Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-17-21 eurot) OÜ-de P ja S vahel tegelikult ei toimunud, vaid P OÜ soetas arvetel nimetatud sõidukid Leedu ja Poola ettevõtjatelt, tasudes nende eest variäriühingute kaudu kokku 918 900 eurot. OÜ S arvetel nimetatud varuosasid summas 10 800 eurot pole P OÜ üldse soetanud ning vastavad arved on koostatud üksnes eesmärgiga viia OÜ-st P raha maksuvabalt välja. Seetõttu saab P OÜ poolt OÜ-le S tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotuks lugeda vaid 918 900 euro ulatuses ehk selle summa ulatuses, mis reaalselt jõudis Leedu ja Poola ettevõtjateni, ülejäänud osas aga (1 293 600-918 000=375 000) on tegemist P OÜ ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, mis kuulub maksustamisele 93 675 euro suuruse tulumaksuga. Tehingute mittetoimumisele viitavad järgmised asjaolud: OÜ-de P ja S esindajate seletused tehingute asjaolude, iseäranis sularaha üleandmise kohta on vastuolulised; vaatlusaluste tehingute tegemine OÜ S vahendusel oleks P OÜ jaoks majanduslikult ebaloogiline, arvestades, et viimasel oli varasemast endal kogemusi sarnase kauba tellimisel otse teistest liikmesriikidest ning sellisel juhul olnuks kaup oluliselt soodsam; OÜ-l S on reaalse majandustegevuseta variäriühingu tunnused; OÜ S nimel arvete koostamist ja väljastamist korraldas ning selle juhatuse liikmele ML-le andis vastavaid korraldusi ning tõenäoliselt esines ka viimase nimel kolmandate isikute ees AS, kelle puhul on tuvastatud suhtlus P OÜ juhatuse liikme RP-ga, milles räägiti muu hulgas OÜ-le S üle kantud raha osalisest tagastamisest RP-le. MTA järeldab seni kogutud teabe põhjal, et P OÜ juhatuse liige RP soetas AS ja P OÜ töötaja ES kaasabil Leedu ja Poola äriühingutelt sadulveokeid, kajastades soetuse OÜ-lt S oma käibemaksuarvestuses fiktiivsete arvete alusel lubamatu käibemaksueelise saamise eesmärgil. Kuivõrd seni tuvastatud asjaoludel võib järeldada, et P OÜ on toime pannud maksupettuse, on tõenäoline, et isik võib astuda samme tuvastatava maksuvõla sissenõudmise vältimiseks. P OÜ pearaamatu kohaselt on äriühingul pidevalt suurenev laenukoormus, pangakontol puuduvad vahendid tõenäoliselt määratava maksukohustuse täitmiseks, äriühingul pole kinnisvara ega väärtuslikku registervara. Varem on haldusasjas nr 3-16-2355 tehtud määruse alusel arestitud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX asitõendina ära võetud 21 835 eurot sularaha ning P OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigused ja rahalised õigused AS DNB Pank vastu kokku 110 500 euro ulatuses. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui P OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt on tagatise suuruseks koos täitekuludega 371 130 eurot (309 275 eurot + 61 855 eurot (täitemenetluse võimalik kulu – 20% nõude summast)), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Kui P OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 309 275 eurot.

3-17-21 asjaoluga, et ML ja RP on andnud iseäranis sularaha üleandmise kohta väga erinevaid seletusi, õigustavad järeldust, et P OÜ osales maksupettuses. Seega on kõnealuse kontrollimenetluse raames võimalik sellise maksuotsuse tegemine, millega suurendatakse P OÜ maksukohustust kokku 309 275 euro võrra. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul puudub arvestatav vara, millele sissenõuet pöörata ning maksumenetluses kogutud tõendid viitavad maksupettusele. Kui isik on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks, on põhjust kahtlustada, et ta võib seda teha ka tulevikus, sealhulgas maksukohustuse kindlaksmääramise korral maksuvõla sissenõudmise takistamiseks. Maksuhaldur on oma seisukohti veenvalt põhistanud ning arvestades maksupettuse toimepanemise kahtlust, OÜ P majandustegevuse näitajaid (vähene vara ja suured laenukohustused) ja võimaliku määratava maksukohustuse suurust, on põhjendatud kahtlus, et tulevase maksuotsuse sundtäitmine võib muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ettevõtja käibevahendite kasutamise takistamine (iseäranis pangakontode arestimine, aga ka maksuhalduri ettemaksukonto arestimine) veel enne maksuotsuse tegemist peaks üldjuhul, vähemalt tegutseva ettevõtja puhul, olema erandlik meede, kuna sellise meetme rakendamine võib kaasa tuua ettevõtja tegevuse lõppemise. Selliste ennetavate meetmete võtmine MKS § 1361 alusel on võimalik, kui maksukohustuse tekkimine näib oluliselt tõenäolisem kui selle mitte tekkimine ja/või kui võimalus, et maksuvõla hilisem sundtäitmine osutub vastasel juhul raskendatuks, on oluliselt suurem kui vastupidine võimalus. Praegusel juhul on need eeldused täidetud. Taotlusele lisatud ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid on maksupettuse toimepanemise osas pigem veenvad, samuti on P OÜ majandustegevuse iseloomu arvestades usutav, et maksukohustuse määramise korral ei pruugi äriühingu tegevus jätkuda. Seni on maksuhaldur taotluse kohaselt teinud varasema kohtumääruse alusel toimingud 132 335 euro ulatuses tekkiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Seega on tõenäoliselt tekkiva maksuvõla täitmine tagamata 176 940 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on usutav, et kui vabastada praegu ettemaksukontol olevad ning sinna vahepeal laekuvad enammakse summad, ei ole maksuhalduril neid enam hiljem võimalik tagasi saada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-17-21 P OÜ varasid summas 714 970,10 eurot, sh põhivarasid summas 413 485,50 eurot, samas kui kohustusi oli vaid summas 413 355,16 eurot. Võrreldes 2015. aastaga on P OÜ majanduslik seis paranenud. P OÜ majanduslik seis on hea, tema tegevus on jätkusuutlik ning pole alust arvata, et P OÜ ei suuda täita temale pandavaid kohustusi. Asjaolu, et P OÜ täidab liisingulepinguid, näitab, et äriühingul puudub tegevuse lõpetamise kavatsus. Katse viia äriühingust varasid välja lõppeks ilmselt klientide ja varade (liisitud veokid) kaotusega. Seda, et P OÜ-l puudub kavatsus hoiduda maksukohustuste täitmisest, näitab ka asjaolu, et kuigi võimalikust maksukohustusest ollakse teadlikud juba alates 2016. aasta maist, on äriühing varade vähendamise asemel neid hoopis suurendanud ning lisaks sõlminud 22.11.2016 uue liisingulepingu. 3) Ettemaksukonto arestimine on ebaproportsionaalne meede. Maksuhaldur on juba varasemalt arestinud P OÜ varad 132 335 euro ulatuses. P OÜ-l pole kavatsust ettemaksukontol asuvaid vahendeid ettevõttest välja viia, vaid ta kasutaks neid igapäevases majandustegevuses. P OÜ-l oli plaanis ettemaksukontol asuvat raha (16 458,74 eurot) kasutada liisingulepingust tuleneva makse summas 17 000 eurot tasumiseks. Kui P OÜ liisingumakset ei tasu, võib liisinguandja liisingulepingu lõpetada. Ettemaksukonto arestimise tõttu võib P OÜ sattuda olukorda, kus ta ei suuda ka teisi liisingulepinguid täita ning satub ohtu tema võime tegeleda oma majandustegevusega (autoveod Eestis ja Euroopas). Kui P OÜ muutub maksejõuetuks, kaotavad töö äriühingu seitse töötajat ning riigil jäävad saamata nendelt makstavad tööjõumaksud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-21 pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-17-21 Ringkonnakohtu 12.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-52172 p 8 ning 27.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-51698 p 9).

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.