Metsaekspertiisid OÜ kaebus Keskkonnaagentuuri 22.06.2016 otsuse nr VA-28/16-0584 ja 03.10.2016 vaideotsuse nr 1-9/16/1462-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Metsaekspertiisid OÜ (registrikood 12885044), volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Kõiva Vastustaja – Keskkonnaagentuur, volitatud esindaja Kersti Kukk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Metsaekspertiisid OÜ kaebus.
2.Tühistada Keskkonnaagentuuri 22.06.2016 otsus nr VA-28/16-0584 ja 03.10.2016 vaideotsus nr 1-9/16/1462-2.
3.Mõista Keskkonnaagentuurilt Metsaekspertiisid OÜ kasuks välja Metsaekspertiisid OÜ kantud menetluskulud summas 1068 eurot (üks tuhat kuuskümmend kaheksa eurot). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.02.2017 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Metsaekspertiisid OÜ kui metsakorraldustööde tegevusluba omav juriidiline isik esitas 22.05.2016 taotluse Kütti maaüksuse (asukoht Puka vald, Valgamaa, katastritunnus 60801:002:0680) inventeerimisandmete kandmiseks metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse (metsaregistrisse).
2.Keskkonnaagentuur (KAUR) jättis 22.06.2016 otsusega nr VA-28/16-0584 Kütti maaüksust käsitlevad andmed metsaregistrisse kandmata. Otsust põhjendati sellega, et
3-16-2194 eraldise nr 1 piiritlemise viga on suurem, kui lubab keskkonnaministri 16.01.2009 määrusega nr 2 kehtestatud „Metsa korraldamise juhendi“ (juhendi) § 4.
3.KAUR jättis 03.10.2016 vaideotsusega nr 1-9/16/1464-2 Metsaekspertiisid OÜ vaide rahuldamata, jäädes kirjavahetuses väljendatud seisukoha juurde. Välikontrolli tulemuste kohaselt on eraldise 1 eksimus rohkem, kui on lubatud juhendi § 4 lg-s 3. KAUR-il on kohustus hinnata, kas eraldise piir on kaardistatud 10 meetri täpsusega, selmet mõõta, kus piir olema peab.
4.Metsaekspertiisid OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 02.11.2016 kaebuse, milles nõuab KAUR-i 22.06.2016 otsuse nr VA-28/16-0584 ja 03.10.2016 vaideotsuse nr 1-9/16/1464-2 tühistamist.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud inventeerimisandmete kandmisest metsaregistrisse.
5.1.Kaebaja osutab majandustegevusena metsakorraldustööde teenust, mis hõlmab metsaregistrisse kantavate inventeerimisandmete kogumist ning kande taotluse esitamist. Kande tegemisest keeldumine võib kaebajale kaasa tuua vastutuse tellija (kinnistu omaniku) ees. Täiendavate metsakorraldustööde tegemine registrikande tegemiseks suurendab kaebaja kulusid. Kui kaebaja peaks rikkuma metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kolme kuu jooksul 15% katastriüksustest, mille metsade inventeerimisandmed ta on esitanud metsaregistrisse kandmiseks või moonutab puistu andmeid nii, et see võib kaasa tuua keskkonnakahju, võib vastustaja tunnistada metsaseaduse (MS) § 13 p 1 ja 2 alusel kehtetuks kaebajale antud metsakorraldustööde tegevusloa. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisega riivatakse oluliselt kaebaja ettevõtlusvabadust.
5.2.Vaidlustatud otsus on materiaalselt õigusvastane. Vastustaja metoodikaga ei saa tuvastada eraldise piiritlemise viga ega seda korrektselt määrata. Vastustaja sõnul oli kaebajal võimalus moodustada täiendav eraldis pindalaga 0,1 ha või jätta vaidlusalune maa eraldisest välja kui mittemetsamaa. Juhendi § 6 kohaselt tuleb metsaeraldiste moodustamisel lähtuda ala takseertunnuste erisusest ümbritseva ala suhtes. Otsuses ei ole takseertunnuseid määratud. Vastustaja on kogunud mõõteandmed ainult selle kohta, milline oli eraldise piiritlemise viga meetrites. Vastustaja selgituses mõõtevea arvestamise kohta ei ole asjakohased, kuna võimalik on tuvastada mõõtmise algpunkt (kaebaja esitatud inventeerimisandmed), kuid mitte lõpp-punkti (eraldise piiri asukoht). Kaebaja eraldise piiritlemise viga ei ole võimalik tuvastada, teadmata, kus peaks asuma täiendavalt moodustatud eraldis, millistele takseertunnustele see eraldis ning piirnevad alad vastavad ning kust jookseb eraldise korrektne piir. Vastustaja ei ole juhindunud eraldise piiritlemisel keskkonnaministri 09.06.2010 käskkirjast nr 821 „Metsa hindamise metoodilise juhendi kinnitamine“.
5.3.Vastustaja ei ole määranud eraldise pindala. Väidetava eksimuse suurust ei ole pindalaliselt mõõdetud. Vastustaja järeldused eraldise moodustamise kohustuse rikkumise kohta tuginevad väidetava eraldise pindalale.
5.4.Vastustaja on jätnud täitmata mõõteseadusest (MõõteS) tulenevad kohustused. Arvestades, et kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel piiratakse riikliku järelevalve menetluses eriõigust, peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud MõõteS § 5 lg 2 p 2 tähenduses. Vastustaja teostas riiklikku järelevalvet majandushaldusasutusena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsÜS) § 7 mõttes. Otsusest ega teistest vastustaja esitatud andmetest ei nähtu mõõtmisi teostanud mõõtja pädevus, samuti ei ole esitatud andmeid mõõtevahendite nõuetele vastavuse kohta. Riigikohtu praktika kohaselt
2(4)
3-16-2194 ei saa mõõdistamise tulemusi kasutada, kui mõõtetulemuste jälgitavus on tõendamata (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus kohtuasjas 3-1-1-67-14, p III).
5.5.Vastustaja 08.08.2016 otsus nr VA-30/16-0798, millega kinnistu andmed kanti metsaregistrisse, kinnitab varasema otsuse õigusvastasust. Kui vaidlustatud otsuses käsitleti puudusena ümardatult 0,1 ha suurust ala, siis 08.08.2016 otsuseni nr VA-30/16-0798 viinud haldusmenetluses ei nõudnud vastustaja täiendava eraldise moodustamist või ala mittemetsamaana koosseisust väljajätmist.
5.6.Vaidlustatud haldusakti õigusvastasust kinnitab kaebaja teostatud ülepinnaline kluppimine (diameetri mõõtmine). Kluppimine teostati Kütti maaüksuse eraldise 1 vaidlusalusel 0,08 hektaril. MS § 3 lg 2 p 2 kohaselt loetakse metsamaaks maatükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti (täiusega vähemalt 30). Kluppimise tulemused tõendavad, et vaidlusalusel alal ületab kasvava metsa kõrgus 1,3 m ning puistu täius on 43. Siit nähtub omakorda, et vaidlusaluse ala puistu vastab metsamaa tunnustele ning selle eraldisest mittemetsamaana väljaarvamine ei oleks võimalik. Ei esine ka juhendi §-is 6 sätestatud eraldise moodustamise kohustust, kuivõrd vaidlusaluse ala pindala jääb alla 0,2 ha. Vaidlusaluse ala ja sellega piirneva eraldise 1 takseertunnused (vanus, kõrgus, diameeter, kasvukohatüüp) ei erine niipalju, et vaidlusalusel alal tuleks uus eraldis moodustada.
5.7.Vaidlustatud otsus on formaalselt õigusvastane. Vastustaja ei ole läbi viinud Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 määruse nr 2 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 9 lg-le 3 vastavat haldusmenetlust: inventeerimisandmeid ei ole tagastatud motiveeritult puuduste kõrvaldamiseks, kaebajat ei ole ära kuulatud. Kuna vastustaja ei ole haldusakti põhjendanud, ei ole võimalik jälgida ka kaalutlusi, millest lähtudes haldusakt on antud ning millistele mõõtetulemustele see tugineb. Haldusaktis jääb selgusetuks, kust oleks pidanud kulgema korrektselt kajastatud eraldise piir ning see, kas ja millisel alusel oleks tulnud moodustada täiendavaid eraldisi. Vastustaja on vaidemenetluses tuginenud otsuse andmise menetluses kogutud tõenditele, sh välitööde kontrollaktidele. Kontrollaktid ei ole vormistatud vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-le 5. Kontrollakt ei kõrvalda puudusi haldusakti põhjendamisel ega selle faktiliste aluste selgitamisel.
6.Vastustaja ei pea haldusasjas menetluse jätkamist otstarbekaks, mistõttu võtab ta kaebuse õigeks ja palub menetluse lõpetada. Vastustaja siiski märgib, et on vaieldav, kas kaebajal on faktiliste asjaolude valguses kaebeõigus. Vastustaja on kaebaja kinnistu osas teinud kande metsaregistrisse 08.08.2016 otsuse alusel. Kaebuses ei käsitleta, milles seisnev KAUR-i 03.10.2016 vaideotsuse nr VA-19/16/1464-2 õigusvastasus ning tühistamise vajadus. Kaebaja ja vastustaja vaheline erimeelsus seisneb väikeste mõõtmetega alas ning see erimeelsus oli kaotanud tähtsuse 08.08.2016 otsusega. Ei ole põhjendatud kulutada kaebuse menetlemisele ulatulikult ressurssi.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud kirjalikus avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtu järel ei saa kohus enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama.
8.Kohus peab enne kaebuse rahuldamist veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. Kohus sedastab, et vastustaja on järginud HKMS § 159 lg-s 1 õigeksvõtule sätestatud kirjaliku vormi nõuet, samuti ei ole kohtul kahtlust vastustaja tahteavalduse tõlgendamise 3(4)
3-16-2194 osas. Kohus selgitas vastustajale 15.12.2016 määruses, et kaebuse õigeksvõtu korral tuleb kaebus HKMS § 159 lg 1 alusel rahuldada. Kohus selgitas samas vastustajale õigeksvõtu tagajärgi ning määras pooltele tähtaja seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Vastustaja ei ole õigeksvõttu tagasi võtnud. Seega on vastustaja tahe üheselt mõistetav: vastustaja võtab kaebuse õigeks.
9.Eelnevat arvestades on kaebuse õigeksvõtu eeldused täidetud ja kohus rahuldab HKMS § 159 lg 1 alusel kaebuse. Kaebuse rahuldamise tagajärjel tuleb rahuldada kaebuse nõue. Kaebaja on nõudnud KAUR-i 22.06.2016 otsuse nr VA-28/16-0584 ja 03.10.2016 vaideotsuse nr 1-9/16/1464-2 tühistamist. Kohus tühistab HKMS § 159 lg 1 alusel KAUR-i 22.06.2016 otsuse nr VA-28/16-0584 ja 03.10.2016 vaideotsuse nr 1-9/16/1464-2. Menetluskulud
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Praegu tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg-s 5 sätestatakse, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja esitas kohtule 04.01.2017 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude nimekirja (04.01.2017 taotluse lisa 1, tl 49) ja kuludokumendid (04.01.2017 taotluse lisa 2, tl 50). Kaebaja kinnitab, et õigusabiteenuse kulu on täielikult seotud esindusega käesolevas haldusasjas. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1107 eurot (käibemaksuga). Sellest õigusteenuse osutamise kulu seitsme tunni eest 1092 eurot (käibemaksuga) ning kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot. Kaebaja on tõendanud, et menetluskulud on kantud (04.01.2017 taotluse lisa 2, tl 50). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlusele vastu vaielnud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on kaebuse koostamisele kulunud aeg põhjendatud (6 tundi ja 45 minutit). Kohus möönab, et kaebus kattub vähemalt osaliselt vaidemenetluses 09.09.2016 esitatud seisukohaga (kaebuse lisa 12). Tõlgendus, kus menetluskuludena väljamõistetavat summat vähendatakse, kuna kaebaja kasutas esindajat ka vaidemenetluses, ei oleks aga õiglane ja kooskõlas vaidemenetluse põhimõttega anda haldusorganile võimalus oma viga parandada. Vaidemenetluse läbinud isikut ei saa kohelda ka halvemini kui otse kohtusse pöördunud isikut. Arvestades HKMS § 108 lg-s 5 sätestatut ei saa kohus välja mõista menetluskulu seoses KAUR-i 14.12.2016 avaldusega kaebuse õigeksvõtu kohta (0,25 tundi). Viidatud õigusabiteenust on osutatud 15.12.2016 ehk pärast kaebuse õigeksvõttu. Vastustaja võttis kaebuse õigeks 14.12.2016 avaldusega. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud: (1092 : 7) x 6 3/4 + 15 = 1068 (eurot koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.