Korrakaitse › Vanglad

Nikolai Lilitškin esitas 09.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Tartu Vanglat täitma vangistusseaduse (VangS) §-st 30 tulenevat nõuet tagada vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju ka venekeelt kõnelevatele

kinnipeetavatele ning hüvitada sellega tekitatud kahju. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tartu Halduskohus tagastas 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse ja p-ga 2 jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvaid kahju hüvitamise taotlusi ega vaideid. Kaebaja on üksnes esitanud kaks selgitustaotlust, millele vangla on vastanud. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõude osas. Esialgse õiguskaitse taotluse osas leidis halduskohus, et kuna halduskohus tagastab kaebuse ja vanglas ei ole käimas taotluse asjaoludega seonduvat vaidemenetlust, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

N. Lilitškin esitas 27.01.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, millega palub halduskohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud põhiseaduse §-i 15, kui ei kohustanud vastustajat tagama talle igapäevaselt ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimalust. Kohus on kohustatud kaitsma kaebajat ebavõrdse kohtlemise ning keelelise diskrimineerimise eest. Halduskohus rikkus menetlusnorme, kui ei nõudnud vastustajalt välja kõiki materjale. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti aru saanud tema nõudest. Kaebaja nõudis vangla kohustamist seaduse täitmiseks, sest vangla ei reageerinud kaebaja vaietele. Kaebaja märgib, et tal ei ole endal võimalust ajalehti tellida, sest teda hoitakse kartseris. Kaebaja leiab, et halduskohus on vanglat VangS §i 30 täitmiseks kohustamata jätmisega rikkunud menetlusnorme. Õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub kohustamisnõudes. Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Tartu Halduskohus vabastas 02.02.2017. a määrusega N. Lilitškini riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-le 1 esitatud määruskaebuselt, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbi vaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

N. Lilitškin esitas 29.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale, millega palub halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 tühistada. Kaebaja märgib, et ta ei ole alates 14.08.2009 saanud lugeda venekeelseid ajakirju ning esitanud korduvalt selle peale kaebusi. 2016. a oktoobrist ei ilmu enam Postimehe ja Den za Dnjomi paberversiooni ning kaebaja nõudis vanglalt teiste ajalehtede lugemise võimaluse tagamist. Kaebaja ei ole vastust saanud. 15.12.2016 pöördus uuesti. Vangla ei ole sisuliselt vastanud ning kaebaja pöördus kohustamiskaebusega kohtusse. Halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme ja jätnud kaebaja õigused kaitseta. Kaebaja leiab, et teda on jäetud ilma õigusest saada vabalt informatsiooni. Kaebuse eesmärk on tagada vangla õigusvastase tegevuse lõpetamine, et tagada slaavlastele ja välismaalastele ajalehed. Õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub kohustamisnõudes ning õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud. Kaebaja põhjendatud huviks on saada informatsiooni võrdselt kohalikega vene keeles. Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kaebaja taotleb määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise kohta (I). Seejärel võtab kohus seisukoha määruskaebuse esitaja taotluse kohta vaadata asi läbi kohtuistungil (II) ning lahendab Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale esitatud määruskaebuse (IV) ja lõpuks Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebuse (V).

I N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebuses menetlusabi taotluse, milles palus vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Kuna N. Lilitškin esitas menetlusabi taotluse Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 vaidlustamiseks 29.01.2017, siis tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 29.09.2016–28.01.2017. Tartu Vangla poolt esitatud N. Lilitškini isikukonto väljavõtte kohaselt oli määruskaebuse esitajal nimetatud perioodil sissetulekuid summas 134,35 eurot. Sellest tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt (RKHK 12.03.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-82-13) maha arvata kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi, kokku summas 94,04 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt on kaebaja nimetatud perioodil teinud ka oste vangla kauplusest kokku summas 45,18 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsuse, asjas nr 33135-15 p 51, kohaselt võib eeldada, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetamata kulutuste puhul on kinni peetavate isikute puhul üldjuhul vältimatuteks kulutusteks ka igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast. 2016. a oli töötasu alammäär 430 eurot kuus ning 2017. a 470 eurot kuus (vt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrus nr 139). Seega tuleks HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lugeda kaebaja igakuiselt vältimatuteks kulutusteks ka kulutused summas kuni 23,50 eurot kuus ning nelja kuu arvestuses lahutada kaebaja sissetulekutest maha kuni 94 eurot. Seega oli kaebaja nelja kuu keskmine kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised ((134,3594,04-45,18):4x2) ebapiisav riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Kaebajale menetlusabi andmine ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel seega välistatud.

HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada N. Lilitškini

määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu saab vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest.

kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus kohtuistungi korraldamiseks, kuna vaidluse all on üksnes küsimused, kas kaebajal oli kaebuses esitatud nõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kas halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. III

resolutsiooni p-i 1 peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja esitas kaebuses kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Halduskohus märkis õigesti, et mõlema nimetatud nõude osas on kinni peetavatel isikutel VangS § 11 lg-test 5 ja 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, mille läbimata jätmise korral tuleb kohtul HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kaebus tagastada.

kaebaja õigusi sellega, et ei kohustanud vanglat tagama kaebajale venekeelseid ajalehti ja ajakirju. Halduskohtul on võimalik kaebust menetleda üksnes juhul, kui kaebajal on kaebeõigus ning kaebus on lubatav. HKMS § 47 lg 2 teise lause kohaselt võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Käesoleval juhul tegi halduskohus kindlaks, et kaebaja ei ole seoses venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade tagamise nõudega esitanud vanglale vaiet ega kahju hüvitamise taotlust. Halduskohus küsis kohtunõudega vanglalt, kas kaebaja on vanglale esitanud kohtule esitatud kaebuse asjaoludega seonduvaid taotlusi või vaideid. Seega on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus ei ole vanglalt välja nõudnud materjale ja on sellega rikkunud menetlusnorme. Halduskohtu järelepärimise alusel andis vangla teada, et kaebaja pöördus nimetatud küsimuses vangla poole 11.10.2016 ning 15.12.2016 selgitustaotlustega, millele on saanud vanglalt vastused. Samuti esitas Tartu Vangla kaebaja selgitustaotlused ja oma vastused käesoleva asja materjalide juurde. Eeltoodud materjalidest nähtuvalt (tl 11) on ebaõige ka määruskaebuses esitatud väide, et kaebaja ei ole 15.12.2016 vanglale tehtud pöördumisele vastust saanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on venekeelsete ajalehtede ja ajakirjadega seonduvate kohustamis- ja hüvitamisnõuete esitamiseks läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus. Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud vangla poole seoses venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade tagamise kohustusega kahel korral ning mõlemad pöördumised on oma sisult selgitustaotlused.

ei saanud halduskohus võtta sisulist seisukohta kaebuse nõuete osas ning seetõttu on põhjendamatud määruskaebuse etteheited halduskohtule, et halduskohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei ole vanglat kohustanud VangS §-st 30 tulenevat nõuet täitma. Määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et ei vaadanud läbi kõiki kaebaja taotlusi, on jäänud paljasõnaliseks. Asja materjalidest seda ei nähtu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kuna õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustust ei ole ning õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub ka kohustamisnõudes, oleks halduskohus pidanud vaatama kaebuse läbi tuvastamisnõudena. Kaebaja on kaebuses sõnaselgelt esitanud kohustamis- ja hüvitamisnõuded. HKMS § 41 lg 1 teisest lausest tulenevalt saab kohus võtta seisukoha vaid nõude või nõuete kohta, mis on kaebuses esitatud. IV

resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebus tuleb jätta samuti rahuldamata. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu ei ole käimas kohtumenetlust ning vanglas ei olnud samuti taotluse asjaoludega seonduvalt käimas vaidemenetlust. Halduskohus märkis õigesti, et HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 kohaselt on esialgset õiguskaitset võimalik taotleda üksnes kohtumenetluse ja vaidemenetluse ajal. Kuna kaebajal ei ole kaebuses märgitud asjaoludega seoses vanglas pooleli vaidemenetlust ning tulenevalt määrusest millega kaebus tagastati, ei ole kaebajal kaebuses märgitud asjaoludega seonduvalt käimas ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning halduskohus on õigesti jätnud selle läbi vaatamata.

Halduskohtu 16.01.2017. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.