Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 26.01.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba

muuta määrusega nr 3-16-1297 MTA-le antud luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest X OÜ (registrikood xxxxxxxx) ettemaksukontole summas 203 005,17 eurot selliselt, et anda luba seada arest ühendatava äriühingu õigusjärglase X OÜ (registrikood xxxxxxxx) Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole (viitenumber 32804135) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 259 399,33 eurot. Pärast MTA arvestussüsteemides äriühingute ühinemiskande tegemist kantakse varem arestitud summa X OÜ (registrikood xxxxxxxx) ettemaksukontole. 27.01.2017 kohtumäärusega jättis kohus MTA taotluse käiguta ning määras tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. MTA kõrvaldas puudused 31.01.2017. Taotluse kohaselt kontrollib MTA tulenevalt MKS §-st 10 ning 03.01.2017 korralduse nr 12.2-3/03388727/039123-1 alusel X OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli 2014 kuni juuni 2015, hõlmates tehinguid Y OÜ-ga (registrikood xxxxxxxx). OÜ X on äriühing, mis on äriregistri andmetel moodustunud kahe äriühingu X OÜ (registrikood xxxxxxx), ühendatav ühing ja C OÜ (registrikood xxxxxxxx), mis oli ühendav ühing, ühinemisest. Ühinemisleping kahe äriühingu vahel sõlmiti 02.09.2016. Äriseadustiku § 403 lg 1 kohaselt lähevad ühendatava äriühingu vara, sealhulgas asjad, õigused ja kohustused üle ühendavale ühingule alates ühinemise kande tegemisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. X OÜ (registrikood xxxxxxxxx, ühendatav ühing) ja C. OÜ (registrikood xxxxxxxxx, ühendav ühing) ühinemiskanne on äriregistrisse tehtud 20.12.2016. Ühinemislepingu järgi ühinemise tulemusel lõpeb ühendatav ühing ning ühendav ühing saab ühendatava ühingu õigusjärglaseks. X OÜ (registrikood xxxxxxxx) on ühinemiskandest tulenevalt 20.12.2016 äriregistrist kustutatud ja õigusjärglane jätkab tegevust ärinimega X OÜ. Kõik ühendatava ühingu õigused ja kohustused läksid üle õigusjärglasele. MTA alustas 21.07.2015 teatega nr 12.2-3/033887-1 praeguseks juba ühendatud ettevõtte X OÜ üksikjuhtumi kontrolli, mis algselt hõlmas käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli 2014 kuni aprill 2015 seoses Y OÜ-ga näidatud tehingutega. 21.08.2015 ja 16.09.2015 saadetud teadetega laiendas MTA kontrollitavat perioodi ning kokkuvõttes on kontrollitavaks perioodiks juuli 2014 kuni juuni 2015. Kuna kõik ühendatava ühingu õigused ja kohustused läksid üle õigusjärglasele, siis jätkub 21.07.2015 teatega nr 12.2-3/033887-1 alustatud üksikjuhtumi kontroll, mille raames on MTA õigusjärglasele X OÜle saatnud eespool nimetatud 03.01.2017 korralduse nr 12.2-3/033887-27/039123-1. Kuna ühendatud ettevõtte X OÜ (kustutatud) suhtes alustatud kontrollimenetluses oli MTA seisukohal, et tuvastatud asjaolude pinnalt on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise kohustuse määramine, mille täitmine MTA hinnangul maksumenetluse lõppemisel ei ole tagatud, siis esitas MTA MKS § 1361 lõike 1 alusel 31.08.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. Tallinna Halduskohus andis 31.08.2015 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-15-2180 MTA-le loa sissenõudmise pööramiseks rahalisele õigusele Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu), 203 005,17 euro suuruse aresti seadmiseks X OÜ (kustutatud) kasutusel olevale pangakontole xxxxxxxxxx. Swedbank AS arestis (kohtumäärusest tulenevalt) X OÜ (kustutatud) nimel Swedbank AS-is asuva pangakonto 203 005,17 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). X OÜ (kustutatud) esitas 29.06.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse loamenetluses tehtud määruse muutmiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.07.2016 määrusega nr 3-16-1297 taotluse ja andis MTAle loa arestida X OÜ (kustutatud) ettemaksukonto Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 203 005,17 eurot (muutis 31.08.2015 määrust nr 3-15-2180). MTA on arestinud vastavalt Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määrusele nr 3-16-1297 X OÜ (kustutatud) ettemaksukonto summas 203 005,17 eurot. On oluline märkida, et käesolevaks ajaks ei ole asjaolud ning MKS § 1361 kohaldamise eeldused antud asjas muutunud. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Kontrollitavate tehingute (X OÜ (kustutatud) tehingud Y OÜ-ga) kohta maksumenetluses kogutud teabe ja selgunud asjaolude alusel on MTA-l alust arvata, et X OÜ kajastas oma raamatupidamises Y OÜ rekvisiitidega tegelikkusele mittevastavaid arveid, et esitada maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmetega käibedeklaratsioone (KMD). Sellise teguviisi eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Maksuhaldur märgib, et X OÜ (kustutatud) suhtes on lisaks eelnimetatud kontrollimenetlusele paralleelselt käimas kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr xxxxxxxxx,

mis hõlmab maksumenetlusega sama perioodi. Antud kriminaalmenetluse tõendid ja esitatud kahtlustused toetavad maksumenetlust ja menetluse käigus tekkinud maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et on toime pandud maksupettus maksueelise saamise eesmärgil. Maksumenetluse käigus on selgunud, et X OÜ (ühendatud äriühing) ja selle juhatuse liikmed E. K. ja I. V. esitasid M. U., D. P., V. U., O. K., I. U., A. G. ja A. V. kaasaaitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile maksustamisperioodide juuli 2014 kuni juuni 2015 X OÜ KMD-des tahtlikult valeandmeid. Nimelt kajastati X OÜ poolt esitatud KMD-des Y OÜ (registrikood xxxxxxx; juhatuse liige O. K.; käibemaksukohustuslasena registreeritud 25.01.2013) nimel koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta eesmärgiga, et X OÜ saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ Y nimel esitatud arvetel kajastatud käibemaksu ning selle tulemusena vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kuigi X OÜ kajastas raamatupidamise dokumentides kauba soetamist Y OÜ-lt, siis tegelikkuses on maksuhalduril tekkinud kogutud tõendeid kogumis hinnates põhjendatud kahtlus, et X OÜ osales käibemaksupettuses, mille käigus loodi näilik ostu-müügi tehingute ahel, mis seisnes selles, et X OÜ-le esitati OÜ Y nimel koostatud tegelikkusele mittevastavad kauba arved (edaspidi võltsarve) kauba müügi kohta ning Y OÜ näitas võltsarvete alusel kauba ostu B OÜ-lt (registrikood xxxxxxxx; juhatuse liige R. L.; käibemaksukohustuslasena registreeritud 13.08.2013 kuni 30.07.2015), kes omakorda näitas võltsarvete alusel kauba soetust Euroopa Liidu äriühingutelt. Näitamaks näiliste tehingute toimumist kanti X OÜ (ühendatud äriühing) pangakontolt raha Y OÜ pangakontole, kust see O. K. poolt kanti edasi B OÜ pangakontole, kust E. K. ja I. V.1 korraldusel kanti osa rahast V. U. poolt edasi EU tarnijatele kauba eest, mis transporditi Eesti Vabariiki X OÜ-le (ühendatud äriühing) ja ülejäänud osa võeti D. P. ja V. U. kontrolli all olevate varifirmade pangakontode kaudu välja sularahas. Näilike tehingute tegemisel kasutatud äriühingute pangakontode väljavõtetelt nähtub, et esines tehingute ahel ja toimus regulaarne suuremahuline sularaha väljavõtmine tehinguahelates kasutatud äriühingute pangaarvetelt. V. U. juures toimunud läbiotsimise protokoll näitab, et paljude väidetavalt skeemis osalenud äriühingute dokumendid ning nende raha käsutamiseks vajalikud turvaelemendid (pangakaardid, koodikaardid, PIN-kalkulaatorid) olid ühe isiku käes, seega oli skeemi koordineerimine ja teostamine võimalik. Eeltoodud tõendite põhjal on maksuhaldur seisukohal, et tehingute ahel ning kogutud tõendid kogumis ja vastastikuses seoses on piisavad põhjendatud kahtluseks, et tegemist on maksupettusega. Y OÜ ei olnud tema poolt väljastatud arvetel näidatud kauba tegelik müüja ning X OÜ teadis seda. X OÜ (ühendatud äriühing) ostu-müügitehingud Y OÜ-ga on maksuhalduri hinnangul näilikud, milles liikusid vaid raha, vale sisuga arved ning muud dokumendid jätmaks muljet tehingute toimumisest. Tegelikkuses ostis X OÜ (ühendatud äriühing) kauba tundmatult kolmandalt isikult, kes ei pruukinud olla käibemaksukohustuslane Eestis, kellelt kaupa ostes kauba ostja käibemaksu ei tasu. Seega Y OÜ nimelt koostatud kauba ostu- ja müügidokumendid olid sisult fiktiivsed ja koostatud eesmärgiga, et X OÜ (ühendatud äriühing) saaks esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, et saada sellega maksueelis. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreeritud number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. OÜ X OÜ puudus õigus OÜ Y poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu summasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 259 399,33 eurot. Läbiviidava maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ (ühendatud äriühing) sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 259 399,33 eurot, mille tulemusel kuulub OÜ-l X (registrikood xxxxxxx)

juurdemaksmisele käibemaks summas 259 399,33 eurot, mille täitmine ei ole MTA hinnangul käimasoleva maksumenetluse lõppemisel tagatud. Määratav maksusumma on Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määruse nr 3-16-1297 alusel X OÜ (ühendatud äriühing) MTA ettemaksukontol arestitud summast (203 005,17 eurot) suurem, kuna kontrollimenetluse käigus on tehtud kindlaks X OÜ poolt Y OÜ arvetel alusel deklareeritud tegelikud andmed. Samuti on MTA kontrollitavat perioodi laiendanud (21.07.2015 alustasime perioodi juuli 2014 kuni aprill 2015 kontrolli, mida laiendati 21.08.2015 perioodile mai 2015 ja 16.09.2015 perioodile juuni 2015), millest tulenev võimalik määratav käibemaksu summa ei olnud ettemaksukonto arestimise taotluse hetkeks (31.08.2015) veel selgunud. Kontrolli tulemusel rahalise kohustuse määramisel väljastatakse maksuotsus õigusjärglasele X OÜ-le (registrikood xxxxxxxx). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, ei ole muutunud. X OÜ maksevõime, mida MTA hindas ja mille pinnalt saadud loa alusel on arestinud vastavalt Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määrusele nr 3-16-1297 X OÜ (kustutatud) ettemaksukonto summas 203 005,17 eurot, on sama. Äriregistrile esitati ühinemiskande tarbeks ühineja X OÜ bilanss 30.09.2016 seisuga. Esitatud aruande kohaselt on seisuga 30.09.2016 ühinenud X OÜ varad kokku 626 044,14 eurot (sellest oli raha kassas ja pangakontol kokku 13 167,51 eurot ning MTA ettemaksukontol arestitud summa on 203 005,17 eurot) ning ettevõtte kohustused kokku olid 591 583,47 eurot. Õigusjärglase X OÜ nimel ei ole registreeritud kinnistuid (kinnistusregistri andmed) ja ta ei oma väärtpaberikontosid (AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmed), veesõidukeid (väikelaevade register) ega sõidukeid (Maanteeameti liiklusregistri andmed). Õigusjärglane X OÜ on MTA-le esitanud detsember 2016 KMD (isik on käibemaksukohustuslane alates 20.12.2016), mille andmetest nähtub, et äriühingu kasumlikkus jääb sarnaseks ühinenud X OÜ-le. Arvestades eelnevat, on tõenäoline, et nagu oli ühinenud X OÜ-l, võib ka õigusjärglase X OÜ ostu- ja müügitehingutest tulenev lisandväärtus osutuda väikseks, mis teisalt ei anna MTA-le kindlust ettevõtte maksevõime osas. Samuti vähendab kindlust maksevõime osas õigusjärglasele üle läinud ühendatud X OÜ 30.09.2016 seisuga bilansist nähtuvad ettevõtte kohustused, mis võrdluses ettevõtte bilansi vara poolega on küllaltki suured. Eelnimetatud kahtlust kinnitab ka asjaolu, et X OÜ (ühinenud äriühing, mis pärast ühinemist kustutati), kelle suhtes alustas MTA kontrolli, ühines C. OÜ-ga. Arvestades, et X OÜ (ühinenud äriühing) kustutati äriregistrist 20.12.2016 ja sellega lõpeb nimetatud äriühingu õigusvõime (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 kohaselt) ja et KarS § 37 järgi on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik, siis on tõenäoline kriminaalasjas nr xxxxxxxxx kahtlustatava X OÜ (ühinenud äriühing) suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine. MTA hinnangul võib äriühingute ühinemine olla toimunud just põhjusel, et välistada X OÜ (kustutatud) kriminaalasja raames kohtu alla andmine. Viimasele viitab selgelt asjaolu, et ühinemise tulemusena on äriühingu nimi ja tegevus jäänud samaks ning muutunud on tegelikkuses üksnes registrikood äriregistris. X OÜ (ühinenud äriühing), kelle ettemaksukonto vastavalt Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määrusele nr 3-16-1297 on arestitud, on nüüd ühendatud ning on moodustunud uus äriühing ärinimega X OÜ (registrikood xxxxxxxx), kellele X OÜ (ühinenud äriühing) õigusjärglasena väljastatakse kontrolliga määratava rahalise kohustuse kohta maksuotsus. X OÜ on varasemalt pidanud määratava maksusumma tagamiseks kohasemaks ettemaksukonto arestimist. MTA on seisukohal, et täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärgipärased, kuid samas proportsionaalsed ja isiku õigusi võimalikest alternatiividest kõige vähem koormavad. Kuna äriühingu pangakonto arestimine on äriühingu suhtes üks enim koormavaid meetmeid, siis arvestades mh X OÜ varasemat seisukohta taotleb MTA X OÜ (registrikood xxxxxxxx) MTA ettemaksukontole aresti seadmist. MKS § 1361 lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur X OÜ (registrikood xxxxxxxx) vastu suunatud täitetoimingu, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ning § 121 kohaselt suuruses 259 399,33 eurot, millele lisanduvad võimalikud

täitekulud vastavalt tagatise liigile. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 259 399,33 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 21.07.2015 teatega nr 12.2-3/033887-1 X OÜ (registrikood xxxxxxxx) 2014 juuli kuni 2015 aprill käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsuse tuvastamise üksikjuhtumi kontrolli.

21.08.2015 ja 16.09.2015 teadetega laiendas MTA kontrollitavat perioodi. Lõplikuks kontrollitavaks perioodiks on juuli 2014 kuni juuni 2015. 03.01.2017 korraldusega nr 12.2-3/033887-27 ja nr 12.2-3/039123-1 jätkub X OÜ (registrikood xxxxxxxx) suhtes 21.07.2015 teatega nr 12.2-3/033887-1 alustatud üksikjuhtumi kontroll. Kontrollimenetluse eesmärk on kohase maksuotsuse koostamine X OÜ-le (registrikood xxxxxxxx). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Kohus leiab, et täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuna äriühingul puudub arvestatav registervara ja muu arvestatav vara, mille arvelt täita määratav maksukohustus. Haldusasjas nr 3-16-1297 andis Tallinna Halduskohus 06.07.2016 kohtumäärusega Maksu- ja Tollilametile loa kanda üle või anda nõusolek X OÜ kasutuses oleval pangakontol xxxxxxxxxxx (AS Swedbank) 31.08.2015 määruse haldusasjas nr 3-15-2180 alusel arestitud 203 005,17 euro üle kandmiseks X OÜ Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole samas summas ning seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) arest X OÜ (registrikood xxxxxxxxx) ettemaksukontole summas 203 005,17 eurot. Käesolevas taotluses märgib maksuhaldur, et X OÜ maksevõime on sama, mida MTA hindas ja mille pinnalt saadud loa alusel on arestinud vastavalt Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määrusele nr 3-16-1297 X OÜ (kustutatud) ettemaksukonto summas 203 005,17 eurot. X OÜ bilanss 30.09.2016 seisuga on kokku 626 044,14 eurot (sellest oli raha kassas ja pangakontol kokku 13 167,51 eurot ning MTA ettemaksukontol arestitud summa on 203 005,17 eurot) ning ettevõtte kohustused kokku olid 591 583,47 eurot. Maksuhaldur märgib, et õigusjärglane X OÜ on MTA-le esitanud detsember 2016 KMD, mille andmetest nähtub, et äriühingu kasumlikkus jääb sarnaseks, mis ühinenud X OÜ-l. Kohus leiab, et on tõenäoline, et maksukohustuse määramisel ei ole äriühing võimeline maksukohustust täitma. Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ (ühendatud äriühing) ostu-müügitehingud Y OÜ-ga on näilikud, milles liikusid vaid raha, vale sisuga arved ning muud dokumendid, jätmaks muljet tehingute toimumisest. Maksuhaldur leiab, et tegelikkuses ostis X OÜ (ühendatud äriühing) kauba tundmatult kolmandalt isikult, kes ei pruukinud olla käibemaksukohustuslane Eestis, kellelt kaupa ostes kauba ostja käibemaksu ei tasu. Seega Y OÜ nimelt koostatud kauba ostu- ja müügidokumendid olid sisult fiktiivsed ja koostatud eesmärgiga, et X OÜ (ühendatud äriühing) saaks esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, et saada sellega maksueelis. Maksuhaldur on seisukohal, et X OÜ-l puudus õigus Y OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu summasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 259 399,33 eurot. Maksuhaldur märgib, et kontrolli tulemusel rahalise kohustuse määramisel väljastatakse maksuotsus õigusjärglasele X OÜ-le (registrikood xxxxxxxx). Kohus leiab, et käesoleval juhul on määratava maksusumma tasumisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Maksuhaldur selgitab, et Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-16-1297 X OÜ (reistrikood xxxxxxxx) ettemaksukontol arestitud summa 203 005,17 eurot läheb MTA arvestussüsteemides äriühingute ühinemiskande tegemisel üle ühendatava ühingu õigusjärglase X OÜ (registrikood xxxxxxx) ettemaksukontole. X OÜ (registrikood xxxxxxx) kustutamisega äriregistrist kaob ka alus arestida nimetatud äriühingu ettemaksukontot Tallinna Halduskohtu 06.07.2016 määruse nr 3-161297 alusel. Seega on aresti jätkamiseks vajalik anda luba õigusjärglase X OÜ ettemaksukontole aresti seadmiseks. Taotluse täpsustuses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise. Tagatissumma kandmisel deposiiti on kantava deposiidi väärtuseks 259 399,33 eurot.

Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. MTA taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.