lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-202/7

Haridus ja kultuur › Keelepoliitika

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 08.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-202/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Keelepoliitika
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
819
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-202

Kohtuasi

A.B. kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 03.01.2017 vastuse nr 3.1-3.4/16/6144-2 tühistamiseks ja eesti keele tasemetunnistuse nr 413-000434-1 kehtetuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada A.B. kaebus.
2.Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.29.11.2016 on kinnipeetav A.B. (edaspidi kaebaja) koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi vastustaja) adresseeritud vene keelse taotluse, milles palus ennistada eksamitulemuse vaidlustamise tähtaeg ning algatada menetlus talle väljastatud eesti keele tasemetunnistuse nr 413000434-1 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja väitis, et tegemist on valeinformatsiooniga, kuna tema eesti keele oskus ei vasta tasemele. Vastustaja 03.01.2017 vastuses leiti, et kaebaja keeleoskustunnistuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, sest talle pole tehtud ettekirjutust oma keeleoskust tasemeeksamil tõendada. Seejuures selgitati, et eesti keele oskust tõendavad dokumendid kehtivad tähtajatult ning tunnistatakse kehtetuks ainult juhul, kui Keeleinspektsioon teeb isikule ettekirjutuse ja tema pole nõutud hetkeks tasemeeksamit sooritanud.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.30.01.2017 koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus tühistaks vastustaja 03.01.2017 vastuse nr 3.1-3.4/16/6144-2 ja tunnistaks talle väljastatud eesti keele tasemetunnistuse nr 413-000434-1 kehtetuks. Ta väitis, et selles olev informatsioon, et ta valdab eesti keelt A2 tasemel, ei vasta tegelikkusele ja tekitab talle massiliselt probleeme, mille puhul rikutakse tema õigusi. Näiteks tõi ta asjaolu, et Tallinna Vangla teab küll, et ta ei valda eesti keelt, kuid nõuab A2 taseme eesti keele oskusele viidates pöördumiste esitamist eranditult eesti keeles. Ühtlasi esitas ta taotluse riigilõivust vabastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme ja kaebaja eesmärgi ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg lg 2 p-st 2 tulenevalt võib kaebuse tagastada ka juhul, kui selle esitajal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja on sõnastanud oma pöördumise peale koostatud vastuse tühistamise ja talle väljastud eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise nõuded. Seega tuleb lahendada küsimus, kas niisugused nõuded on lubatavad ja kaebaja eesmärk kaebuse abil saavutatav või tuleb kaebus tagastada.
4.HKMS § 37 lg-st 2 tulenevalt saab kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Vastustaja poolt kaebaja 29.11.2016 pöördumisele antud vastus pole mitte haldusakt, vaid toimingu tegemisest keeldumise kirjalik põhjendus. Seetõttu pole selle peale võimalik tühistamisnõuet esitada. Lubatav ole ka kaebajale väljastatud eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue. KeeleS § 28 lg-tes 5 ja 7 sätestatu kohaselt on vastava menetluse algatamine ja eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistuse õigus ainult seda väljastava asutuse juhil. Halduskohtule pole seaduseandja vastavat õigust andnud.
5.Kaebaja väidetest nähtuvalt on tema eesmärgiks vabaneda eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise läbi kohustusest vormistada haldusorganitele esitatavad pöördumised eesti keeles. PS §-s 51, KeeleS § 10 lg 1 ja § 12 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Ainus erand sellest reeglist on tehtud KeeleS § 9 lg-s 1 nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. KeeleS § 9 lg 2 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub kõnealuses vallas või linnas. KeeleS § 9 lg 3 näeb aga ette, et vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel tuleb lähtuda rahvastikuregistri andmetest vastava aasta esimese jaanuari seisuga. Kaebaja viibib käesoleval hetkel Jõhvi valla territooriumil paiknevas Viru Vanglas. Selle valla kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 5924 vene rahvusest elanikku 01.01.2017 seisuga nimetatud omavalitsusüksuse 11 828 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust 50,08% ehk veidi enam kui poole. Eespool juba osundatud KeeleS § 9 lg 1 näeb vähemusrahvuse keeles riigiasutuste poole pöördumise õiguse ette kõigile vastava vähemusrahvuse esindajatele ega tee neil mingit vahet keeleoskuse ja seda tõendava dokumendi olemasolu alusel. Seega on vene rahvusest isikutel, sealhulgas ka Viru Vanglas viibivatel kinnipeetavatel käeoleval ajal õigus esitada Jõhvi vallas tegutsevatele riigiasutustele vene keeles koostatud pöördumisi. Kaebaja on juba saavutanud oma eesmärgi Jõhvi vallas asuvate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste osas selle valla elanike rahvusliku koosseisu muutumise tõttu ning puudub vajadus kaitsta oma õigusi veel ka keeleoskustunnistuse kehtetuks tunnistamise abil. Olukorra muutumise korral ja teistsuguse rahvusliku koosseisuga paikkondades asuvate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul

on tal aga KeeleS § 10 lg-st 1 ja § 12 lg-st 1 tulenev kohustus vormistada pöördumised eesti keeles ning seda olenemata keeleoskusest ja vastavate tunnistuste olemasolust. Seega ei saa eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamine kuidagi tagada tema poolt soovitud tulemust.

6.Eeltoodud järeldustel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle eelnevalt juba nimetatud alustele toetudes tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja