Danel Parmase kaebus Tartu Vangla 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2 ja 29.02.2016 vaideotsuse nr 1-11/37-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks (keelata delikaatsete isikuandmete töötlemine)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Danel Parmas Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. veebruar 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Danel Parmas esitas 29.03.2016 Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale kaebuse Tartu Vangla 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2 ja 29.02.2016 vaideotsuse nr 1-11/37-2 õigusvastasuse tuvastamiseks.
1.1.16.05.2016 laekus kohtusse D. Parmase vastus 11.05.2016 kohtumäärusele, milles ta teatas kohtule, et lisaks varem esitatud nõudele (toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue) taotleb ta vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist - lõpetada tema delikaatsete isikuandmete töötlemine. Samuti esitas D. Parmas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul keelata vanglal tema delikaatsete isikuandmete töötlemine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendas D. Parmas sellega, et aja möödumise tõttu muutub kaebaja õiguste kaitse võimatuks.
1.2.21.06.2016 määrusega jättis kohus rahuldamata D. Parmase esialgse õiguskaitse taotluse. Määrus jõustus 14.11.2016.
1.3.20.07.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
1.4.10.08.2016 laekus kohtusse vastustaja vastus kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlus
2.Kaebaja peab õigusvastaseks olukorda, kus tema poolt meditsiiniosakonnale suletud ümbrikus esitatud pöördumised registreeritakse, kaebaja soovi korral tehakse koopia ja toimetatakse kaebajani vanglateenistuse ametnike poolt. Tegevuse õigusvastasus seisneb kaebaja hinnangul selles, et kuna tervishoiuteenust on pädev osutama ainult lepingujärgne tervishoiuteenuse osutaja, siis on vanglaametnike puhul tegemist kolmandate isikutega isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 9 tähenduses, kellele ta ei ole andnud luba enda delikaatsete isikuandmete töötlemiseks. Kuna kaebaja ei ole vanglaametnikele enda delikaatsete isikuandmete töötlemiseks luba andnud, tal on õigus taotleda vanglaametnike poolt nende andmete töötlemise lõpetamist. Kaebaja väidab samuti, et vanglaametnikel puudub õigus tema delikaatseid isikuandmeid töödelda, kuna selline tegevus on Andmekaitse Inspektsioonis registreerimata ning vastav luba puudub. Samuti peab kaebaja vanglaametnike poolt tema delikaatsete isikuandemete töötlemist põhjendamatuks eraellu sekkumiseks ning enda väärikust alandavaks. Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega vanglaametnike poolt tema delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, kuid vastustaja jättis 28.12.2015 otsusega nr 6-24/9272-2 taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mis jäeti 29.02.2016 vaideotsusega nr 1-11/37-2 rahuldamata.
2.1.Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul Tartu Vangla 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2 ja 29.02.2016 vaideotsuse nr 1-11/37-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks – keelata vanglaametnike poolt tema delikaatsete isikuandmete töötlemine. Tuvastamisnõude esitamise eesmärgiks on preventiivne huvi (edaspidiste rikkumiste ärahoidmiseks), aga samuti soov esitada vastustajale kahjunõue. Vastustaja vastuväited
3.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Vastustaja selgitusel juhul, kui vanglaametnikule paberkandjal esitatud pöördumine sisaldab ka taotlust teha pöördumisest koopia (teabenõuet), teeb selle vanglateenistuse ametnik ning toimetab selle kinnipeetavale. Kui kinnipeetav soovib koopiat oma suletud ümbrikus meditsiinosakonnale esitatud pöördumisest, annab meditsiiniosakonna töötaja selle tegemise vajadusest teada üksuses dokumendihaldusega tegelevale vanglaametnikule. Vanglaametnik teeb soovitud koopia ning edastab selle kinnipeetavale. Kinnipeetavale tema taotlusest koopia tegemise käigus puudub vanglateenistuse ametnikul vajadus sisuga tutvuda, kuna koopia tegemiseks ei ole see vajalik.
3.2.IKS § 14 lg 1 p 1 näeb ette erandi, mille kohaselt on isikuandmete sh delikaatsete isikuandmete töötlemine lubatud ka ilma andmesubjekti nõusolekuta. Isikuandmete
töötlemiseks ei ole andmesubjekti nõusolekut vaja, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Teabenõudele, milleks on ka kinnipeetava taotlus teha tema pöördumisest koopia, vastamise korra sätestab avaliku teabe seadus. Riigikohus on oma 07.11.2011 otsuses nr 3-3-151-11 asunud seisukohale, et teabenõuetele vastamine on vangla jaoks avaliku teabe seadusest tulenev kohustus ning teabenõudele vastamine kuulub vanglaametniku põhitööülesannete hulka. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et vanglaametnik on kolmas isik IKS § 9 tähenduses. Vanglaametnik töötab vangla alluvuses ja töötleb kinnipeetava isikuandmeid oma tööülesandeid täites. Sellest tulenevalt ei ole õige ka kaebaja seisukoht, et vanglaametnikel peab olema delikaatsete isikuandmete töötlemiseks (nt meditsiiniosakonda esitatud pöördumisest koopia tegemine ja selle kaebajale edastamine) kinnipeetava nõusolek. Kuna vanglaametnike poolt kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine toimub seaduse alusel avaliku ülesande täitmiseks, siis ei ole kaebajal õigust taotleda tulenevalt IKS § 21 lg 2 p-st 1 andmete töötlemise lõpetamist ning tema taotluse rahuldamiseks ei olnud alust.
3.3.Kaebaja eraellu ei sekkuta põhjendamatult, kuna põhjuse selleks annab kinnipeetav ise. Pöördumisest koopia tegemine ei ole terviseteenuse osutamine vaid vangla poolt avaliku ülesande täitmine. Pöördumisest koopia teeb üksuses kindlaksmääratud dokumendihaldusega tegelev vanglaametnik. Seadusest tuleneva avalikuülesande täitmine vanglaametniku poolt ei saa olla isiku väärikust alandav. Koopia tegemise käigus vanglaametnik pöördumise sisuga ei tutvu, kuna selleks ei ole koopia tegemise protsessis vajadust. Seega koopia tegemise käigus on vanglaametniku poolt kinnipeetava eraellu sekkumine minimaalne, kui mitte olematu.
3.4.Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta kaebus terves ulatuses rahuldamata. Kohtu seisukoht
4.Tartu Vangla 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2 ja 29.02.2016 vaideotsuse nr 1-11/37-2 õigusvastasuse tuvastamise nõue.
4.1.Kaebaja palus kohtul Tartu Vangla 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2 ja 29.02.2016 vaideotsuse nr 1-11/37-2 õigusvastasuse tuvastamist. Tartu Vangla 28.12.2015 otsusega nr 624/9272-2 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus vanglaametnike poolt kaebaja kohta käivate delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, mis olid esitatud pöördumistes vangla meditsiiniosakonda. Otsuse kohaselt puudub õigusnorm, mis kohustas vanglat käituma kaebaja poolt soovitud viisil. 29.02.2016 vaideotsusega nr 1-11/37-2 jäeti kaebaja vaie kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes – lõpetada tema kohta käivate delikaatsete isikuandmete töötlemine, rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt kaebaja taotlust pöördumistest koopiate esitamiseks saab lugeda selgeks ja tahtlikuks tahteavalduseks, millega andmesubjekt ehk kaebaja lubas enda isikuandmete töötlemist.
4.2.Tulenevalt vastusest kaebusele muutis vastustaja Tartu Vangla 28.12.2015 otsuses nr 624/9272-2 ja 29.02.2016 vaideotsuses nr 1-11/37-2 esitatud põhjendusi. Vastustaja oli seisukohal, et kuna kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine toimub seaduse alusel avaliku ülesande täitmiseks, siis ei pea vanglaametnikel olema delikaatsete isikuandmete töötlemiseks (nt meditsiiniosakonda esitatud pöördumisest koopia tegemine ja selle kaebajale edastamine) kaebaja nõusolek. Samuti kuna kaebaja isikuandmete töötlemine on IKS-ga kooskõlas, siis puudub kaebajal õigus nõuda andmete töötlemise lõpetamist.
4.3.IKS § 4 lg 1 kohaselt isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Sama paragrahvi lg 2 p 3 sätestab, et delikaatsed isikuandmed on muu hulgas andmed terviseseisundi
või puude kohta. Sellest tulenevalt möönab kohus, et kaebaja poolt vangla meditsiiniosakonda esitatud pöördumised võivad sisaldada IKS § 4 lg 2 p-s 3 nimetatud delikaatseid isikuandmeid.
4.4.IKS § 5 sätestab, et isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Järelikult kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine (meditsiiniosakonda esitatud pöördumisest koopia tegemine ja selle kaebajale edastamine) on kvalifitseeritav toiminguna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses. Kuna Tartu Vangla 28.12.2015 otsusega nr 6-24/9272-2 sisuliselt keelduti vanglaametnike poolt kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamisest, siis on tegemist toimingu sooritamisest keeldumisega. Kohus märgib, et antud juhul puudub seaduslik regulatsioon, mis kohustas isikuandmete töötlejat keelduma isikuandmete töötlemise lõpetamisest haldusaktiga. Seega 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2 näol on tegemist regulatiivse tähenduseta toiminguga, mitte haldusaktiga. (Halduskohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne 2013, lk 69, punkt d) keeldumised ja muutmised).
4.5.HMS § 107 lg 1 kohaselt toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toimingu põhjendamise nõuded, ulatus ja aeg erinevad oluliselt haldusaktile kohaldatavatest nõuetest. Toimingut ei pea eelnevalt põhjendama, põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (RKHKo 3-3-1-1913, p 14). Sellest tulenevalt 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2, kui toimingu õiguspärasuse kontrollimisel, on lubatud lähtuda ka vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud põhjendustest.
4.6.Kaebaja leiab, et vanglaametnikel puudub tema delikaatsete isikuandmete töötlemise õigus, kuna selline tegevus on Andmekaitse Inspektsioonis registreerimata ning vastav luba puudub. Kohus kaebajaga ei nõustu. IKS § 30 lg 1 kohaselt isikuandmete töötleja ei ole kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemist Andmekaitse Inspektsioonis, kui ta on määranud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku. Sellest tulenevalt on piisav, et vastustajal kui delikaatsete isikuandmete töötlejal IKS § 7 lg 1 mõttes on määratud üks delikaatsete isikuandmete töötlemise eest vastutav isik. Vastustaja selgitusel on ta määranud delikaatsete isikuandmete töötlemise eest vastutava isiku, kellest on Andmekaitse Inspektsiooni teavitatud. Kohus märgib täiendavalt, et delikaatsete isikuandmete töötlemise eest vanglasiseselt määratud vastutav isik ei pea ise töötlema delikaatseid isikuandmeid. Vastutava isiku ülesandeks on kontrollida andmetöötlusnõuete täitmist isikuandmete töötleja, sh tema alluvuses olevate vanglaametnike poolt (IKS eelnõu seletuskirja p 3.6).
4.7.Kaebaja leiab, et vanglaametnikud registreerivad meditsiiniosakonda esitatud pöördumisi, teevad pöördumisest koopiaid ja edastavad kaebajale õigusvastaselt, kuna vanglaametnikud on kolmandad isikud ja vanglaametnikel puudub sellisel viisil delikaatsete isikuandmete töötlemiseks kaebaja nõusolek.
4.7.1.Vastavalt IKS § 9 p-le 3 kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole füüsiline isik, kes isikuandmete töötleja alluvuses töötleb isikuandmeid. IKS § 10 lg 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus
seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. IKS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Sellest tulenevalt saab haldusorgan töödelda delikaatseid isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks.
4.7.2.Vastavalt VangS 105 lg-le 1, vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasustus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. Tartu Vangla esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Seega täidab vastustaja avaliku halduse ülesandeid ning tegemist on vastavalt HMS § 4 lg-le 1 haldusorganiga. Kaebaja on vastavalt IKS §-le 8 andmesubjekt.
4.7.3.Tulenevalt haldusasja materjalidest palus kaebaja teha ja esitada talle tema pöördumistest vangla meditsiiniosakonda koopiaid. Koopiad olid tehtud ja edastatud kaebajale vanglaametnike poolt. Vastavalt põhiseaduse §-le 46, aga samuti avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 p-le 1 ja § 17 lg 1 p-le 2 oli vastustaja kohustatud teabenõude täitmise raames esitama kaebajale koopiad tema pöördumistest meditsiiniosakonda. Seega toimus antud juhul kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine tema poolt esitatud teabenõude alusel, mille täitmist reguleerib AvTS. Järelikult vanglaametnike poolt kaebaja pöördumistest meditsiiniosakonda koopiate tegemisel oli vastavalt IKS § 14 lg 1 p-le 1 lubatud kaebaja nõusolekuta, kuna delikaatsete isikuandmete töötlemine toimus seaduse alusel avaliku ülesande täitmiseks.
4.7.4.Kohus märgib, et ei IKS ega muu õigustloov akt ei kohusta vastustajat korraldama kinnipeetavate delikaatsete isikuandmete töötlemist konkreetses struktuuriüksuses või konkreetse haldusorgani alluvuses oleva füüsilise isiku poolt. Vastavalt Justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 6 lg-le 1 vangla struktuuri kuuluvad juhtkond, osakonnad (sh meditsiiniosakond) üksused ja valdkonnapõhiselt liigitatud teenistuskohad. Tulenevalt meditsiiniosakonna põhimääruse § 3 lg-st 1 meditsiiniosakonna ülesanne on eelkõige vanglas viibivatele isikutele tervisteenuse osutamine. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus inimressurss on piiratud, ei ole põhjendatud selle ressursi kulutamine meditsiinosakonna põhitegevusega mitteseonduva ülesande täitmisele, st kinnipeetavate pöördumistest meditsiiniosakonda koopiate tegemisele ning nende kinnipeetavateni toimetamisele. Kuna meditsiiniosakond kuulub vastustaja ehk haldusorgani koosseisu ja kaebaja poolt esitatud teabenõue ei olnud seotud tervishoiuteenuste osutamisega, siis on igati mõistlik, et sellise teabenõudega pöördumisest koopiate saamiseks tegelevad vanglaametnikud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul vanglaametnikud on kolmandad isikud. Kohus leiab, et võttes arvesse Tartu Vangla põhimääruse § 6 lg-s 1 sätestatud haldusorgani struktuuri, ei ole isikuandmeid töötlev vanglaametnik kolmas isik vastavalt IKS § 9 p-le 3, kuna ta töötleb isikuandmeid isikuandmete töötlejana olles vastustaja alluvuses.
4.7.5.Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et vanglaametnike poolt kaebaja pöördumisest meditsiiniosakonda koopiate tegemine ja nende kaebajale edastamine on IKS-ga ja AvTS-ga kooskõlas.
4.7.6.IKS § 21 lg 2 p 1 kohaselt, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist. Andmesubjekt ei saa IKS § 21 lg 2 p-s 1 nimetatud nõuet esitada juhul, kui isikuandmete töötleja töötleb tema kohta käivaid andmeid alusel, milleks IKS § 14 kohaselt pole andmesubjekti nõusolekut tarvis (IKS eelnõu seletuskiri § 21). Kohus tuvastas, et vastustaja töötleb kaebaja delikaatseid isikuandmeid kooskõlas IKS § 10 lg-ga 2 ja § 14 lg 1 p-ga 1, kuna see toimub seaduslikul alusel avaliku
ülesande täitmiseks ja vastustajal ei olnud vaja delikaatsete isikuandmete töötlemiseks kaebaja nõusolekut. Samas on vastustajal tulenevalt PS §-st 46 ja AvTS § 5 lg 1 p-st 1 ja § 17 lg 1 p-st 2 juriidiline kohustus täita kaebaja teabenõuet ning esitada talle koopiad pöördumisest. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et antud juhul puudub kaebajal õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist vastavalt IKS § 21 lg 2 p-le 1.
4.7.Sellest tulenevalt ja lähtudes vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud täiendavatest selgitusest, on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 28.12.2015 otsus nr 6-24/9272-2 ja 29.02.2016 vaideotsus nr 1-11/37-2, milles vastustaja keeldus lõpetamast kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemist, õiguspärased. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus Tartu Vangla 28.12.2015 otsuse nr 6-24/9272-2 ja 29.02.2016 vaideotsuse nr 1-11/37-2 õigusvastasuse tuvastamisnõude rahuldamata.
5.Kohustava ettekirjutuse tegemise nõue - keelata vanglaametnike poolt kaebaja teabenõude täitmise raames delikaatsete isikuandmete töötlemine.
5.1.Kaebaja palus kohtul keelata vanglaametnike poolt tema teabenõude täitmise raames delikaatsete isikuandmete töötlemine. Kaebaja väitis, et vanglaametnike poolt tema delikaatsete isikuandmete töötlemine on põhjendamatu eraellu sekkumine PS § 26 tähenduses ning põhjendamatu delikaatsete isikuandmete vangalaametnikele avaldamine ja nende poolt töötlemine on tema inimväärikust alandav PS § 18 tähenduses.
5.1.1.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega, kohustamisnõude rahuldamise eeldusteks on haldusakti või toimingu õigusvastasus, millega rikutakse isiku õigusi. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Vangla 28.12.2015 otsus nr 6-24/9272-2 on õiguspärane. Samuti on tuvastatud, et kaebajal puudub õigus nõuda aga vastustajal kohustus lõpetada kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemist, kuna vastavalt IKS § 14 lg 1 p-le 1 kaebaja isikuandmete töötlemiseks ei ole vaja tema nõusolekut.
5.1.2.IKS § 1 lg 1 kohaselt seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja- vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Kohus leiab, et kuna vastustaja töötles kaebaja delikaatseid isikuandmeid kooskõlas IKS-ga kaebaja poolt esitatud teabenõuete täitmise raames, siis ei ole antud juhul võimalik rääkida PS §-s 18 ja 26 sätestatud õiguste rikkumisest. Siinkohal on asjakohane vastustaja selgitus selle kohta, et kui kinnipeetav soovib koopiat oma suletud ümbrikus meditsiinosakonnale esitatud pöördumisest, annab meditsiiniosakonna töötaja selle tegemise vajadusest teada üksuses dokumendihaldusega tegelevale vanglaametnikule. Vanglaametnik teeb soovitud koopia ning edastab selle kinnipeetavale. Kinnipeetavale tema taotlusest koopia tegemise käigus ei tutvu vanglaametnik pöördumise sisuga, kuna koopia tegemiseks see ei ole vajalik. Kuigi koopiate tegemine on ka isikuandmete töötlemine, peab kohus vajalikuks rõhutada, et sellisel viisil töötleb kaebaja delikaatseid isikuandmeid vanglaametnik, kes ei ole kolmas isik vastavalt IKS § 9 lg 1 p-le 3. Seega kohtu arvates sekkutakse sellisel juhul kaebaja eraellu minimaalselt ja seda tehakse õiguslikul alusel PS §-s 46 sätestatud põhiõiguse tagamiseks. Samas on kohus seisukohal, et kaebaja teabenõuete täitmise raames vanglaametnike poolt kaebaja delikaatsete isikuandmete töötlemine ei põhjusta kaebajale ebameeldivusi või kannatusi rohkem, mis paratamatult kaasnevad vangistusega.
5.1.3.Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks - keelata vanglaametnike poolt kaebaja teabenõude täitmise raames delikaatsete isikuandmete töötlemine.
6.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata tervikuna.
7.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.