Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52241
Haldusasi
AB kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. mai 2016. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen
Menetluse alus ringkonnakohtus
AB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. oktoobril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-14-52241
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg 2 kohaselt kannab tõlkekulud menetlusosaline. Tallinna Vangla töökorralduse kohaselt peavad kinnipeetavad esitama vanglale adresseeritud pöördumised eesti keeles. Eelnimetatud nõue on sätestatud ka Tallinna Vangla kodukorra p-s 11.1.3, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles. VSKE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Kaebaja pöördumine ei olnud vaie, vaid selgitustaotlus ja taotlus haldusmenetluse alustamiseks, mille tulemusel tagastataks kaebajale plastkarp. Vangla ei pidanud seetõttu dokumendi tõlkimist korraldama. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri väljavõttest nähtub, et 01.08.2012–30.11.2012 on kaebaja läbinud eesti keele A2-taseme 2(7)
3-14-52241 koolituse ning sooritanud keeleeksami tulemusega 83% võimalikust. 06.05.2013 alustas kaebaja riigikeeleõpet B1-tasemel, kuid katkestas õpingud 01.07.2013 omal soovil. KeeleS lisa 1 kohaselt tähendab eesti keele oskus A2-tasemel, et isik mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö; tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel; oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Kuna kaebaja 28.07.2014 pöördumine ei olnud esitatud õiguskaitsemenetluse ega ka süüteomenetluse raames, vangla on võimaldanud kaebajale keeleõpet ning kaebaja on varasemalt vangla poole eesti keeles pöördunud, siis tuli kaebajalt nõuda oma pöördumise tõlget. Kaebaja eesti keele oskust on Tallinna Halduskohus hinnanud 29.10.2015 otsuses haldusasjas 3-15-295, leides, et vangla tegevus kaebaja venekeelsete avalduste tagastamisel oli õiguspärane.
Tallinna Halduskohtu 11.05.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
Kaebaja soovis vaidlusaluse pöördumisega plastkarpide äravõtmisega kaasnenud tagajärgede kõrvaldamist. Tegemist oli kahju hüvitamise taotlusega. Seetõttu tuleb kontrollida, kas pöördumise õige kvalifitseerimise korral oleks vastustajal olnud õigus pöördumine tagastada. Vastustajal olnuks õiguspärane alus keelduda kaebaja 28.07.2014 pöördumise menetlusse võtmisest ka siis, kui kinnipeetav on keeldunud tõlketasu maksmisest ning vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta (VSKE § 491 lg 5). Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja on vähemalt osaliselt võimeline esitama ka eestikeelseid pöördumisi. Kaebaja ei ole kordagi neile argumentidele ja esitatud tõenditele vastuargumente esitanud. Seda, et kaebaja oskab teatud määral eesti keelt, tõendab see, et 01.08.2012–30.11.2012 on kaebaja läbinud eesti keele A2-taseme koolituse ning sooritanud keeleeksami tulemusega 83% võimalikust. 06.05.2013 alustas kaebaja riigikeeleõpet B1tasemel, kuid katkestas õpingud 01.07.2013. On usutav, et kaebaja suutnuks esitada eestikeelse pöördumise, küsides vajaduse korral abi kontaktisikult. Kaebaja eestikeelsete pöördumiste põhjal on tuvastatav, et ta oskas eesti keelt vähemalt olmetasandil. Seega ei ole kaebaja puhul tegemist riigikeelt mittevaldava kinnipeetavaga. Ka õiguskantsler on oma 17.01.2011 seisukohas nr 7-4/101606/1100205 käsitanud riigikeele küsimust ning korranud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on ennekõike vaja kaitsta küll nende isikute õigusi, kes tõepoolest riigikeelt küllaldaselt ei valda, kuid samas ei tähenda see, et isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik ja kelle riigikeele oskus on olmetasandil toimetulekuks küllaldane, omaks õigust nõuda, et vanglateenistuse ametnik räägiks temaga isikule sobivas keeles ja korraldaks talle tasuta riigikeelsete dokumentide tõlkimist mõnda võõrkeelde. Riigikeelt mittevaldavate kinnipeetavate isikute kaitseks meetmete võtmine on vajalik juhul, kui isik tõepoolest riigikeelt oma õiguste kaitseks küllaldaselt ei oska ning seda ei saa temalt ka kuidagi mõistlikult eeldada. Esialgse kaebusena pealkirjastatud pöördumise esitas kaebaja 28.07.2014, see tagastati järgmisel päeval. 05.08.2014 esitatud vaide lahendas vangla 25.08.2014 ning vaideotsuses vastati muu hulgas ka kaebaja esialgsele pöördumisele. Seega sai kaebaja vastuse oma 3(7)
3-14-52241 28.07.2014 pöördumisele isegi vähem kui kuu aja jooksul. Seejuures ei pidanud ta korraldama oma pöördumiste tõlkimist ega kulutama selleks ka raha.
3-14-52241 perspektiivitu ka siis, kui vaidlustatud toiming osutuks õigusvastaseks. Kaebeõigus tuleb aga tuvastada kaebuse esitamise aja seisuga. Sel ajal viibis kaebaja kinnipeetavana Tallinna Vanglas ning ei olnud välistatud ka edaspidi õiguskaitsevahendite kasutamise vajadus kaebaja õiguste kaitseks. Kaebeõigus tulenes vajadusest ära hoida sarnaseid võimalikke rikkumisi tulevikus.
5(7)
3-14-52241 Kaebaja läbis 01.08.2012–30.11.2012 eesti keele A2-taseme koolituse ja sooritas eksami tulemusega 83% võimalikust punktisummast. Lisaks õppis kaebaja 06.05.2013–01.07.2013 riigikeelt B1-tasemel, kuid katkestas õpingud. Kaebaja väide, et tema A2-tasemel keeleoskus ei võimalda koostada ja kirjutada eestikeelset teksti, ei ole põhjendatud. Sellist järeldust ei saa teha KeeleS §-st 39 ega lisast 1. KeeleS §-st 39 tuleneb, et kuni 01.07.2008 antud tunnistus keeleoskuse algtaseme kohta tõendab kõrgemat keeleoskustaset kui A2, mitte aga seda, et A2-tase pole vaadeldav isegi mitte keeleoskuse algtasemena. Kui esmapilgul võikski lisas 1 toodud A2-taseme kirjeldusest järeldada, et selline keeleoskustase ei nõua teksti koostamise oskust (selline järeldus tuleks sel juhul teha ka C2taseme kohta, sest erinevalt B1-, B2- ja C1-taseme kirjeldusest ei räägita ka seal midagi oskusest koostada või luua teksti), siis nii see siiski ei ole. KeeleS § 24 lg 3 alusel antud haridus- ja teadusministri 10.09.2012 määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ (kord) § 3 lg 1 kohaselt kontrollitakse eksamil nelja osaoskust, mis vastavad eksami osadele: 1) kuuldu mõistmine (kuulamine); 2) loetu mõistmine (lugemine); 3) kirjutamine (kirjutamine); 4) rääkimine (rääkimine). Korra § 3 lg 2 näeb ette, et keeleoskustaset hinnatakse eesti keele A2-, B1-, B2- ja C1-taseme eksamitel. Korra § 3 lg 3 kohaselt kontrollitakse kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt. Korra § 3 lg 4 näeb ette, et Haridus- ja Teadusministeerium või riigi sihtasutus, kes on sõlminud ministeeriumiga halduslepingu, avaldab eksami kirjelduse ja näidisülesanded näidismaterjalina oma veebilehel. Korra § 7 lg 2 kohaselt on eksam sooritatud, kui eksaminand on saavutanud vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Ministeeriumi veebilehel olevast teabest tasemeeksami sooritajatele ja testülesannetest nähtub selgelt, et A2-taseme eksami sooritaja peab oskama koostada ja kirjutada märksa keerukamat eestikeelset teksti kui lihtne taotlus vanglariiete väljastamiseks (selle üle käis vaidlus haldusasjas nr 3-15-295). Kaebaja väitel on eesti ja vene keelt rääkivad kaaskinnipeetavad aidanud tal varem koostada pöördumisi eesti keeles. Seega on kaebajal olnud võimalus praktiseerida eesti keelt nii suhtlemisel vanglaametnike kui ka eesti keelt kõnelevate kaaskinnipeetavatega.
3-14-52241 kus piisaval tasemel riigikeelt valdavatele kinnipeetavatele ei tehta riigikeeles pöördumise nõudest erandit.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.