Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.02.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-213
Haldusasi
OÜ GS Invest kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/034603-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ GS Invest, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Saag Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ GS Invest apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-213 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(7)
3-16-213 Kaebaja ja OÜ Artel D.G. vahel sõlmitud lepingus nimetatud juhtimisteenuse osutamist ei saa välistada see, et selliste teenuste osutamine pole kaebaja äriregistri kandest nähtuvaks tegevusalaks. Äriregistri kanne on vaid deklaratiivse iseloomuga. Juhatuse liikme ainupädevusest väljapoole jäävate juhtimisülesannete sisse ostmises teiselt äriühingult ei ole midagi keelatut. Maksuhaldur ei saa anda hinnangut sellise juhtimisteenuse vajalikkusele. Tähtsust ei ole sellel, et 2014. aasta jooksul OÜ Artel D.G. majandustegevus reaalselt ei muutunud. Hoolimata kvaliteetsest juhtimisteenusest, ei õnnestu alati seatud eesmärkide saavutamine. Aastal 2015 muutus OÜ Artel D.G. majandustegevus märgatavalt. Maksuhaldur ei ole pädev hindama parkimisteenuse soetamise vajalikkust. Isegi kui asuda seisukohale, et OÜ-l Artel D.G. ei olnud seda teenust vaja, ei saa väita, et teenust ei osutatud. Maksuhaldur on ebaõigesti leidnud, et teenuste eest tasumine toimus ebatavalisel viisil. Tasaarveldamise võimalus tuleneb vahetult võlaõigusseadusest. Tasaarvelduse kasutamine ja OÜ-l Artel D.G. väidetavate rahaliste vahendite puudumine ei anna alust väitmaks, et kaebaja teenust ei osutanud. Mis puudutab juhtimise ja parklakoha renditeenuse müügitehingute dokumenteerimist, märgib kaebaja, et seadusest ja kohtupraktikast ei tulene, et suuliselt osutatava teenuse kohta tuleb igal juhul produtseerida tõendeid. Kaupade omandiõigus võõrandamise ajal ei oma käibe toimumise seisukohast mingisugust tähtsust. Kaebaja on kauba kätte saanud ning kasutab seda oma ettevõtluses.
3-16-213 pea maksuhaldur tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses, vaid piisab, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises. Edasine tõendamiskoormus läheb üle maksukohustuslasele. Vastupidist ei saa järeldada ka kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu otsusest asjas C-277/14. Euroopa Kohus ei ole võtnud seisukohta, et maksuhaldur ei tohi tehingu tegelikku toimumist kontrollida kogu talle kättesaadava teabe alusel, hinnates selle elulist usutavust ning kujundades otseste tõendite puudumise korral seisukoha tehingu tegeliku toimumise või mittetoimumise kohta kaudsete tõendite ja tehingupoolte praktilise käitumise kohta teada olevate asjaolude pinnalt. Tuues maksuotsuses välja, et OÜ Artel D.G. ei ole sisustuskaupade omanikuks saanud, ei ole maksuhaldur rõhutanud nende kaupade omandiõiguslikku staatust, vaid viidanud sellele, et OÜ Artel D.G. üldse ei soetanud neid kaupu, vaid seda tegi DK isiklike vahendite eest isiklikul otstarbel. Kui väidetav müüja ei ole kaupu soetanud, ei saanud ta neid ka võõrandada. Kuna kaebaja juhatuse liige GS oli samaaegselt OÜ Artel D.G. juhatuse liige, ei saanud kõnealuste kaupadega seotud asjaolud olla talle teadmata. Seega ei saanud kaebaja heauskselt eeldada, et kaupade müüja on OÜ Artel D.G. Maksuhalduri seisukohta, et kaebaja tegelikult ei soetanud OÜ Artel D.G. arvetel kajastatud kaupu, kinnitavad kaebaja poolt antud vastuolulised ja ajas muutuvad selgitused nende kaupade edasimüügi asjaolude kohta. Olukorras, kus puuduvad igasugused tõendid kaupade reaalse üleandmise või transportimise kohta, tekib juba piisav alus kahelda müügitehingu tegelikus toimumises. Kaebaja ei ole vastu vaielnud maksotsuses viidatud kontrollaktis välja toodule, et GS esialgsete selgituste kohaselt müüdi osa kaupa Venemaale. Kaebaja esitas Bellcrest Sales Ltd arve ja selle tasumist tõendava maksekorralduse. Kahtlust nende dokumentide tegelikus seotuses kõnealuste sisustuskaupadega tekitab juba nende võrdlus. Arvel on kauba nimetus „Furniture“ (mööbel), samas maksekorralduse selgituses seisab „for Project leading in Moscow“ (projektijuhtimise eest Moskvas). Ei ole eluliselt usutav, et tegemist on lihtsa eksitusega. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit sellele äriühingule müüdud kauba nomenklatuuri või kauba kohale tarnimise kohta. Kahtlusi suurendab see, et järgnevalt esitas kaebaja vaidlusaluste toodete edasi müümise tõendamiseks 09.12.2014 ettemaksuarve Cronberg Commerce Corp’ile, kusjuures ei esitatud adekvaatset selgitust selle kohta, miks esitati maksuhaldurile esmalt Briti Neitsisaarte äriühingule vormistatud arve ning hiljem hoopis Panama äriühingule esitatud arve. Maksuhaldur tegi kaebajale kontrollimenetluses ettepaneku näidata ette laos olevad kaubad, ent kaebaja seda ei teinud. Paljasõnalised ja ebausutavad on kaebaja poolt 24.11.2015 maksuhaldurile esitatud tabelis kajastatud selgitused sisustuskaupade edasise saatuse kohta. Kaebaja viitas seal juba eelnevalt viidatud 09.12.2014 proforma arvele. Sellel arvel on ühe kaubana kirjas voodi maksumusega 3700 eurot. Samuti on arvel eraldi välja toodud, et kõnealune kaup koosneb ühest pakkeüksusest. Kaebaja poolt 24.11.2015 esitatud tabeli kohaselt hõlmas 09.12.2014 arve aga seitset erinevat toodet, mille hulgas seejuures ei olnud voodit. Usutav ei ole kaebaja koostatud tabelis nimetatud toodete paigutamine ühte pakkeüksusesse. Tabelis teisena nimetatud 11.11.2015 proforma arvet ei ole kaebaja esitanud, seega ei ole väited selle sisu kohta üldse kontrollitavad. Kontrollaktis tõi maksuhaldur selgelt välja, et kaebaja ei ole eelviidatud arvet esitanud. Sellele vaatamata ei ole kaebaja seda hiljem esitanud. Kontrollitav ei ole kaebaja väide, et osa kaupa on kliendi laos ootel. Kaebaja pole nimetanud, millise kliendiga on tegemist või kus asub see ladu. Kaupade väidetav võõrandamine kaebajale toimus pärast seda, kui maksuhaldur oli OÜ Artel D.G. suhtes läbi viidud kontrollimenetluses tuvastanud, et viimatinimetatu ei ole neid tooteid soetanud. Majanduslikust aspektist vaadatuna on keeruline mõista, miks peaks üks äriühing 2013. aasta augustis erinevatest jaemüügiga tegelevatest ettevõtetest soetama erinevaid ühe korteri sisustamiseks sobivaid mööbliesemeid ja sisustuselemente, hoidma neid 2014. aasta detsembrikuuni ja siis need võõrandama teisele 4(7)
3-16-213 äriühingule, kes võõrandab need omakorda välismaa äriühingutele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.10.2015 toimunud vaatluse ajal oli kaebaja bürooruumides reaalselt olemas OÜ Artel D.G. arve alusel soetatud söögitoa sisustuse komplekt. See ei anna aga alust väita, et kaebaja soetas need mööbliesemed 2014. aasta detsembris OÜ-lt Artel D.G. Kaebaja on väitnud, et OÜ Artel D.G. soetas söögitoakomplekti 4571,54 euro eest OÜ-lt INV Eesti ning müüs selle 2014. aasta detsembris kaebajale 3962 euro eest. Kaebaja on soetusdokumendi numbrina märkinud 2013086 ning soetamise ajana 13.08.2013. OÜ INV Eesti 13.08.2013 arvel nr 2013086 kajastuvad erinevad kaubad, sh ovaalne söögilaud ja 2x2 söögitooli kogumaksumusega 2462,15 eurot. Ei saa tõsiseltvõetavaks pidada kaebaja selgitust, et ta soetas enam kui aasta aega kasutuses olnud laua ja toolid oluliselt kallima hinnaga, kui oli nende soetushind uuena. Maksuotsuses on veenvalt põhjendatud, miks ei ole kaebaja OÜ-le Artel D.G. teenuseid osutanud. Tõdemus, et mingi teenuse soetamine näib isiku jaoks majanduslikult ebaloogiline, õigustab kahtlust, et tegelikult pole sellist teenust saadud. Selles olukorras saab maksuhaldur nõuda teenuse tegeliku osutamise ja sisu kohta tõendite esitamist. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja ja OÜ Artel D.G. vahel sõlmitud lepingus kirjeldatud teenuse osutamine oleks põhimõtteliselt välistatud. Juhtimisteenuse osutamisel ei ole aga eluliselt usutav, et teenuse saaja ja osutaja ei pea mingisugust arvestust teenuse sisu ja tegeliku osutamise kohta, olles samas kokku leppinud kindla tasu maksmise. Suulise konsultatsiooniteenuse osutamise kohta ei pea kirjalikke dokumente koostama, kuid teenuse tegeliku osutamise kohta hiljem taasesitamist võimaldavate tõendite kogumata jätmisega riskib kaebaja sellega, et ei suuda vaidluse korral ümber lükata maksuhalduri kahtlust, et teenust tegelikult ei osutatudki. Antud juhul on tegemist kahtlust äratava tehinguga, sest selle esemeks on äriühingu poolt tema enda juhatuse liikmega seotud teiselt äriühingult juhtimisteenuse soetamine. Selline teenus ei ole välistatud, kuid olukorras, kus teenust soetaval äriühingul selle teenuse soetamise ajal märkimisväärselt aktiivset majandustegevust ei olnud ning pole ka võimalik tuvastada, mida juhtimisteenuse raames tehti, on tegemist ebahariliku tehinguga. Seetõttu on eluliselt usutav, et teenuse arveid kasutati üksnes n-ö kauba soetuse õigustamiseks, fiktiivsed arved kauba soetuse kohta olid määratud aga omakorda õigustamaks sellesama kauba varasemat ettevõtluses soetamist kaebajaga sama juhatuse liikme ja osaniku kaudu seotud OÜ Artel D.G. poolt. Eluliselt usutav ei ole ka parkimiskoha renditeenuse osutamine, kuna pole võimalik leida ühtki asjaolu, mis viitaks selle teenuse soetamise otstarbekusele. Põhjendamatud on kaebaja etteheited uurimiskohustuse rikkumise kohta maksuhalduri poolt. Mõlemaks tehingu pooleks oli äriühing, mille juhatuse liige ja osanik oli GS. Selles olukorras ei pidanud maksuhaldur hakkama hankima kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-16-213 maksustada sisustuskaupade võõrandamine käibemaksuga. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kas OÜ-l Artel D.G. oli endal õigus nende kaupade kunagisel soetamisel sisendkäibemaks maha arvata või mitte. Kaebaja juhatuse liige oli OÜ Artel D.G. suhtes käimas olevatest menetlustest teadlik, kuid sisustuskaupade soetamise hetkeks ei olnud selles küsimuses jõustunud kohtuotsust. Osad kaubad võttis kaebaja ise kasutusse, osad võõrandas. Vaidlus puudub selles, et laud ja toolid on kaebaja kontoris kasutuses. Halduskohus on otsuses välja tootnud uusi maksumenetluse väliseid põhjendusi (nt ei olevat tuvastatav, kas laud ja toolid on ikka need, mis OÜ Artel D.G. soetas ja kaebajale edasi müüs) ning sellega väljunud kohtuvaidluse piiridest. Seoses kaupade edasimüügiga Venemaale selgitab kaebaja, et maksumenetluses puudus kahtlus, et maksuhaldur ei saanud antud selgitustest aru. Kaebaja pidas silmas kauba viimist Venemaale, mitte kauba võõrandamist Venemaa äriühingust ostjale. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja ei ole OÜ-le Artel D.G. teenuseid osutanud. Kohus on sisustanud teenuse mitteosutamise fakti sellega, et puuduvad kirjalikud dokumendid. Kohus on tõendeid hinnanud ebakorrektselt ning jätnud kaebaja selgitused kõrvale. Pealegi puudub maksuhalduril pädevus hinnata, kas OÜ-l Artel D.G. oli vajadust juhtimisteenuse järele või mitte.
6(7)
3-16-213
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.