilane, pidi teadma, et tal on 3. õppeaasta ehk kuuenda semestri lõpuks täidetud kohustuslikust õppemahust 156 EAP-d ja tema puuduolev õppemaht on
24 EAP.
12.Määruse nr 1 p 12 sätestab, et üliõpilasel on kohustus maksta õppetasu, kui õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui 6 EAP-d. Õppetasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest, arvestusega, et õppe maht on 30 EAP-d semestris ja 60 EAP-d õppeaastas ning ainepunktide arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt.
13.Otsuse nr 22 kohaselt on õigusteaduskonna hallatava õppekava (I ja II aste) ainepunkti hind 50 eurot. Kuna kaebaja oli 3. õppeaasta ehk kuuenda semestri lõpuks täitnud kohustuslikust õppemahust 156 EAP-d, seega tema puuduolev õppemaht oli 24 EAP x 50 eurot = 1200 eurot.
14.Õppekulude hüvitamise ja selle tasumisest vabastuse tingimused on reguleeritud määruse nr 1 p-ga 51, mille kohaselt saab õppetasu tasumise kohustusest vabastust taotleda sügissemestril kuni 15. septembrini ja kevadsemestril kuni 15. veebruarini. Kuna kaebaja 15. septembriks õppetasu vabastuse avaldust ei esitanud, puudus vastustajal info selle kohta, et kaebajal on õigus õppetasu vabastusele ning vastustaja koostas 05.10.2016 korralduse õppetasu määramiseks vastavalt seadusele kohtu arvates õigesti.
15.Kaebaja väide, et ta viidi eksitusse 08.09.2016 korraldusega nr 2-1.14/SV/2950 ja seepärast ei saanud ta kasutada oma õigust õppetasust vabastuseks, võib olla küll usutav, kuid see ei vabasta kaebajat õppetasu hüvitamise kohustusest puuduolevate 24 EAP eest summas 1200 eurot.
16.Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, mistõttu nõue alusetu rikastamise teel saadud 1200 euro tagastamiseks ei ole põhjendatud.
17.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.