Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-16-1881 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(9)

3-16-1881 1) Kaebaja tootmishoone juures aadressil Suur-Sõjamäe tee 25, Tallinn teavet „REIMAX electronics“ ei saa pidada reklaamiseaduse (RekS) ega määruse nr 44 mõistes reklaamiks. Kaebaja majandustegevus on allhanke korras elektriliste ja elektroonsete juhtmeköidiste, valguskiudoptiliste- ning seadmekaablite tootmine. Kaebaja tooteid ei tähistata kaebaja ärinime ega kaubamärkidega ning neid ei müüda jae- ega hulgimüügis. Tegemist on lõpptoote ühe tarneahela osaga, mida valmistatakse vastavalt kliendi tellimusele. Seega eeldab kaebaja toodete soetamine eelnevat planeerimist ning tellimist. Kaebaja müügimaht ei suureneks kui teha kaebaja toodetele või teenustele reklaami. Kaebajal puudub igasugune vajadus paigaldada tähiseid Suur-Sõjamäe tee 25 alale, et suurendada kaupu ostvate inimeste arvu või pöörata möödujate tähelepanu sisseostude tegemise võimalusele. Vaidlusalusel teabel puuduvad väärtushinnangud ning viiteid kaupade/teenuste kohta ning sellest on võimalik vaid järeldada, et hoones asub antud ettevõte. 2) Kaebaja ei müü ühtegi toodet Suur-Sõjamäe tee ääres olevas tootmishoones ning seda hoonet ei külasta kaebaja kliendid tellimuste tegemiseks. Teave seati tootmishoone sissepääsu juurde põhjusel, et seda märkaksid kaubavedusid tegevad autojuhid. Kaebaja tootmishoonet külastab päeva jooksul 2-3 transpordiautot (veose laadimiseks ja kauba tarnimiseks). Arvestades, et kaebaja hoone asub maanteest eemal, on oluline, et kaebaja tootmishoone oleks leitav. Sõites Suur-Sõjamäe teel nii päri- kui vastusuunas ei ole kaebaja maja külge kinnitatud ärisilt nähtav. Tihti esines olukordi, kus transpordiautod sõitsid hoonest mööda või siis pidid tegema äkkpidurduse. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et hoone asub maanteest eemal ning tootmishoone kõrval olev teave markeeris tootmishoone asukohta tee pealt vaadatuna. 3) Kui kohus leiab, et vaidlusaluse teabe puhul on tegemist reklaamiga, siis niisugusele reklaamile kohaldub RekS § 2 lg 2 p-des 1 või 2 ning määruse nr 44 § 1 lg 2 p-des 1 või 2 sätestatud erandid. Määruses nr 44 ei ole täpsemalt selgitatud, millistel juhtudel asub majandusja kutsetegevuse koha tähistus majandus- või kutsetegevuse kohas või selle sissepääsu juures. Kohtupraktikas on selgitatud, et kriteerium „vahetus läheduses“ on sõna „vahe“ kohta antud selgitusi arvestades sisustatav kui selgelt tajutava vahe ehk vahemaa puudumine hinnatavate objektide vahel. Väljend „juures“ on subjektiivne mõõde ning seetõttu tuleb igat juhtumit hinnata eraldi. Kaebaja leiab, et vaidlusalune teave on vahetult majandus- või kutsetegevuse või selle sissepääsu juures. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et vaidlusalune teave asub tootmishoone aiaga piiratud kinnistu sees, territooriumi sissesõidu kõrval. 4) Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et märgistust ei saa pidada sissepääsu juures olevaks, põhjusel, et see asub ca 37 m kaugusel hoonesse sissepääsust. Kuna tootmishoones klientidele kauba müüki ei toimu, siis on alusetu arvestada märgistuse kaugust hoonesse sissepääsust. Tootmishoone territooriumi külastavad peamiselt autojuhid (kes laevad veose peale), seega nende jaoks algab majandus- või kutsetegevuse juurde sissepääs alates väravast. Tegemist on ainsa sissepääsuga ning kinnistu on ümbritsetud aiaga. Seega asub märgistus kaebaja majandusvõi tegevuskoha sissepääsu juures. Kaebaja on ka seisukohal, et RekS § 2 lg 2 p 2 sõnastus ei ole piiritletud uksega. Sissepääsuks võib olla ka värav, tõkkepuu jne. Antud olukorras on sissepääsuks värav ning selle juurde on paigaldatud märgistus ettevõtte nimega. Kaebaja on püüdnud märgistust üles seada võimalikult lähedale tootmishoonele, kuid seda ei ole võimalik asetada hoonele enam lähemale, sest see jääks asfalteeritud osale, kus liiklevad veoautod.

3(9)

3-16-1881 selliselt, et see asub nüüd hoonet ümbritseva piirdeaia sees. Samas see asjaolu ei muuda teabe reklaamina kvalifitseerimise põhimõtet. 2) Vaidlusalune teave on reklaam nii RekS kui ka määruse nr 44 mõistes. Selle eesmärgiks on kaebaja majandustegevuse koha intensiivsel kujul tähistamine võimaldamaks selle leidmist. Seda on möönnud ka kaebaja ise. Reklaam ei pea otsesõnu sisaldama üleskutset kauba/teenuse tarbimisele. Ka ainuüksi pilt, kaubamärk, ärinimi jms võib olla reklaam, kui selle eksponeerimise eesmärk on teenuse osutamise või kauba müügi suurendamine, ürituse edendamine või isiku käitumise avalikes huvides suunamine. Teabe eksponeerimise viis kannab endas ka eesmärki tutvustada/eksponeerida/kinnistada kaebajat ja tema kaubamärki võimaliku tarbija teadvuses, sest vastasel juhul kasutaks kaebaja oma majandustegevuse kohta suunamiseks maksuvaba liiklusmärki. Ka kohtupraktikas on leitud, et tegevuskohast teavitamiseks piisaks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest. Analoogne reklaamimaksu kohustuseta teavitamise võimalus (nt juhatusmärk 636) on ka kaebajal. Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku (asutuse) juurde. Samuti on kohtupraktikas leitud, et liiklusohutuse seisukohalt tuleks eriti silmas pidada, et teega külgnevat ala ja sõiduteede vahelist haljasala ei koormataks sõidukijuhtide tähelepanu ülemääraselt koondavate kujutiste/teabega. 3) Erinevate ettevõtja tegevuskohta suunavate infokandjate vastavust reklaami mõistele tuleb hinnata selliselt, et n-ö etaloniks ongi liiklusmärk. Kui ettevõtja eksponeeritav teave erineb oma suuruse või silmatorkavuse poolest liiklusmärgist, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on reklaamiga, mis on suunatud kauba või teenuse müügi edendamisele, isegi kui sellel on ettevõtja asukohta tähistav lisafunktsioon. Antud juhul erineb kaebaja märgistus liikluskorraldusvahendist nii suuruselt kui värvivalikult ning selle eesmärk ei ole üksnes kaebaja tegevuskohta suunamine, vaid see teenib ka eesmärki tutvustada kaebajat (tema ärinime ja kaubamärki) ja seeläbi edendada kaupade müüki. Ettevõttele iseloomuliku ning teda võimalike klientide hulgas identifitseerida võimaldava logo ja kujunduskombinatsioonide esitamine on vaid üks osa terviklikumast reklaamikontseptsioonist. Seega ei saa teabe reklaamina määratlemisel lähtuda üksnes sellest, kas konkreetses kohas välja pandud teave sisaldab sõnaselgelt mingisuguseid üleskutseid või väärtushinnanguid. 4) Vaidlusalusele teabele ei kohaldu määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 erand. Teave ei asu majandustegevuse koha ehitisel ega majandustegevuse koha sissepääsu juures. Määruse § 1 lg 1 p 6 kohaselt käsitatakse majandus- või kutsetegevuse kohana kohta, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Vahetu pakkumine ja müük tähendab, et tarbijal peab olema võimalik pakutava kaubaga kohapeal tutvuda ning soovi korral seda ka omandada. Kaebaja toodete müük toimub tema selgituste kohaselt tellimuste alusel. Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja asukohaks Mäealuse tn 6 ja Suur-Sõjamäe teel renditakse tootmispindasid. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja toodete müük ja omandamine toimub aadressil Mäealuse tn 6, kus võetakse vastu kauba tellimusi kas telefoni/interneti vahendusel või ka vahetu suhtluse ja lepingute sõlmimise teel. Suur-Sõjamäe tee 25 hoones toodetakse kaupasid ja antakse omandatud kaup tellijale üle. Ei saa välistada, et kaebaja toodete müük võib osaliselt toimuda ka tootmishoones, kuid kindlasti mitte tootmishoonet ümbritseval alal, kus tellimusi ei esitata ega võeta vastu ning kus ei toimu kauba omandamist. Tootmishoone territooriumil võib olla kaebaja ettevõtlust toetav funktsioon, kus toimub sõidukite parkimine, kauba laadimine vm, kuid vahetut kaubaga tutvumist, kauba müüki ega omandamist seal ei toimu. 5) Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2011 lahendist nr 3-11-1062 lähtuvalt ei saa hoones paikneva majandustegevuse koha sissepääs asuda mujal kui hoone konstruktsioonis ehk sissepääsuks saab olla vaid uks, mille kaudu sisenetakse hoonesse. Seega ei ole mingit põhjust käsitada hoonest märkimisväärses kauguses eksponeeritavat teavet RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse 4(9)

3-16-1881 nr 44 § 1 lg 2 p 2 erandina. Samalaadne teave saaks nende sätete kohaselt olla maksuvaba hoonel ja hoone ukse juures. Viidatud lahendis märkis kohus ka seda, et maksuvabalt tuleb anda võimalus ettevõtjale jagada teavet selle kohta, kuidas ettevõtja müügikohta on võimalik sisse pääseda, mitte aga seda, kuidas ettevõtja tegevuskohta on võimalik üles leida. 6) Arvestades liiklusväliste teabevahendite äärmiselt suurt arvu Tallinnas, tuleb sellekohaste teavituste levikusse suhtuda pigem piiravalt kui soodustavalt. Reklaamimaksu funktsioonid on fiskaalsete eesmärkide kõrval inimeste kaitse liiga intensiivse kallutamise eest kaupade ostmisele ning avaliku ruumi kaitse väljakutsuva teabega liigse ülekoormamise eest. Olukorras, kus liikluskorraldusvahendite märgatavus on juba ohustatud liiklusväliste teabevahendite rohkuse tõttu, on õiguspärane sellise teabe maksustamine avaliku ruumi kaitse motiivil. 7) Teabele ei kohaldu ka RekS § 2 lg 2 p 3 (määruse § 1 lg 2 p 3) erand. Viidatud sätted käsitlevad teavet, mida eksponeeritakse väljaspool ehitist asuva majandustegevuse koha puhul (nt istikuärid, välikohvikud jms). Kuna kaebaja majandustegevuse koht, kus kaupa müüakse, ei asu väljaspool ehitist vaid hoones sees, ei ole need normid käesolevas vaidluses asjakohased.

KOHTU PÕHJENDUSED

(a) Menetluse peatamise taotlus

5(9)

3-16-1881 lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Seega on vaidluse all see, kas KoMS § 10 lg 4 on põhiseadusega kooskõlas.

3-16-1881 tegemise võimalusele. Klientide tähelepanu kioski olemasolule juhtimata sellist tähelepanu ei ole arvatavasti võimalik saavutada. Valgustulbad pole suunatud vaid neile inimestele, kes otsivad kioski asukohta, olles juba eelnevalt jõudnud otsusele minna sinna sisseoste tegema. Seetõttu on vaidlustatud ettekirjutuses silmas peetud objektide puhul tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. Kaubamärke ei ole esitletud sellise kuju ja esitusviisiga, et neid ei saaks pidada reklaamiks. Nende suurus ja valgustatus osundavad, et nendega soovitakse saavutada ka selliste inimeste tähelepanu sisseostude tegemise võimalusele, kes sellest ilma nende viitade olemasoluta huvitatud poleks.“ Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsuses nr 3-13-1254 on muu hulgas selgitatud: „Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et ettevõtja tegevuskoha saaks märgistada sellekohase liikluskorraldusvahendiga. Leian, et ringkonnakohtu sellekohasest seisukohast tulenevalt tuleb erinevate ettevõtja tegevuskohta suunavate infokandjate vastavust reklaami mõistele hinnata selliselt, et nö. etaloniks ongi liiklusmärk. Kui ettevõtja eksponeeritav logo või teave erineb oma suuruse või silmatorkavuse poolest oluliselt liiklusmärgist, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on reklaamiga, mis on suunatud kauba või teenuse müügi edendamisele, isegi kui sellel on ettevõtja asukohta tähistav lisafunktsioon. Käesoleval juhul erineb kaebaja suunaviit oluliselt liikluskorraldusvahendist ning selle eesmärk ei ole üksnes võimaldada /.../ teenindusjaama külastada otsustanud kliendi suunamine, vaid see teenib ka eesmärki meelitada teenindusjaama kliente, kes vastasel korral ei teakski, et selline teenindusjaam sealkandis asub ega ole eelnevalt kavatsenud seda külastada.“ Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsuses nr 3-14-402 on lisaks märgitud järgmist: „Avalikustatud teabe reklaamina määratlemisel on oluline sellise teabe avalikustamise eesmärk (mh kauba müügi suurendamiseks /.../ ei saa siiski järeldada, et iga reklaam peab tingimata sisaldama selget üleskutset osta reklaamitavat kaupa, vaid eelkõige tuleb hinnata seda, kas vastava teabe avalikustamisel saab olla muu eesmärk peale isikute käitumise suunamise.“

3-16-1881 eesmärgiks (vt eelviidatud ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas nr 2-3/382/05, mida on korratud hilisemates lahendites). Ka see, et kaebaja ei ole tegevuskoha tähistamisel kasutanud liiklusmärki, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks reklaamiga. Kõnealune tähis ei erine seejuures oluliselt neutraalsest liiklusmärgist (juhatusmärk 636) oma suuruse poolest. Erinevus seisneb eelkõige selles, et äriühingu nimi on esitatud kaubamärgi vormis, st äriühingu nimi on värviline, kasutab kahte erinevat kirjatüüpi ning nime juures on logo (märkimisväärne on siinkohal, et logo kasutamine on võimalik ka juhatusmärgil 636, millele viitab majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisa 6). Kohtupraktikas on seostatud majandus- või kutsetegevuse koha tähistust reklaamiga peamiselt selles kontekstis, kas tähis on suunatud vaid neile isikutele, kes otsivad konkreetse tegevuskoha asukohta, või teenib see ka eesmärki meelitada konkreetsesse tegevuskohta sisseoste tegema uusi kliente (vt eelviidatud lahendid haldusasjades nr 3-11-1062 ja 3-13-1254). Käesoleval juhul ei ole konkreetses tegevuskohas võimalik sisseoste teha ning seda ei kasutata tellimuste esitamiseks ega vastuvõtmiseks. Seega ei saa konkreetsel juhul vaidlusaluse tähise eesmärgiks olla uute klientide meelitamine kaebaja tegevuskohta (tootmishoonesse). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusaluse teabe/tähistuse puhul ei ole tegemist reklaamiga ei RekS § 2 lg 1 p 3 ega määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 mõttes.

3-16-1881 (c) Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.