Maksu- ja Tolliameti taotlus M.N.u suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa saamist – M.N. (isikukood xxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba: a) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) M.N.u (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) summas 33 017,12 eurot; b) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks M.N.ule (isikukood xxxxxxxxx) kuuluvale 3⁄4 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxx (registriosa xxxxxxxx) summas 23 000 eurot.
2.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte M.N.ule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidiselt MTA või maksuhaldur) esitas 14.02.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks M.N.u omandis olevale kinnisasjale xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) summas 33 017,12 eurot ning kohtuliku hüpoteegi seadmiseks M.N.ule kuuluvale 3⁄4 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxx (registriosa xxxxxxx) summas 23 000 eurot.
2.Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.
3-17-366
2.1.Seisuga 13.02.2017 on Pretinka Strelice OÜ maksuvõlg kokku 46 680,94 eurot (põhivõlg 36 948,63 eurot), mis on tekkinud M.N.u juhatuse liikmeks oleku ajal. M.N. oli alates 03.07.2008 kuni 10.03.2016 Pretinka Strelice OÜ juhatuse liikmeks ning ainuosanikuks perioodil 18.06.2008 kuni 09.03.2016. M.N.u juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud maksuvõlg on kujunenud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (TSD) deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksudest ning neilt maksusummadelt arvestatud intressist.
2.2.23.01.2015 korraldusega nr 12.2-3 3/029926-1 teatas maksuhaldur, et alustab Pretinka Strelice OÜ (endise ärinimega OÜ Meisterberg) kontrolli, mis hõlmab isikutele tehtud väljamaksetelt tulumaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse kinnipidamise, arvestamise ja deklareerimise, sotsiaalmaksu arvestamise ja deklareerimise ning tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil jaanuar–juuni 2014. Äriühingu poolt esitatud SEB Pank AS arvelduskonto väljavõttelt nähtus, et töötajatele on tehtud ajavahemikus jaanuar kuni juuni 2014 väljamakseid selgitusega “palk ja päevaraha”. Väljamaksed selgitusega “palk” on deklareeritud TSD vormil. Lisaks oli äriühing teinud kontrollitaval perioodil M.N.u isiklikule AS SEB Pank olevale pangakontole väljamakseid nimetusega “kassasse”. M.N.u poolt esitatud pangakonto väljavõttelt nähtus, et M.N. oli kontrollitaval perioodil kandnud töötajate pangakontodele raha selgitusega “raha”. Menetluse tulemusena leidis maksuhaldur, et Pretinka Strelice OÜ ei ole kontrollitaval perioodil töötajatele tehtud kõiki maksustamisele kuuluvaid väljamakseid deklareerinud ning seetõttu on äriühing rikkunud tulumaksuseaduse § 13 lg 1, § 40 lg 2 ja lg 4; sotsisaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja p 4; kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p1 ja p 4 ning töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 1, p 2 ja p 3. Maksuhaldur asus seisukohale, et Pretinka Strelice OÜ oli jätnud kontrollitava perioodi kohta esitatud TSD-del deklareerimata ja maksustamata töötajatele tehtud väljamaksed kokku summas 43 130 eurot. MTA koostas kontrollakti nr 12-2-3/029926-20, millega suurendas perioodi jaanuar kuni juuni 2014 tulumaksu kohustust 11 437,13 euro võrra, sotsiaalmaksu kohustust 18 764,97 euro võrra, töötuskindlustusmakse kohustust 1705,89 euro võrra ning kohustusliku kogumispensioni makse kohustust 1175,82 euro võrra. Pretinka Strelice OÜ nõustus kontrollakti järeldustega ja esitas 28.10.2014 ja 29.10.2014 deklaratsioonide parandused, millega suurendas vastavalt kontrollaktis toodule tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse kohustust, kuid tasumisi kogu deklaratsioonide parandustest tuleneva maksukohustuse katteks ei laekunud. Pretinka Strelice OÜ esitas alates 2015. a septembrikuust kuni 2016. a veebruarikuuni TSD-d, deklareerides töötajatele väljamakstud töötasusid, kuid jättis tasumata deklaratsioonidest tulenevad maksusummad 15 640,22 euro ulatuses. Seega on äriühing deklareerinud maksukohustusi, kuid tasumisele kuuluvaid makse ei ole tasunud.
2.3.Äriühingu püsiv maksuvõlg on tekkinud M.N.u juhatuse liikmeks olemise ajal äriühingu poolt deklareeritud maksukohustuste mittetähtaegse ja mittetäieliku täitmise tulemusena. MKS § 31 lg 1 p 1 sätestab üldise maksukohustuse, s.o maksumaksja kohustuse tasuda maksusumma, sh maksuvõlg, seega on M.N. rikkunud üldist maksukohustust. Äriregistri andmetel oli M.N. maksuvõla tekkimise perioodil ainuke juhatuse liige ning seega oli ta juhatuse liikmena isikuks, kes omas täielikku ülevaadet Pretinka Strelice OÜ majandustegevusest ning tegeles äriühingu juhtimisega.
2.4.Pretinka Strelice OÜ on esitanud TSD deklaratsiooni, kus äriühing on deklareerinud M.N.ule jaanuaris 2015 väljamakstud dividende summas 100 000 eurot. Seega oli äriühingul rahalisi vahendid, kuid M.N. kui äriühingu juhatuse liige ei kasutanud seda viisil, mis oleks taganud maksukohustuste täitmise, vaid eelistas isiklikku heaolu. Äriühingu SEB Pank AS arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et perioodil 17.11.2015 kuni 11.12.2015 on äriühingu kontolt välja võetud
2(7)
3-17-366 sularaha summas 11 740 eurot ning lisaks tehtud väljamakseid perioodil 17.11.2015 kuni 12.02.2016 M.N.ule kokku summas 8142 eurot. Eeltoodu annab aluse põhjendatud kahtluseks, et M.N. kui äriühingu juhatuse liige ei tundnud huvi, kas ja mil moel saavad täidetud äriühingu seadustest tulenevad maksukohustused, vaid äriühingu rahalisi vahendeid kasutati isiklikuks heaoluks, tehes põhjendamatult suuri väljamakseid dividendide väljamaksmisega ning lisaks on tehtud 2015. aasta lõpus äriühingu kontolt suurtes summades väljamakseid, sealhulgas juhatuse liikmele endale. Seega on M.N. jätnud täitmata talle seadusega pandud kohustused ning loonud olukorra, mille tagajärjel tekkis äriühingul maksuvõlg. Seega on Pretinka Strelice OÜ juhatuse liige M.N. rikkunud MKS § 8 lgs 1 sisalduvat tagamiskohustust.
2.5.Käesoleva taotlusega on maksuhaldur algatanud M.N.u suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja 96 lg 1 alusel. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-le 3 on maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks käesoleva taotluse esitamine. Maksuhaldur taotleb praeguses asjas luba täitetoiminguks, et tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse teha, oli Pretinka Strelice OÜ juhatuse liikmel MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada Pretinka Strelice OÜ maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab ta selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine M.N.ule võimalik ning tema vara suhtes võib taotleda MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud luba. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et M.N. on korraldanud äriühingu majandustegevust viisil, mis ei võimalda maksude tasumist. Selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla. Seetõttu on äriühing sattunud majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine äriühingult osutus võimatuks. Nii on M.N. jätnud täitmata juhatuse liikmele seadusega pandud kohustused, mis väljendub tema tegevuses Pretinka Strelice OÜ juhtimisel. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine kolmandale isikule (M.N.ule), kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest tasuda Pretinka Strelice OÜ maksuvõlg summas 46 680,94 eurot.
2.6.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. Pretinka Strelice OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Pretinka Strelice OÜ esitas 28.10.2014 ja 29.10.2014 deklaratsioonide parandused maksustamisperioodide jaanuar–juuni 2014 osas, millega suurendas vastavalt kontrollaktis nr 122-3/029926-20 toodule tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse kohustust, kokku summas 33 083,81 eurot. Põhjusel, et Pretinka Strelice OÜ vabatahtlikult deklaratsioonide parandustest tulenevaid maksukohustusi ei tasunud, edastas maksuhaldur äriühingule 29.10.2015 ja 02.11.2015 sundtäitmishoiatused nr 13-11/83285 ja 13 11/83551 maksuvõla tasumiseks. Seejärel 02.11.2015 esitas Pretinka Strelice OÜ Maksu- ja 3(7)
3-17-366 Tolliametile taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks, mille maksuhaldur rahuldas ning kinnitas võlgade tasumise ajakava seisuga 18.11.2015 summas 50 544,44 eurot kahekümne kolmeks kuuks. Äriühing aga ühtegi osamakset ei tasunud. Päev enne äriühingu taotluse rahuldamist ehk 17.11.2015 tasus Pretinka Strelice OÜ deklaratsioonide parandustest tulenevate maksukohustuste katteks 5012 eurot. Põhjusel, et rohkem laekumisi äriühingu poolt maksuvõla tasumiseks ei tehtud, edastas maksuhaldur korralduse rahalise nõude arestimiseks DNB Pank AS-le ning korralduse pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta SEB Pank AS-le. SEB Pank AS andmete kohaselt oli äriühingu kontojääk 0,61 eurot ning DNB Pank AS vastuse kohaselt oli äriühingu ja AS DNB Pank vahel sõlmitud kapitalirendileping nr 265243 tähtajaga 28.05.2018 ning liisingueseme jääkmaksumus arestimise hetkel 10 324,69 eurot. Sundtäitmistoimingute tulemusena ei õnnestunud kogu Pretinka Strelice OÜ maksuvõlga sisse nõuda ning tänaseks on tasumata äriühingu poolt deklaratsioonide parandusest tulenev maksuvõlg suuruses 21 308,41 eurot. Maksusumma sissenõudmine ei ole aegunud lähtuvalt MKS § 98 lg-st 1.
2.7.Harju Maakohtu 08.02.2017 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-16-14711) kuulutati välja Pretinka Strelice OÜ pankrot. Pretinka Strelice OÜ ajutise halduri aruandest nähtub, et Pretinka Strelice OÜ-l puudub vara. Samuti tuleneb aruandest, et ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustuste maht moodustub summas 65 111,61 eurot ning arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kohustuste täitmine võimalik. Seega Pretinka Strelice OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõue rahuldada. Käesoleval juhul vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Seega on maksumenetluse algatamine juhatuse liikme suhtes põhjendatud.
2.8.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et M.N. Pretinka Strelice OÜ juhatuse liikmena on põhjustanud süülise rikkumisega Pretinka Strelice OÜ-le maksuvõlad, kuna perioodil 04.2014 kuni 06.2016 jättis enne kontrolliakti väljastamist teadlikult deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid ning seejärel tasumata äriühingu poolt deklareeritud töötajatele tehtud väljamaksetelt maksud. Arvestades M.N. käitumist, on taotlejal põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. M.N.u varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (teadlik hoidumine maksukohustuse tasumisest, eelistades isiklikku heaolu) ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole M.N. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul M.N.u suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.
2.9.Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub M.N.ule korter aadressil xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga Omalaen OÜ kasuks summas 30 000 eurot 17.07.2014 asjaõiguslepingu alusel. Kinnisvaraportaali aadressil www.kv.ee toodud info põhjal võib registriosa nr xxxxxxx kinnisasja turuväärtus ulatuda kuni 40 000 euroni. M.N.ule kuulub lisaks kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt 3⁄4 kinnisasja kaasomandist asukohaga xxxxxxxx (registriosa number xxxxxxx, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 21 141m2). Kinnisvaraportaali aadressil www.kv.ee toodud info põhjal võib kinnisasja registriosaga nr xxxxxxx 3⁄4 kaasomandi turuväärtus ulatuda 23 000 euroni. Lisaks tuleb arvestada võimalikke sundtäitmise kulusid 20% ulatuses nõude summast. 4(7)
3-17-366 Seega tuleb taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist M.N.u omandis olevale kinnisasjale xxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) summas 33 017,12 eurot ning kohtuliku hüpoteegi seadmiseks M.N.ule kuuluvale 3⁄4 kaasomandi osale asukohaga xxxxxxxx (registriosa xxxxxxx) summas 23 000 eurot. Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui M.N. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 56 017,12 eurot (maksuvõla osa suuruses 46 680,94 eurot ja võimalik sundtäitmiskulude suurus 20% maksuvõlast), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 1361 lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
4.HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5(7)
3-17-366
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
8.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
9.Taotluse kohaselt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega M.N.u suhtes vastutusmenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele ja maksusumma määramisele summas 46 680,94 eurot. (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Käesolevas asjas ei ole vaidluse all maksukohustuse olemasolu. Pretinka Strelice OÜ nõustus MTA kontrollakti nr 12-23/029926-20 järeldustega ning on suurendanud perioodi jaanuar–juuni 2014 eest tasumisele kuuluvat tulumaksu 11 437,13 euro võrra, sotsiaalmaksu 18 764, 97 euro võrra, töötuskindlustusmaksu 1705,89 euro võrra ning kohustusliku kogumispensioni maksu 1175,82 euro võrra. Deklareeritud maksusumma on valdavas osas tasumata. Nõndasamuti on tasumata perioodil september 2015–veebruar 2016 TSDl deklareeritud maksusumma 15 640,22 eurot.
10.Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Pretinka Strelice OÜ maksukohustus on tekkinud M.N.u juhatuse liikmeks oleku ajal, sealjuures oli M.N. maksuvõla tekkimise perioodil ainus äriühingu juhatuse liige. M.N., olles Pretinka Strelice OÜ seaduslik esindaja, oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Sellisena on võimalik juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning M.N.u vastutus äriühingu maksuvõla eest. Maksusumma määramine ei ole aegunud (vt MKS § 98 lg 1, § 96 lg 5). Olukorras, kus M.N. pidi olema teadlik Pretinka Strelice OÜ maksukohustustest, kuid sellele vaatamata viis suurtes summades raha dividendide jm väljamaksetena ettevõttest välja, on piisav alus kahtlusele, et M.N. on korraldanud Pretinka Strelice OÜ äritegevust tahtlikult viisil, et hoiduda maksude tasumisest. Kuna Pretinka Strelice OÜ suhtes on välja kuulutatud pankrot, eksisteerib MKS § 96 lg-st 5 tulenev eeldus, et maksusummat ei saa tasuda maksuvõlgnikust äriühing. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
11.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab täiendavalt, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et M.N.u eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda raskeks või ka võimatuks. Hilisema sundtäitmise raskusele või võimatusele viitab asjaolu, et M.N. ei ole varasemalt kohusetundlikult suhtunud avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse. Ajal, mil tema juhitaval äriühingul olid maksuvõlad, kasutati äriühingu rahalisi vahendeid mh suurtes summades dividendide maksmiseks ja juhatuse liikmele väljamaksete tegemiseks. See annab alust kahtluseks, et M.N. võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik 6(7)
3-17-366 anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.
12.Põhjendatud on kohtuliku hüpoteegi seadmine M.N.u omandis olevale kinnisasjale xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) summas 33 017,12 eurot ning kohtuliku hüpoteegi seadmine M.N.ule kuuluvale 3⁄4 kaasomandi osale asukohaga xxxxxxxx (registriosa xxxxxxx) summas 23 000 eurot. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja võimalikud täitekulud ning taotletavad täitetoimingud ei koorma maksukohustuslast ebaproportsionaalselt. Kohus peab põhjendatuks täitekulusid 20% nõude summast. Seega on kohtuliku hüpoteegi suuruseks 40 680,94+ 9336,18= 56 017,12 eurot.
13.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt summas 56 017,12 eurot.
14.Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus taotluse ja annab MTA-le loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) M.N.u (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxxxx) xxxxxxxx summas 33 017,12 eurot ja kohtuliku hüpoteegi seadmiseks M.N.ule (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale 3⁄4 kaasomandi osale kinnistust asukohaga xxxxxxxx (registriosa xxxxxxxx) summas 23 000 eurot.