Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1317
Haldusasi
KÜ Lembitu 6 ja HK kaebus Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2015 korralduse nr 605-k tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – KÜ Lembitu 6 (rk 80119146) ja HK (ik XXXXXXXXXX), volitatud esindajad adv Britta Pärk ja adv Veiko Vaske Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik I – AS Arealis (rk 11122663), volitatud esindaja v.adv Martin Triipan Kolmas isik II – Hepsor Lembitu OÜ (rk 12996795), volitatud esindaja v.adv Kaido Loor
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.05.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KÜ Lembitu 6 ja HK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta KÜ Lembitu 6 ja HK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1317 muutmata.
2.Mõista KÜ-lt Lembitu 6 ja HK-lt solidaarselt välja AS Arealis apellatsiooniastme menetluskulude katteks 789,60 eurot (seitsesada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti) ja Hepsor Lembitu OÜ apellatsiooniastme menetluskulude katteks 896 (kaheksasada üheksakümmend kuus) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
3-15-1317 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2015 korraldusega nr 605-k kehtestati Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute detailplaneering (K-Projekt AS töö nr 05294), milles on ette nähtud liita äri- ja elamumaa sihtotstarbega Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistud ning määrata moodustatavale kinnistule ärimaa sihtotstarve. Kinnistu kasutamise tingimused ja ehitusõigus on määratud (kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega) ärihoone ehitamiseks. Lembitu tänava kohale hoone osa ehitamiseks on määratud üleehitamisservituudi ala ulatus.
2.KÜ Lembitu 6 ja HK esitasid 22.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2015 korralduse nr 605-k tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. 1) Lembitu tn 6 kinnistu külgneb Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistutega. Vaidlustatud detailplaneering rikub KÜ Lembitu 6 õigusi, kuna planeeritav hoone hakkab piirama Lembitu tn 6 korterelamu kasutamist ning takistab korteriühistut täitmast tema põhikohustusi. HK on Lembitu tn 6 korterelamus asuva korteri nr 43 omanik alates 2013. aastast ning kavandatava hoone hoovipoolne osa ja välikohvik on planeeritud tema akna alla. Planeering rikub HK subjektiivseid õigusi, sh omandiõigust ja õigust eraelu puutumatusele. HK-l oli õigustatud ootus, et piirkonnas ei toimu drastilisi muutusi. Välikohvikust tulev müra võib hakata häirima kaebaja õigust eraelu puutumatusele. 2) Planeering on kehtestatud õigusvastaselt, järgitud ei ole haldus- ja planeerimismenetluse reegleid. Detailplaneeringu osas ei ole teostatud kohast avalikku väljapanekut, kuna viimasest avalikust väljapanekust 2011. aastal oli planeeringu kehtestamise hetkeks möödunud ebamõistlikult pikk aeg (ligikaudu neli aastat). Seejuures tehti planeeringus pärast viimast avalikku väljapanekut märkimisväärseid muudatusi ning muutus ka võimalike planeeringust huvitatud isikute ring. 3) Detailplaneering ei ole kooskõlas selle koostamise algatamisel kehtestatud lisanõuetega. Kaebajale 15.05.2015 edastatud planeeringu põhijoonis ja seletuskiri erinevad Tallinna planeeringute registrisse 18.05.2015 kantud dokumentidest. Ebaselguste tõttu on võimatu välja selgitada, kas vastustaja järgis planeerimisseaduse (PlanS; siin ja edaspidi viidatud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusele) § 3 lg 1 ja § 16 lg 1 p 5 nõudeid. 4) Põhjendamatult on jäetud arvestamata KÜ Lembitu 6 poolt detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetega. Vastustaja on detailplaneeringu algatamise korraldust katuseharja kõrguse osas ebaõigesti tõlgendanud. Detailplaneeringu joonistes ei 2(12)
3-15-1317 kajastu hoone korruselisus korrektselt. Hoovipoolne hoonestus ja tänavapoolne haljastus ei ole piirkonnale iseloomulik. Haljastuse vähendamisega väheneb Lembitu tn 6 elamu elanike privaatsus ning tõenäoliselt ka Lembitu tn 6 kinnistu väärtus. Detailplaneeringuga kavandatud tugimüür seab ohtu Lembitu tn 6 asuva hoone ja puu. 5) Kavandatav liikluskorraldus on ohtlik ning arvestatud ei ole jalakäijate ohutusega. Kergliiklustee laiuseks on planeeritud 1,80 m, kuid olemasoleva kergliiklustee minimaalne laius on 3,70 m. Planeeringus on kavandatud normatiivselt ette nähtust väiksem arv parkimiskohti. Hetkel planeeringualal paikneva 40-kohalise parkla likvideerimine ning kavandatava hotelli juurde vaid 8 parkimiskoha rajamine tekitab piirkonnas märkimisväärse parkimiskohtade puuduse. 6) Detailplaneeringut ei ole nõuetekohaselt kooskõlastatud. Kui planeeritavale maa-alale kavandatakse ehitist, mille kõrgus ületab 28 m, tuleb planeering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Seletuskirja kohaselt on hoone kõrguseks 28,67 m, kuid kooskõlastust Kaitseministeeriumiga planeeringu seletuskirja lisast ei nähtu. 7) Haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav. Haldusakti põhjendus on ebapiisav, sellest ei selgu, missuguse detailplaneeringu vastustaja täpsemalt kehtestas ning millised olid kaalutlused. Kaebajatele ei ole antud võimalust esitada enne planeeringu kehtestamist arvamusi või vastuväiteid. Vastustaja on rikkunud uurimiskohustust, jättes olulised asjaolud tuvastamata – vastustaja ei ole uurinud, kuidas mõjutab hoone korruselisus Lembitu tn 6 kinnistut ja sellel asuvaid hooneid. Uurimata on tule levimise oht ja selle maandamise võimalikud variandid. 8) Tallinna Linnavalitsusel puudus pädevus vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamiseks. Kuna Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute puhul on tegemist linnaehituslikult olulise piirkonnaga, oli planeeringu kehtestamine PlanS § 10 lg 61 p 5 järgi Tallinna Linnavolikogu pädevuses. Samal põhjusel poleks tohtinud anda detailplaneeringu koostamise tellimist üle huvitatud isikule.
Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Kaebajate esindaja püüab kohut eksitada tema valduses olevate erinevate dokumentidega. Vaidlustatud korraldus ja selle seletuskiri on avalikud dokumendid. Praegusel juhul tuleb lähtuda ainult sellest konkreetsest korraldusest ja tema seletuskirjast. 2) Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Uue avaliku väljapaneku osas on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas, et tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-47-12 ei too viivitus paratamatult kaasa kehtestamise otsuse õigusvastasust. Selle aja jooksul (2011–2015) toimus muu hulgas maavanema järelevalvemenetlus, mis lõppes planeeringu heakskiitmisega. Maavanem andis oma 20.06.2012 kirjas seisukoha Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete kohta. Harju Maavalitsusele 27.12.2012 heakskiidu saamiseks esitatud detailplaneeringus on arvestatud maavanema kirjas esitatud märkusi ning vastavad täiendused on tehtud ka planeeringu seletuskirja. Maavanema järelevalvemenetluses lükati kaebuse sisulised argumendid ümber. 3) Kaebajad said planeerimismenetluses väljendada oma seisukohti. Vastustaja leidis haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtetest lähtudes, et uue avaliku arutelu korraldamine pole vajalik. Ühestki seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust juhul, kui korterite omanikud planeeringualal vahetuvad, teha uut kaasamist ja uut avalikku väljapanekut.
3(12)
3-15-1317 4) Detailplaneeringu seletuskirjas toodud nõudeid ehitusprojekti koostamiseks on täiendatud vastavalt kaebajate soovidele selliselt, et hotelli hoovipoolsed aknad tuleb valida niisuguse konstruktsiooniga, et hotellikülalised ei saaks neid avada. Hoovialale ei või kavandada välikohvikuid ja hoovipoolsetele katustele elanikke häirivaid pidevalt töötavaid välikohvikuid. Kahe- ja viiekorruselisele hooneosale ei või rõdusid kavandada. Hotelli hoovipoolsele küljele ei tohi paigaldada valgusreklaame ja fassaadi dekoratiivvalgustust. Lisaks on muudetud planeeringulahendust selliselt, et detailplaneeringus kavandatud hoone jääks 4 m kaugusele Lembitu tn 6 kinnistu piirist. 5) Kaebajate poolt välja toodud väidetavad ohud ei ole millegagi põhjendatud ja lahendatakse ehitusprojekti menetluses, mitte detailplaneeringuga. Hotelli saab valmis ehitada ilma kaebajate huve kahjustamata. Varisemist ei toimu ja pole ohtu kaebajate hoonele. Detailplaneeringus on kehtestatud erinõuded, mida peab järgima ehitusloa taotlemisel ja ehitusprojekti koostamisel ning kuidas tuleb lahendada ehitamise aegse materjalide ladustamise, isikute liikumise, tolmu ning jäätmetega seotud probleemid. Kaebaja peab oma asukohast tulenevalt arvestama ka teiste isikute õigusega oma omandit kasutada. Praeguses vaidluses kaalub avalik ja kolmandate isikute huvi üles kaebajate abstraktse ja mitte ühelgi tõendil põhineva hirmu. 6) Detailplaneeringu menetluses jõudis vastustaja seisukohale, et tegemist ei ole linnaehituslikult olulise piirkonnaga planeerimisseaduse tähenduses. Sellest tulenevalt ei olnud detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping nr 25/119 vastuolus PlanS § 10 lg 61 p-ga 5.
AS Arealis vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
1) AS Arealis taotles esmakordselt detailplaneeringu algatamist 2005. aastal ning algatamiseni jõuti alles 2009. aastal. Kolmandal isikul oli õigus eeldada, et niigi pikale veninud menetlus jõuab lõpule. Pärast avalikku väljapanekut tehtud muudatused, mis olid tingitud eelkõige KÜ Lembitu 6 ettepanekutest, ei muutnud planeeringu põhilahendust. Seega on põhjendamatu kaebajate väide, et vastustaja oleks pidanud kaebaja märkustega arvestamise arutamiseks korraldama uue avaliku väljapaneku. 2) Kolmanda isiku jaoks on arusaadav, milline haldusmenetluses arutatud versioon kehtestati detailplaneeringuna. Detailplaneering on selge ning üheselt mõistetav. Detailplaneeringu koostamise algatamisel määratud kõrgusega seotud suunis ei tähenda, et planeeringumenetluse lõpuks leitav hoone lahendus ei tohiks kõrguse osas üheski punktis ületada Lembitu tn 6 hoone kõrgust. Uus hoone on paigutatud erinevate kõrgustega Rävala pst 11 // 13 // 15 elamu (36,76 m merepinnast) ja Lembitu tn 6 elamu (34,14 m merepinnast) vahele ja järgib hoonete kõrgusi selliselt, et hoonel on tänavafrondist erinevate kõrgustega tagasiasted, mis järgivad naabermajade katuste ja karniiside kõrgust (sh murdenurk Lembitu tn 6 karniisi kõrgusel), samuti katuste kallet, ületamata seejuures ka kõrgeimas punktis Rävala pst 11 // 13 // 15 elamu katuseharja kõrgust merepinnast. 3) Kehtestatud lahendusele vastaval detailplaneeringu põhijoonisel on selgesti näha, et hoone hoovipoolne osa on osaliselt 5-korruseline ja osaliselt 2-korruseline. Seega arvestati KÜ Lembitu 6 ettepanekuga, et hoovipoolses osas oleks maksimaalselt 5 korrust. Sisehoovi ulatuvad hooneosad on kvartalile tüüpilised. Eksitav on kaebajate väide, et haljastatud sisehoov asendatakse välikohvikuga ning sinna tulevad valgusreklaamid ja ventilatsiooni väljalaskeavad. Kinnistu senist haljastust ei kahjustata – Lembitu tn 6 kinnistu poolsel osal kasvavad puud jäetakse alles. Lisaks nähakse detailplaneeringuga ette haljasala rajatava hoone ja lasteaia mänguväljaku (Lembitu tn 6a) vahele, samuti uus istutatav kõrg- ja madalhaljastus hoone fassaadi ette Lembitu tänaval. Kuna detailplaneeringuga piiratakse tegevust sisehoovis, ei saa välikohvikutest müraallikas, mis häirib naabruses elavaid isikuid. 4(12)
3-15-1317 4) Kaebajate väide, et tugimüür seab ohtu Lembitu tn 6 asuva hoone ja puu, on paljasõnaline. Uue hoone ja Lembitu tn 6 hoone vahekaugus on üle 10 m (tavaline kuja on 8 m). Rajatava hoone puhul on arvestatud tuleohutusnõudeid. 5) Ebaõige on kaebajate väide, et kergliiklustee laiuseks on planeeritud 1,8 m. Liikluskorralduse lahendust on kirjeldatud planeeringu seletuskirjas (p 4.4, lk 12). Kergliiklustee laiuseks on vähemalt 2,5 m ja lisaks on vahetult hoone ees hotelli konsooli all 2 m laiune kergliiklusala. Sellise laiusega kergliiklusteed on ohutuse tagamiseks täiesti piisavad. 6) Põhjendatud ei ole väide, et detailplaneering oleks tulnud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Detailplaneeringu vastuvõtmise ajal 08.06.2011 ei kehtinud PlanS § 17 lg 2 p 7, mis näeb ette detailplaneeringu kooskõlastamise Kaitseministeeriumiga. Liiatigi nõuab PlanS § 17 lg 2 p 7 kooskõlastamist Kaitseministeeriumiga juhul, kui hoone kõrgus on üle 28 m, kuid praegusel juhul on hoone maksimaalseks kõrguseks 24,25 m. 7) Planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtiva parkimisnormatiiviga. Linnakeskuse puhul rakendatakse parkimisnormatiivi mitte vähima, vaid suurima lubatud väärtusena (Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 50 kehtestatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014” p 4.1.3). Kuna tegu on linnakeskusega ning läheduses on piisavalt ühistranspordi peatusi ja parkimisvõimalusi, rakendati parkimiskohtade arvule koefitsienti 0,5. Sellest tulenevalt määrati parkimiskohtade arvuks 8, mis vastab arengukavale.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 17.08.2015 määrusega (jõustunud 04.09.2015) kaebuse puutumuskaebuse ja populaarkaebuse osas.
6.Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2016 otsusega KÜ Lembitu 6 ja HK kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt solidaarselt AS Arealis kasuks välja menetluskulud summas 3000 eurot. 1) Linnavalitsus asus planeerimismenetluses seisukohale, et planeeringuala ei asu linnaehituslikult olulises piirkonnas planeerimisseaduse mõttes. Ka Tallinna linna üldplaneering ei määratle kõnealust ala linnaehituslikult olulisena. Seega oli Tallinna Linnavalitsusel pädevus detailplaneeringu kehtestamiseks ning 22.04.2015 korraldus nr 605-k ei ole HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. 2) 18.05.2009 detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise lepingu nr 2-5/119 sõlmimise ajal PlanS § 10 lg 61 veel ei kehtinud. 07.03.2011 sõlmiti leping nr 3-6/35, mis asendab 18.05.2009 lepingut ning milles on detailplaneeringu tellijaks Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ja planeeringu koostajaks K-Projekt AS. AS Arealis on lepingu järgi huvitatud isik, kellel on kohustus kanda kõik detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud. Seega ei ole 07.03.2011 lepinguga detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle antud. 3) Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 08.08.–22.08.2011 ning avalik arutelu toimus 29.09.2011. Seega on vastustaja järginud avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu korraldamisel planeerimisseaduse nõudeid. Avaliku väljapaneku ja planeeringu kehtestamise vahele jääval ajal tehti erinevaid menetlustoiminguid ja ettevalmistusi planeeringu kehtestamiseks. Seega jätkus planeeringu menetlus pärast avalikku väljapanekut. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-47-12 (p-d 26-27) leidnud, et jätkuva planeerimismenetluse puhul ei too viivitus tingimata kaasa planeeringu kehtestamise otsuse õigusvastasust. Asja materjalidest ei nähtu, et avaliku väljapaneku järel oleks muudetud planeeringu põhilahendust. Kaebajad ei ole ka välja toonud olulisi asjaolusid, mis oleks muutunud pärast avalikku väljapanekut. HK-l oli pärast korteri omandamist piisavalt aega, et esitada detailplaneeringu kohta oma arvamus.
5(12)
3-15-1317 4) Detailplaneeringus on arvestatud detailplaneeringu algatamise korralduse p-s 1.3 sätestatud lisanõudega, mille kohaselt tuleb planeeritava hoone kõrguse kavandamisel järgida Lembitu tn 6 hoone katuseharja kõrgust. Nimetatud lisatingimus ei tähenda, et kavandatud hoone kõrgus ei või ületada Lembitu tn 6 elamu katuseharja kõrgust. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et kavandatava hoone hoovipoolne osa on osaliselt 5-korruseline ja osaliselt 2-korruseline. Hoone mahu osalist hoovi poole planeerimist on kaalutud ja põhjendatud. Sisehoovi ulatuvad hooneosad ei ole kvartalile ebatüüpilised. Kavandatava hoone hoovi ulatuva osa ehitusalune pind on sarnane kinnistul varem paiknenud puithoone ehitusaluse pindalaga. Planeeritud ala haljastuse määr on 22,3%, mis on kõrgem kui Lembitu tn 6 kinnistu haljastatud ala osakaal (11,3%) ja suurem kui kvartali haljastuse osakaal (15,6%). Vastustaja arvestas KÜ Lembitu 6 vastuväitega hoovipoolsele küljele välikohvikute ehitamise ning valgusreklaamide ja ventilatsiooni väljalaskeavade paigutamise kohta ning esitas ehitusprojekti koostamiseks täiendavad nõuded. Kaebajate väited seoses tugimüürist väidetavalt lähtuva ohuga on paljasõnalised. Detailplaneeringus on kehtestatud nõuded naaberhoonete ohustamise minimeerimiseks. Lembitu tn 6 ja kavandatava hoone vaheline kaugus on enam kui 8 m ning kavandatav hoone on kinnistu piirist 4 m kaugusel. Detailplaneeringus on lahendatud tuleohutuse küsimus. Kaebusest ei nähtu, kuidas võiks kaebajate õigusi rikkuda planeeritud kergliiklustee laius või parkimiskohtade arv naaberkinnistul. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna parkimiskorralduse arengukavaga. 5) Põhjendatud ei ole kaebajate seisukoht, et detailplaneering oleks tulnud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Vastustaja järgis planeerimismenetluses olulisi haldusmenetluse põhimõtteid, sh uurimispõhimõtet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.KÜ Lembitu 6 ja HK paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega nende kaebus rahuldada. 1) Vaidlustatud korraldus on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, kuna Tallinna linna õigusaktide kohaselt pidanuks detailplaneeringu kehtestama linnavolikogu, mitte linnavalitsus. Planeerimismenetluse algatamisel määratles Tallinna linn planeeringuala linnaehituslikult olulisse piirkonda kuuluvaks. Seda tuvastust ei ole formaalselt muudetud. Samuti ei ole vastustaja sisuliselt millegagi põhjendanud oma hilisemat seisukohta mitte lugeda planeeringuala linnaehituslikult oluliseks piirkonnaks. Varasemalt on Tallinna linn lugenud näiteks Rävala, Sakala ja Kentmanni tänavate äärsed alad oluliseks piirkonnaks ning andnud detailplaneeringute kehtestamise õiguse linnavolikogule. Halduskohus on oma otsuses sisustanud vastustaja võimalikke kaalutlusi piirkonna linnaehitusliku olulisuse ümbermääratlemisel omal algatusel vastuolus HKMS § 157 lg-ga 2. Selles osas on kohtuotsus üllatuslik. Ühtlasi on halduskohtu vastav põhjendus arusaamatu. Halduskohus kohaldas vääralt PlanS § 10 lg 61 p-i 5 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lg-t 4. 2) Vaidlustatud korraldus on õigusvastane ka seetõttu, et vastustaja on planeeringu koostamise andnud üle kolmandale isikule. Asjaolu, et PlanS § 10 lg 61 jõustus veidi pärast 18.05.2009 lepingu sõlmimist, ei muuda seda, et seadusandja on pidanud lubamatuks piirata kohaliku omavalitsuse pädevust kujundada planeeringulahendust linnaehituslikult olulistes piirkondades. Planeeringu sisuline koostamine arendaja tellimusel võis oluliselt mõjutada avaliku võimu võimalust arvestada erinevate huvidega. 3) Kaebajate väited seoses liikluskorraldusega jäeti hindamata. Tallinna kesklinnas ei saa parkimist korraldada kinnistupõhiselt. Avalikud parkimiskohad on piiratud ressurss, mida kohalikud elanikud jagavad kõigi kesklinna külastajatega. Ligikaudu 50 avaliku parkimiskoha 6(12)
3-15-1317 kaotamine ning selle asemele vaid 8 avalikkusele suletud parkimiskoha planeerimine ei arvesta kohalike elanike huve, suunates hotelli külastajad ja seda teenindava transpordi ummistama ümberkaudsete elumajade hoove ja tänavaid, millest tulenevalt muutub kohalike elanike jaoks praktiliselt võimatuks parkida sõidukeid kodust mõistlikul kaugusel. Parkimiskohtade puuduse tõttu pargitakse ka Lembitu tn 6 haljasalale. Kuna hotell on suure külastajate arvuga asutus, tuleks parkimisnormatiivi kohaselt rajada planeeritavale hoonele üks parkimiskoht iga 80 suletud brutopinna ruutmeetri kohta ehk kokku 71 parkimiskohta. Planeeringus on jäetud arvestamata asjaoluga, et hotelli on kavandatud kohvik ja konverentsikeskus, millele kehtivad eraldi parkimiskohtade nõuded. Kaotatavate parkimiskohtade ja täiendava parkimiskohtade vajaduse tõttu kujuneb parkimiskohtade puudujäägiks üle 100 koha. Kohalike elanike huvide arvestamata jätmine on oluline eksimus kaalutlusõiguse teostamisel. 4) Kohus rikkus uurimispõhimõtet, jättes rahuldamata kaebajate 29.01.2016 taotluse täiendavate tõendite kogumiseks kinnistu omanike tegelike äriliste kavatsuste kohta, s.o kas rajatakse hotell või külaliskorterid. Kui kinnistule rajatakse hotelli asemel elamu, kohalduvad sellele ka rangemad normid parkimisvõimaluse tagamise osas. Samuti tuleb kinnistu omaniku äriplaani muutumise korral hinnata, kas planeeringu elluviimine on üldse võimalik. 5) Halduskohus jättis õigusvastaselt tuvastamata ilmse vastuolu planeeringus: planeeringu algatamisel on seatud hoone maksimumkõrgus, kuid planeeringu kehtestamisel on seda tingimust ebaselgetel motiividel eiratud. 6) Detailplaneeringu pika menetlemise tõttu, kus lahenduse avaliku arutelu ja planeeringu kehtestamise vahele jäi enam kui kolm ja pool aastat, ei saa olla kindel planeeringulahenduse ajakohasuses ja kõigi vahepeal muutunud huvide arvestamises planeeringu kehtestamise hetke seisuga.
8.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Detailplaneeringu algatamise korralduses ega selle seletuskirjas ei ole planeeritavat ala kategooriliselt määratletud linnaehituslikult olulises piirkonnas asuvana. Detailplaneeringu algatamise ajal oli halduspraktika selline, et avalik arutelu korraldati üldjuhul kõikide eskiislahenduste tutvustamiseks, mitte üksnes siis, kui planeeringuala jäi linnaehituslikult olulisse piirkonda. Eskiisi koostamine ja avaliku arutelu korraldamine võimaldas ühest küljest avalikkuse laiemat kaasamist ning teisalt jättis see linnale võimaluse menetleda detailplaneeringut olulises piirkonnas olevana. Selle, kas planeeritav ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas või mitte, otsustab vastustaja kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja esialgne arvamus, et tegemist võib olla linnaehituslikult olulise piirkonnaga, võib muutuda vastavalt planeerimismenetluse käigus selguvatele asjaoludele ning kujunevatele lahendustele. Praegusel juhul puudus põhjus käsitleda planeeritavat ala linnaehituslikult olulisena. 2) On ilmne, et hetkel hoonestamata ja seetõttu parklana kasutatavale kinnistule ükskõik millise ehitusõiguse andmise tulemusena kaovad sealsed parkimiskohad, kuid see ei tähenda, et parkimiskohtade üldist vähesust kesklinnas tuleks kompenseerida eraisiku omandiõiguse piiramise läbi. Kaebajate väide, et hotelli külastajad võivad hakata parkima kõrvalmajade ees tänaval või haljasalal, on spekulatiivne. Lähiümbruses on piisavalt parklaid. 3) See, kas kolmandatel isikutel võib planeeritava kinnistuga olla muid plaane peale hotelli rajamise, ei saa olla vaidlustatud detailplaneeringu tühistamise aluseks. 4) Ühestki õigusaktist ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust korraldada planeeringuala naabruses korteriomanike vahetumise korral uut avalikku väljapanekut.
AS Arealis vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 7(12)
3-15-1317 1) Asjaolu, et menetluse alguses nõuti eskiisi avaliku arutelu korraldamist viitega ala asukohale, ei saa võtta vastustajalt kaalutlusõigust otsustamaks, kas tegemist on linnaehituslikult olulise alaga planeerimisseaduse mõttes. Kuna detailplaneeringu algatamise ajal PlanS § 10 lg 61 veel ei kehtinud, ei saa teises õiguslikus kontekstis toimunud eskiisi arutelu nõudmisest järeldada, et detailplaneeringu ala loeti selle sätte mõttes linnaehituslikult oluliseks. Teiste hoonete vahel ühe tühja kinnistu hoonestamiseks koostatud detailplaneering ei ole selline otsustus, mille peaks tegema Tallinna Linnavolikogu. 2) Kaebajatel ei ole õigust eeldada, et nad saavad oma sõidukeid naaberkinnistul parkida. Samuti ei saa kaebajad nõuda, et ühe kinnistu detailplaneeringuga tuleks lahendada terve piirkonna parkimisprobleemid. Planeeringuala läheduses asub palju eraparklaid, millele lisanduvad parkimiskohad linnatänavatel. Planeeringuala parkimiskorralduse lahendus arvestab avalike huvide ja parkimise arengukavaga ning vastab nõuetele.
10.Hepsor Lembitu OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Linnaehituslikult olulised piirkonnad määratles Lembitu 4 detailplaneeringu algatamise ajal 25.06.2009 vastav teemaplaneering või ehitusmäärus, mille saanuks kehtestada vaid linnavolikogu (Tallinna linna ehitusmääruse (29.05.2003) § 7 lg-d 1, 5, 6 ja 7). Planeeringuala osas ei kehtinud ühtegi sellist teemaplaneeringut või ehitusmäärust. Planeerimismenetluse algatanud linnavalitsus ei saanud muuta linnavolikogu poolt ehitusmääruses kehtestatud legaaldefinitsiooni. Detailplaneeringu algatamise korralduses ei ole ka ühtegi viidet sellele, et Lembitu 4 asub linnaehituslikult olulises piirkonnas. Vaidlusalune detailplaneering ei vasta PlanS § 10 lg 61 tunnustele, mistõttu oli linnavalitsusel planeeringu kehtestamise pädevus. Samuti oli õiguspärane planeeringu koostamise üleandmine 18.05.2009 lepinguga AS-le Arealis. 2) Halduskohus tagastas kaebuse populaarkaebuse ja puutumuskaebuse osas määrusega, mis jõustus 04.09.2015. Kaebajatel ei ole õigust esindada kõigi naaberkinnistute elanike huve. Kaebajad ei ole välja toonud, kust tuleb nende õigus parkida oma sõidukeid kolmandale isikule kuuluval kinnisasjal. Parkimiskohtade vähenemine ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Lembitu tn 4 kinnistu senine kasutus eraparklana ei saa kivistada faktilist olukorda ega piirata omaniku õigusi oma kinnisasja seaduste raames kasutada. Parkimiskohtade arvu küsimust arutati ka maavanema järelevalvemenetluse käigus ning maavanem pidas parkimiskohtade arvu sobivaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebajad leiavad jätkuvalt, et Tallinna Linnavalitsusel puudus pädevus vaidlusaluse planeeringu kehtestamiseks, kuna tegemist oli linnaehituslikult olulise piirkonnaga. Kaebajad tuginevad seejuures Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2009 korralduse nr 1129-k (I kd, tl 12-13), millega algatati Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute detailplaneeringu koostamine, seletuskirjale (I kd, tl 201-203) ja Tallinna Linnavolikogu poolt 06.09.2012 vastu võetud Tallinna linna ehitusmääruse (kehtis kuni 30.06.2015) § 20 lg-le 4, mis sätestas, et linnavalitsus otsustab PlanS § 10 lg-s 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise 8(12)
3-15-1317 linnavolikogule ja detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu otsusega; muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus korraldusega. Volikogu ainupädevuse nimetatud juhtumil sätestas ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33. PlanS § 10 lg 61 jõustus 01.07.2009.
13.Vaidlustatud detailplaneeringu algatamise ajal kehtis Tallinna linna ehitusmääruse varasem redaktsioon (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 ja muudetud Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määrusega nr 20), mille § 19 lg 3 andis linnavolikogu pädevusse sellise detailplaneeringu kehtestamise, mille puhul teostatakse planeerimisseaduse kohast järelevalvet või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala. Muudel juhtudel oli detailplaneeringu kehtestamine linnavalitsuse pädevuses. Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2009 korralduse nr 1129-k seletuskirjas viidatakse ehitusmääruse § 14 lgtele 8 ja 19, mis nägid ette kohustuse koostada eskiis detailplaneeringu koostamisel linnaehituslikult olulisele piirkonnale ning korraldada avalik arutelu eskiislahenduste tutvustamiseks. Seega mainitakse detailplaneeringu algatamise korralduses linnaehituslikult olulist piirkonda eskiisi koostamise ja avaliku arutelu korraldamise kontekstis ega võeta seisukohta selles osas, kes peaks kehtestama kõnealuse detailplaneeringu. Vastustaja selgituse kohaselt oli detailplaneeringu algatamise ajal halduspraktika selline, et avalik arutelu korraldati üldjuhul kõikide eskiislahenduste tutvustamiseks, mitte üksnes siis, kui kavandatav planeering koostati planeerimisseaduse mõttes linnaehituslikult olulisele piirkonnale. Ringkonnakohtule ei ole teada, et planeeringu algatamise või kehtestamise ajal oleks üheski õigusaktis määratletud detailplaneeringu ala linnaehituslikult olulisse piirkonda kuuluvana. Järelikult otsustas ala kuulumise linnaehituslikult olulisse piirkonda kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel. Praegusel juhul pole põhjust detailplaneeringu koostamise algatamise seletuskirjas märgitut pidada lõpliku haldusakti andmisel siduvaks otsustuseks planeeringuala kuulumise kohta linnaehituslikult olulisse piirkonda. Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2015 korralduse nr 605-k seletuskirjas (I kd, tl 117-132) on märgitud, et Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistute detailplaneering ei kuulu PlanS § 10 lg-s 61 nimetatud detailplaneeringute hulka. Siit järeldub, et menetluse kestel asus linnavalitsus seisukohale, et detailplaneeringut ei koostata linnaehituslikult olulisse piirkonda.
14.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kehtivas regulatsioonis ei ole enam nõuet, et kui planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas, peab detailplaneeringu kehtestama volikogu ning detailplaneeringu koostamist või selle koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda. Volikogu ainupädevusse kuulub sellise planeeringu kehtestamine, millega kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi (KOKS § 22 lg 1 p 33, kehtiva PlanS § 130 lg 2 p 3 ja kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 10 lg 61 p 5 esimene alternatiiv). Ühtlasi ei tohi sellise detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimist anda üle detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule. Varasema nõude ärajätmist põhjendati planeerimisseaduse (571 SE) seletuskirjas asjaoluga, et kuna linn peaks moodustama ühtse terviku, on põhjendamatu eristada linnaehituslikult olulisi ja mitteolulisi maa-alasid (seletuskirja lk 167).
15.HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohtupraktika kohaselt on haldusakti tühisuse tuvastamine põhjendatud vaid juhul, kui HMS § 63 lg-s 2 nimetatud aluste esinemine on ilmselge (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-21-03, p 13; 33-1-32-03, p 19). Isegi kui nõustuda kaebajatega, et detailplaneering koostati linnaehituslikult olulisse piirkonda, millest järelduvalt oleks planeeringu pidanud kehtestama linnavolikogu, ei saa sellist puudust pidada ilmselgeks, arvestades, et pädevuse küsimus selgub mitme õigusnormi koostoimes ning sõltub lisaks ka määratlemata õigusmõiste „linnaehituslikult oluline piirkond“ sisustamisest. Seega ei saa Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2015 korraldus nr 605-k olla tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. Samuti oleks ebamõistlik tühistada vaidlustatud 9(12)
3-15-1317 haldusakti üksnes põhjusel, et varasema regulatsiooni järgi pidanuks otsuse vastu võtma linnavolikogu. Kehtivate õigusaktide järgi oleks detailplaneeringu kehtestamine ilmselt linnavalitsuse pädevuses, kes saaks vaidlustatud haldusakti tühistamise korral kehtestada uue sama sisuga detailplaneeringu.
16.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebajate seisukohta, et väljakujunenud hoonestusega alal elamute vahele ärimaa sihtotstarbega kinnistu planeerimisel oleks vastustaja pidanud kaaluma, kas tegemist võib olla linnaehituslikult olulise muudatusega PlanS § 10 lg 61 p 5 mõttes. Halduskohus on asjakohaselt viidanud Tallinna üldplaneeringule, mille järgi asub planeeringuala kesklinna segahoonestusalal, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Vaidlustatud detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Segahoonestusalal on lubatud nii elamute kui ka ärihoonete ehitamine ning on tavapärane, et ärimaa sihtotstarbega kinnistud paiknevad kõrvuti elamukruntidega. Seega ei ole põhjust pidada Tallinna kesklinnas elamukruntide vahele ärihoone planeerimist selliseks muudatuseks, mille puhul peaks haldusorgan kindlasti kaaluma, kas tegemist võib olla linnaehituslikult olulise muudatusega. Praeguses asjas ei nähtu selliseid asjaolusid, mis viitaksid linnaehituslikult olulisele muudatusele.
17.Kaebajad leiavad ekslikult, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane seetõttu, et vastustaja andis algselt planeeringu koostamise üle detailplaneeringust huvitatud isikule. Detailplaneeringu koostamise ja selle finantseerimise 18.05.2009 leping (II kd, tl 6-7) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja AS Arealis vahel sõlmiti ja detailplaneering algatati enne seda, kui jõustus PlanS § 10 lg 61, mis keelas detailplaneeringu koostamise või selle tellimise üleandmise muu hulgas juhul, kui planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas (p 5). Ka hiljem, 08.06.2011 sõlmitud planeeringu koostamise üleandmise leping (II kd, tl 14-15p) ei olnud selle sõlmimise ajal kehtinud planeerimisseadusega vastuolus, arvestades, et kuigi AS Arealis kohustuseks oli kanda planeeringu koostamisega kaasnevad kulud, oli detailplaneeringu tellijaks haldusorgan. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda, et detailplaneeringu koostamist juhtis vastustaja, tagades menetluses tasakaalustatult arendaja, naaberkinnistute omanike ja elanike ning avalike huvide arvesse võtmise.
18.Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et seni oli planeeringualal eraparkla, ei saanud tekitada kaebajatele õigustatud ootust, et see nii ka jääb. Lembitu tn 2 ja Lembitu tn 4 kinnistud (liidetud üheks kinnistuks aadressiga Lembitu tn 4) kuuluvad eraisikule, kellel on õigus oma kinnistut õigusaktides kehtestatud piiranguid arvestades kasutada, muu hulgas ehitada sinna elamuid või ärihooneid. Kaebajad saanuks senise eraparkla säilimise garanteerida vaid seeläbi, kui nad oleks omandanud selle aluse maa. Kinnistute suhtes ei kehtinud varasemalt detailplaneeringut ning ringkonnakohtule ei nähtu, et kõrgema tasandi planeeringuga oleks vastav ala eraldi määratud parkimismaaks. Planeeringuala läheduses asuvad mitmed era- ja avalikud parkimisalad ja -majad ning Lembitu tänavale on tagatud hea ligipääs ühistranspordiga. Seega ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda eramaal asuvate parkimiskohtade kadumine. Arusaamatuks jääb kaebajate väide tänava ääres 9 avaliku parkimiskoha kaotamise kohta. Hepsor Lembitu OÜ on selgitanud, et Lembitu tänava ääres on peatumine ja parkimine liikluskorraldusvahenditega (märk 361) keelatud.
19.Detailplaneeringu seletuskirja (I kd, tl 75-89) p-s 4.4 on toodud parkimiskohtade kontrollarvutus, milles on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 25.02.2010 otsusega nr 50 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukavast aastateks 2006–2014. Arengukava järgi oleks normatiivne parkimiskohtade arv kuni 16 (planeeritav majutusüksuste arv 77×0,2), kuid detailplaneeringus on tehtud ettepanek kasutada arengukava p-s 4.2.6 lubatud koefitsienti 0,5, arvestades, et kavandatav hotell asub linnakeskuses, kus on hea transpordiühendus ja 10(12)
3-15-1317 parkimismajad. Sellest tulenevalt on planeeringus Lembitu tn 4 kinnistul ette nähtud 8 parkimiskohta. Seega on parkimiskohtade arv arengukavaga kooskõlas.
20.Kaebajate arvamus, et kavandatava hotelli külastajad hakkavad parkimiskohtade puuduse tõttu sõidukeid parkima elamute ette ja haljasaladele, on puhtalt oletuslik. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kesklinna hotelle külastavad valdavalt kliendid, kes auto parkimiskohta ei vaja (detailplaneeringu kehtestamise seletuskirja lk 14). Kavandatavasse hotelli rajatava kohviku kohtade arv ei ole praeguse seisuga teada, mistõttu pole selge, kui paljude parkimiskohtadega peaks kokkuvõttes arvestama. Arvestades aga hotelli asukohta, ei tekita kohvik, mille klientideks on eeldatavasti suuremalt jaolt hotelli külalised, ilmselt olulist täiendavate parkimiskohtade vajadust, kuna hotelli pääseb kergesti ligi ühistranspordiga ning külastajad saavad oma sõidukid jätta lähedalasuvatesse parkimismajadesse või parklatesse. Lõplik rajatavate parkimiskohtade arv selgub hoone projekteerimisel. Kaebajate väide hotelli konverentsikeskuse rajamise kohta on paljasõnaline, mistõttu ringkonnakohus seda ei analüüsi.
21.Halduskohus ei rikkunud kaebajate 29.01.2016 täiendavate tõendite kogumise taotlust rahuldamata jättes uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see, millised on kolmanda isiku kavatsused praegusel hetkel (kaebajate väitel plaanitakse hotelli asemele rajada külaliskorterid), ei mõjuta vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, mida kohus hindab haldusakti andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega on kaebajate taotletud tõendid asjakohatud ning kohus on nende kogumisest õiguspäraselt HKMS § 62 lg 2 alusel keeldunud.
22.Vastustaja ei rikkunud planeerimismenetluses kaalumisreegleid. Vaidlustatud korralduse põhjendustest (seletuskiri 22.04.2015 korralduse juurde – I kd, tl 117-132) nähtub, et planeeringu kehtestamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve. Kuna tegemist oli avaliku menetlusega, sai iga huvitatud isik esitada planeerimismenetluses oma arvamusi. Lembitu tn 6 elamu korteriomanike huve on planeerimismenetluses aktiivselt esindanud KÜ Lembitu 6, samuti esitasid ettepanekuid ja vastuväiteid ka mõned Lembitu tn 6 korteriomanikud oma nimel. Vastustaja võttis ettepanekuid arvesse ning nende põhjal viidi planeeringusse sisse muudatusi (nt vähendati hoone brutopinda ja selle eri osade korruselisust, hoone hoovipoolsele osale pole lubatud kavandada välikohvikuid ega 2- ja 5-korruselisele hooneosale rõdusid). Nende ettepanekute ja vastuväidete kohta, millega ei arvestatud, on korralduse seletuskirjas esitatud vastavad põhjendused. Arvestamata jäetud vastuväiteid arutati Harju maavanema järelevalvemenetluses ning pärast planeeringulahenduse muutmist ja detailplaneeringu seletuskirja täiendamist andis maavanem detailplaneeringule heakskiidu.
23.Halduskohus on õigesti leidnud, et avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel ei muudetud planeeringu põhilahendusi, mistõttu ei olnud praegusel juhul kohustust korrata avalikku väljapanekut ja arutelu (PlanS § 21 lg 5). Korteriomanike vahetumine naaberelamutes ei ole ringkonnakohtu arvates selline asjaolu, mis tingimata eeldaks planeerimismenetluses menetlustoimingute kordamist. Haldusorganil tuleb arvestada ka planeeringust huvitatud isiku õigusega, et menetlus viidaks läbi mõistliku aja jooksul. Kaevatava korralduse seletuskirjas on vastustaja selgitanud, miks ta ei pidanud vajalikuks uue avaliku arutelu korraldamist pärast detailplaneeringule maavanema heakskiidu saamist.
24.Detailplaneeringu algatamise korralduse (I kd, tl 12-13) p-s 3.1 kehtestatud lisanõude kohaselt tuli planeeritava hoone kõrguse kavandamisel järgida Lembitu tn 6 hoone katuseharja kõrgust. Selle nõudega ei peetud siiski silmas, et kavandatav hoone ei tohi kindlasti ületada Lembitu tn 6 elamu katuseharja kõrgust. Detailplaneeringu algatamise seletuskirjas on märgitud, et planeeritava hoone maksimaalne kõrgus ei ületa Rävala pst 11 ja 13 hoonete (Lembitu tn 6 elamust kõrgemad) katuseharja kõrgust. Hotelli puhul on arvestatud nii Lembitu tn 6 kui ka Rävala pst 11 ja 13 elamute kõrgusi. Vastustaja selgitas planeeringu kehtestamisel, et
11(12)
3-15-1317 planeeritava hoone fassaadi murdejooned markeerivad nii Lembitu tn 6 hoone karniisi kui ka katuseharja kõrgust, samuti Rävala pst 11 ja 13 hoonete karniisi kõrgust.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
26.Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
27.HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik AS Arealis taotleb apellantidelt 789,60 euro (sh käibemaks) suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kolmas isik Hepsor Lembitu OÜ taotleb 896 euro (ilma käibemaksuta) suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo arvete, nende juurde kuuluvate spetsifikatsioonide ja pangakonto väljavõtetega. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ehkki AS Arealis on Lembitu tn 4 kinnistu võõrandanud Hepsor Lembitu OÜ-le ning ta osaleb menetluses eelkõige tema kasuks menetluskulude väljamõistmise võimaluse säilimise nimel, võib AS-l Arealis siiski eeldada huvi halduskohtu otsuse jõusse jäämise vastu, millega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti tema kasuks välja menetluskulud summas 3000 eurot, ning seega huvi esitada oma vastuväited apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus märgib, et kolmandate isikute apellatsiooniastme menetluskulud kokku on oluliselt madalamad kui kaebajate teise astme õigusabikulud (5605,32 eurot, sh käibemaks) ning AS Arealis kasuks esimeses astmes välja mõistetud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et kolmandate isikute menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning nende täies ulatuses kaebajatelt väljamõistmine ei ole eeltoodut arvestades ebaõiglane või ebamõistlik. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.