Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 03.02.2017, Tartu 3-16-2411 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 21.11.2016. a käskkirja nr 6-3/1302 tühistamise ja mittevaralise kahju 25 000 eurot hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. Streltsov esitas 23.11.2016 Viru Vanglale venekeelse pöördumise, millest vangla eraldas võõrkeelse vaide (nr 6-12/307-1) ja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse (nr 6-16/149-1).
2.Viru Vangla jättis 09.12.2016. a vastustega nr 6-12/307-2 ja 6-16/149-2 A. Streltsovi võõrkeelsed pöördumised läbi vaatamata ja tagastas põhjusel, et A. Streltsovi vabakasutuskontol on raha 23.11.2016. a seisuga 20,44 eurot, kuid ta keeldus võõrkeeles vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmise blanketti allkirjastamast ning ei taotlenud ka vanglalt selle tõlkimisse saatmist.
A. Streltsov esitas 24.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis Viru Vangla 21.11.2016. a käskkirja nr 6-3/1203 tühistamist ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot. Kaebaja väitel karistas vangla teda ebaseaduslikult 10 ööpäeva kartseriga, kuna vangla ei ole
tõendanud, et ta oma telefonikaardi numbri kellelegi andis. Kaebaja leidis, et vangla ei hakanud tema vaiet läbi vaatama rahvusliku vihkamise tõttu tema suhtes.
4.Tartu Halduskohus tagastas 28.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse ja jättis menetlusabi taotluse tähelepanuta. Määruse põhjendused: Vangla asukohaks on Jõhvi vald ning Jõhvi valla koduleheküljel avaldatud rahvusliku koosseisu andmete kohaselt moodustasid 5958 vene rahvusest elanikku 01.01.2016 seisuga 49,66% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 11 996 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei esine keeleseaduse §-s 9 sätestatud erandit, mille kohaselt omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Vangla on õigesti tagastanud A. Streltsovile võõrkeelse kahjunõude. Kuna kaebaja keeldus tõlkimise eest tasumisest, siis tagastas vangla tema vaide õiguspäraselt. A. Streltsovil oli isikukonto arvel piisavalt raha, et tasuda tõlketeenuse eest. See tähendab, et kaebuse osas, mis puudutab käskkirja vaidlustamist, ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetluslik kord. Sama põhimõte kehtib ka kahju hüvitamise nõudes, kuivõrd selle eelduseks on kahju hüvitamise taotluse läbivaatamine vangla poolt. Lähtudes eeltoodust on A. Streltsovil tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-s 1 sätestatust kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu tuleb tema kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.A. Streltsov esitas 02.01.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus ja teha ringkonnakohtul asjas uus õiglane otsus. A. Streltsovi väitel kohus varjab Viru Vangla kuritegelikku tegevust, kes püüab temalt saada tõlke eest 14,11 eurot, misjärel jääb tema kontole 6 eurot, millega jäetakse ta ilma õigusest osta kauplusest endale vajalikke kaupu ning vangla teab, et ta ei oska eesti keelt nii hästi, et pöörduda vangla poole eesti keeles oma õiguste ja vabaduste kaitseks. A. Streltsov märgib, et vangla ja kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Viru Vanglas on 98% kinnipeetavatest vene keelt kõnelevad ning Riigikogu andis välja seaduse, et vastu võetakse kõik õigusaktid vene keeles. A. Streltsov palub vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ega sissetulekuid.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 19.01.2016. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale (resolutsiooni p 1), võttis A. Streltsovi määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
7.A. Streltsov esitas 25.01.2015 Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha, milles ta palub end vabastada riigilõivu tasumisest. A. Streltsov märgib, et ta täiendab enda 02.01.2017. a määruskaebust, kuna on veendunud, et halduskohus ei taha tema kaebust ja ka määruskaebust läbi vaadata, ajades teda segadusse 19.01.2017. a määruse p-ga 1. A. Streltsov märgib, et ta on kõik vajaliku edasi kaevanud 02.01.2017. a määruskaebuses ja midagi uut tal kirjeldada ei ole. Kaebaja nõuab, et ringkonnakohus tühistaks 19.01.2017. a määruse.
8.Tartu Halduskohus edastas 30.01.2017. a kirjaga A. Streltsovi täiendava seisukoha ringkonnakohtule.
9.A. Streltsov esitas 25.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles ta märgib, et halduskohus viib teda eksitusse 19.01.2017. a määrusega ning ta nõuab ringkonnakohtult kohustada halduskohut läbi vaatama tema kaebust ja tegema õiglase otsuse. A. Streltsov palub ta vabastada riigilõivu tasumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning eeltoodust tingituna jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. Kuigi halduskohtule edastatud 25.01.2017. a täiendavas seisukohas esitas kaebaja nõude tühistada halduskohtu 19.01.2017. a määrus, nähtub eeltoodud seisukohas märgitud põhjendustest ringkonnakohtu hinnangul, et A. Streltsov vaidlustab siiski Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust. Kuna kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks on Tartu Halduskohus 02.01.2017. a määruskaebuse saamisel 19.01.2017. a määrusega juba lahendanud, rahuldades kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale, siis hilisemalt kaebaja täiendavates seisukohtades esitatud samade taotluste lahendamiseks puudub ringkonnakohtul vajadus, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.
12.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja viide asjaolule, et Viru Vanglas on 98% kinnipeetavatest vene keelt kõnelevad, ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohane, kuivõrd vangla on nii A. Streltsovi vaide kui ka kahju hüvitamise taotluse (esitatud 23.11.2016. a venekeelse pöördumisena, tl 10-11p) menetlemisel kohaldanud VSkE § 491 lg-s 3 sätestatut, mis näeb ette, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, et tõlkimisele kuluv summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha, kuid tal on arvel vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse võtmata. Asja materjalidest nähtuvalt oli A. Streltsovi vabakasutuskontol (tl 1414p) 23.11.2016 seisuga 20,44 eurot. Viru Vangla esitatud taotluselt võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 7 ja 9) nähtub, et ühe lehekülje (1800 tähemärki sõnavahedega) vene keelest eesti keelde tõlkimise hind on 14,11 eurot ning tõlketööde hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi ja tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus. Kaebaja venekeelne pöördumine on osaliselt vaide plangil (kirjutatud kokku 13 rida) ja lisaks osaliselt A4 formaadis ühel leheküljel tervikuna ja teisel leheküljel ca 1/3 ulatuses (kirjutatud kokku 39 rida). Halduskohtule saabunud kaebus on esitatud kahel A4 formaadis leheküljel tervikuna (kirjutatud kokku 58 rida), mis eesti keelde tõlgituna on mahtunud ühele A4 formaadis leheküljele. Sellega võrrelduna mahtunuks ka kaebaja venekeelne pöördumine ühele leheküljele, millisel juhul oleks tulnud kaebajal tasuda tõlkimise eest 14,11 eurot. Seega oli kaebaja isikuarvel piisavalt raha dokumendi
eesti keelde tõlkimise eest tasumiseks, kuid ta on keeldunud taotluse võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks planki allkirjastamast ega ole taotlenud vanglalt pöördumise tõlkesse saatmist. Eelnevat arvestades on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et vangla on venekeelse pöördumise õigesti tagastanud, seega ei saa kaebaja poolt kohtueelset menetlust läbituks lugeda, mistõttu on halduskohus kaebuse põhjendatult tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
14.Riigikogu poolt 15.12.2016 vastu võetud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (jõustunud 07.01.2017) ei sätesta, et kõiki kinnipeetavate esitatud venekeelseid dokumente võetaksegi vastu vene keeles, vaid näeb ette sellise võimaluse üksnes riigi õigusabi taotluste suhtes. Seega on vale kaebaja arusaam, et nimetatud seaduse muutmise järel võetakse vastu kõik dokumendid vene keeles.
15.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.