Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasjade numbrid Haldusasjad Vaidlustatav kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 23.01.2017, Tartu 3-16-2665 Jaak Reinomäe taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus Jaak Reinomäe 29.12.2016. a taotlus riigi õigusabi saamiseks ja 02.01.2017. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale Kirjalik menetlus Taotleja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jaak Reinomäe 29.12.2016. a riigi õigusabi saamise taotlus, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust, rahuldamata.
2.Rahuldada Jaak Reinomäe menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3.Võtta Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.
4.Jätta Jaak Reinomäe taotlus Viru Vanglalt videosalvestiste väljanõudmiseks rahuldamata.
5.Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus muutmata.
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 18.10.2016. a käskkirjaga nr 6-2/1412-T kinnipeetav Jaak Reinomäe tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks
üldkasutatavate ruumide koristajana alates 20.10.2016-19.01.2017 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2.J. Reinomägi esitas vaide Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kuid Viru Vangla jättis 23.11.2016. a vaideotsusega nr 6-12/271-2 vaide rahuldamata.
3.Viru Vangla karistas 18.11.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1294, 21.11.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1298 ja 28.11.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1340 J. Reinomäge käskkirjast nr 6-2/1412-T tuleneva töökohustuse rikkumise eest 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 23.11.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1313 määras Viru Vangla J. Reinomäele ka 13-ks ööpäevaks kartserisse paigutamise ebaviisaka käitumise eest. 11.12.2016 koostatud vaides nõudis J. Reinomägi käskkirjade nr 63/1294, nr 6-3/1298 ja nr 6-3/1340 kehtetuks tunnistamist. 12.12.2016 esitas ta samasuguse nõudega vaide ka käskkirja nr 6-3/1313 peale, nõudes lisaks veel ettekirjutust käskkirja täitmisele pööramise peatamiseks. Kõik nimetatud vaided on menetluses.
4.J. Reinomägi esitas 20.12.2016 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus peatada Viru Vangla käskkirjade kehtivus ja täitmine, millede osas pole tal karistus veel kantud. Taotleja väitis, et on 11.12.2013 seoses vasaku jala vigastusega osaliselt töövõimetuks tunnistatud. 18.08.2016 juhtus intsident, mille tõttu on vasakule jalale toetumine praktiliselt võimatu. Kartseris olles tuleb hommikuti voodivarustus vastavasse ruumi viia ja sealt õhtul tagasi tuua, mis põhjustab kannatusi ning seab ohtu taotleja elu ja tervise. Ühtlasi esitas J. Reinomägi ka taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks väites, et tal endal puuduvad selleks vahendid.
5.Tartu Halduskohus vabastas 28.12.2016. a määrusega J. Reinomäe riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis J. Reinomäe taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebajal pole neljal viimasel kuul enne taotluse esitamist olnud sissetulekuid. Seega pole tal võimalik tasuda taotluse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu, mistõttu on menetlusabi taotlus põhjendatud ning selle saab rahuldada. Kaebaja pole ühegi oma taotluses nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale tühistamisnõudega kaebust esitanud. Seetõttu ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused arvesse tulla ega anda võimalust taotluse rahuldamiseks. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on 18.08.2016 tehtud kannetesse märgitud kurtmine valu üle vasaku põlve piirkonnas, kuid lisatud ka võimalus, et terviseprobleemide üle hakkas J. Reinomägi kaebama hiljuti teatavaks tehtud tööle määramise tõttu. 05.09.2016 ja 06.09.2016 tehtud kanded kinnitavad, et uuring on näidanud vaid mõõduka artoosi olemasolu. 28.10.2016 kandest nähtub, et vanglateenistuse ametnik on arstilt uurinud taotleja võimekust voodiriideid kanda ja iseseisvalt liikuda ning saanud vastuseks, et tal ei esine iseseisvat liikumist takistavaid traumasid ning diagnoositud on vaid ealised artrootilised muutused liigestes ja psühhiaatrilised probleemid, kuid vastavatest ravimitest on taotleja keeldunud. Kohtul puudub alus arvata, et vangla tervishoiutöötajad ei tea, kui raske on kartseris viibiva kinnipeetava voodivarustus ja kui kaugele tuleb tal seda kanda ega oska hinnata tema võimalusi sellega hakkama saada. Taotluse väidetel alustas
J. Reinomägi talle määratud kartserikaristuste kandmist 23.11.2016. Järgmisel päeval ehk 24.11.2016 on arst teinud tema tervisekaarti kande, milles on möönnud 50%-list töövõimekaotust, kuid märkinud, et isik on võimeline tegema kergemaid majandustöid ning liigub abivahendi ja lonkamiseta. Seda, et voodivarustuse kandmine oleks probleemiks, ei kinnita ka ükski järgmistest kannetest. Taotleja väidetust ning vastustajalt saadud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaietel või hilisematel võimalikel kaebustel saab olla erilisi edulootusi. Lisaks on olemas kaalukas avaliku huvi, et distsipliinirikkumised toime pannud isik ei jääks karistuseta, kuna ta on oma karistused kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustanud ja esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse karistuste täitmise peatamiseks. Eeltoodu kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirjade alusel määratud distsiplinaarkaristuste seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendeid.
6.J. Reinomägi esitas 29.12.2016 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi vajalik J. Reinomäe õiguste kaitseks, kuna tal ei ole võimalik teha toiminguid, mis on talle hetkel vajalikud. Taotleja vabaneb ühe kuu pärast ja arvatavasti ei ole tal isegi elukohta, kuhu pärast vabanemist minna. Hetkel on taotleja elu ja tervis seatud ohtu ning halduskohus jättis ta meelevaldselt kaitseta. Taotleja oli ka varasemalt sunnitud iseseisvalt kaitsma oma õigusi, mis põhjustas kannatusi. Riigi õigusabi on vajalik selleks, et seaduses sätestatud õigused oleksid taotlejale reaalselt kättesaadavad. Asjast tuleneva võimaliku kasuna on kaebeõiguse käitamine nii, et see oleks tõhus, ei põhjustaks taotlejale suuremal määral kannatusi ega riigivõimu omavoli.
7.J. Reinomägi esitas 02.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt keeldus taotleja tööle asumast kolmel korral tulenevalt temal esinevatest tervisehäiretest ning ebaviisakalt ta käitunud ei ole. Taotleja esitas esialgse õiguskaitse taotluse kuna kartseris olles tuleb tal alluda talle antavatele korraldustele viia hommikul voodivarustus teise ruumi ja õhtul tagasi tuua. Selline tegevus seab ohtu taotleja tervise, kuna tal ei ole võimalik vasakule jalale astuda. Jala peale toetumine põhjustab valu ja kannatusi. Valesti jalale astumise tagajärjel võib põlvest luu välja tulla ja see põhjustab kukkumise. Oluline on märkida, et nimetatud korraldused on õigusvastased, kuna tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 651 lg-st 3 ei või kinnipeetavat seoses voodivarustuse viimise ja toomisega kohustada väljuma kartserikambrist. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standarditest tuleneb, et ebainimlikult ja väärikust alandavalt koheldakse neid kinnipeetavaid, kelle suhtes pööratakse määratud kartserisse paigutamised järjest täitmisele. Samas ei võimalda vastustaja taotlejal tutvuda arvuti kaudu CPT standarditega, takistades sellega taotlejal end tõhusalt kaitsta. Taotleja ei ole saanud esitada halduskohtule kaebust distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade tühistamiseks, kuna seda ei võimalda vaidemenetluse kord, mistõttu on sellega seotud halduskohtu väide meelevaldne. Võimalus, et taotleja hakkas terviseprobleemide üle kurtma pärast tööle määramist, ei välista, et tal tegelikult olid ka terviseprobleemid. Taotleja viibis 05.04.20163
20.09.2016 kartseris ja sai tööle määramisest teada mõni päev enne 18.10.2016. Halduskohus jättis välja toomata, et 18.08.2016 ei kurtnud taotleja mitte ainult valu, vaid väitis, et jala liigutamisel tuleb luu põlve piirkonnast välja. Tähelepanuta jäeti, et 18.08.2016 ei toimunud taotleja terviklikku uuringut, mis välistaks tegeliku tervisehäda. 28.10.2016 kandest nähtub, et voodivarustuse kandmise kohta esitati arstile küsimus perioodi 05.04.2016-20.09.2016 kohta, kuid küsimus on selles, kas taotleja praegusel ajal suudab voodivarustust kanda. Samas eiratakse 18.08.2016 juhtunut. Arst ei ole andnud hinnangut voodivarustuse kandmise kohta. Halduskohtu määrusest saab üheselt järeldada, et taotlejale on määratud ravimeid seoses liigestega ja ta keeldus nendest. Tervisekaardi kandest nähtub, et ravimid, millest taotleja keeldus määrati seoses psühhiaatriliste probleemidega, mistõttu on määrus eksitav. Videosalvestised tõendavad, et voodivarustuse kandmine põhjustab taotlejale kannatusi. Alates 18.08.2016 ei saa taotleja korralikult jalale astuda. Halduskohtu määrusest ei ole arusaadav, milliste taotleja väidete või vastustaja esitatud dokumentide põhjal hindas kohus kaebuse perspektiivikust. Halduskohus ei ole järginud uurimispõhimõtet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Reinomäe 29.12.2016. a riigi õigusabi taotluse (I), võtab seejärel seisukoha J. Reinomäe menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja 02.01.2017. a määruskaebuse menetlusse võtmise kohta Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale (II) ning lahendab J. Reinomäe 02.01.2017. a määruskaebuse koos selles sisalduva taotlusega Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale (III). I
9.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust, tuleb jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus käsitleb J. Reinomäe 29.12.2016. a taotlust kui iseseisvat taotlust riigi õigusabi saamiseks vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust. Arvestades 29.12.2016. a taotluse sisu ja asjaolu, et ringkonnakohtule on saabunud ka J. Reinomäe määruskaebus halduskohtu määruse peale, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus tõlgendada 29.12.2016. a taotlust määruskaebusena halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale.
11.Ringkonnakohus jätab J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Asja materjalidest nähtub, et tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kuna J. Reinomägi esitas tähtaegselt enda koostatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale, ootamata ära kohtulahendit 29.12.2016. a taotluse osas riigi õigusabi saamiseks, puudub otsene vajadus talle riigi õigusabi määramiseks. Määruskaebusest on arusaadav, millist halduskohtu lahendit taotleja vaidlustab ja välja on toodud ka arvamused ja põhjendused vaidlustatud
halduskohtu määruses sisalduvatele seisukohtadele. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus J. Reinomäe 29.12.2016. a taotluse riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust, rahuldamata. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. II
12.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale. J. Reinomäe määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
13.Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 vaatleb ringkonnakohus taotleja sissetulekuid nelja kuu pikkusel perioodil enne menetlusabi taotluse esitamist ringkonnakohtule ja hindab menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi. Kuna J. Reinomägi on menetlusabi taotluse koos määruskaebusega kohtule esitamiseks vanglateenistusele üle andnud 02.01.2017, vaatleb kohus perioodi 02.09.201601.01.2017. Haldusasjade nr 3-17-14 ja 3-17-112 materjalide hulgast antud asja materjalide hulka võetud J. Reinomäe vanglasisese isikukonto väljavõtetest nähtub, et perioodil 02.09.2016-01.01.2017 taotlejal sissetulekud puudusid. Eeltoodu tõttu saab taotlejat pidada maksejõuetuks. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäele menetlusabi andmise eelduseks olevad majanduslikud tingimused on täidetud ja põhjendatud on vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel.
14.J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel ringkonnakohus vabastab J. Reinomäe seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus J. Reinomäe esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse. III
15.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
16.J. Reinomägi taotleb esialgse õiguskaitse korras nende Viru Vangla käskkirjade kehtivuse ja täitmise peatamist, milledega määratud distsiplinaarkaristus ei ole tema poolt veel kantud. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et taotleja eesmärgiks on distsiplinaarkaristustena määratud kartserisse paigutamiste peatamine, kuna
kartseris viibimisel voodivarustuse kandmine kaks korda päevas tekitab kannatusi ja ohtu tema tervisele. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud vaid juhul, kui vastasel korral võiksid taotleja suhtes kohtumenetluse ajal saabuda pöördumatud või rasked tagajärjed. Kohtute infosüsteemi andmetel on J. Reinomägi esitanud 15.01.2017 halduskohtule kaebuse vaid Viru Vangla 23.11.2016. a käskkirja nr 6-3/1313 vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-17-112), kuid ei ole esitanud halduskohtule kaebust vaidlustamaks Viru Vangla käskkirju, millega talle määrati distsiplinaarkaristustena kartserisse paigutamine tööle asumise korralduste eiramise eest. Seega ei saa ringkonnakohus antud haldusasja raames hinnata kaebuse perspektiive ega ka väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks.
17.Halduskohus tuvastas taotleja tervisekaardi andmete alusel, et taotlejale ei ole probleemiks voodivarustuse kandmine kartseris viibimise ajal. Tervisekaardi andmetel ei esine taotlejal nii ulatuslikku tervise probleemi, et ta ei oleks võimeline kandma oma voodivarustust kaks korda päevas. Samuti ei ole tuvastatud, et taotleja tervise tõttu ei tohiks teda kartserisse paigutada. Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et puudub küllaldane alus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamiseks, sest puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirjade alusel määratud distsiplinaarkaristuste seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
18.Seoses kaebaja taotlusega nõuda Viru Vanglalt välja kõik videosalvestised voodivarustuse äraandmise ja saamisega seoses ajavahemikul 23.11.2016 kuni käesoleva ajani, märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja tervisekaardi andmetest on tuvastatav, et tal ei esine tervist puudutavaid probleeme voodivarustuse kandmisega, ei ole vajalik videosalvestisi välja nõuda ning vastav taotlus jääb rahuldamata. Ringkonnakohtule teadaolevalt salvestatakse videod teatud aja tagant üle, mistõttu ei ole kõik soovitud videod ilmselt ka säilinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.