lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2665/10

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2665/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1110
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2016, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-2665

Kohtuasi

J.R. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlustoiming

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Vabastada J.R. täielikult 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta J.R. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Kuulutada menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks.
4.Saata määrus kaebajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust võib resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Punkti 1 peale saab määruskaebuse esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Punkti 2 peale tuleb määruskaebus esitada otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
18.10.2016 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud käskkirja nr 6-2/1412-T, millega määrati kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks alates 20.10.2016 kuni 19.01.2017. 23.11.2016 vaideotsusega nr 6-12/271-2 jäeti selle käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes 23.10.2016 esitatud vaie rahuldamata. Käskkirjadega 18.11.2016 nr 6-3/1294, 21.11.2016 nr 6-3/1298 ja 28.11.2016 nr 6-3/1340 karistati kaebajat käskkirjast nr 6-2/1412-T tuleneva töökohustuse rikkumise eest 15 ööpäeva pikkuste kartserikaristustega. 23.11.2016 käskkirjaga nr 6-3/1313 on talle määratud 13 ööpäeva pikkune kartserikaristus veel ka ebaviisaka käitumise eest. 11.12.2016 koostatud vaides nõudis kaebaja käskkirjade nr 6-3/1294, nr 6-3/1298 ja nr 6-3/1340 kehtetuks tunnistamist. 12.12.2016 esitas ta

samasuguse nõudega vaide ka käskkirja nr 6-3/1313 peale nõudes lisaks veel ettekirjutust käskkirja täitmisele pööramise peatamiseks. Vastustaja poolt kohtule edastatu kohaselt on kõik nimetatud vaided veel menetluses.

2.22.12.2016 saabus Jõhvi kohtumajja kaebaja poolt 20.12.2016 koostatud esialgse õiguskaitse taotlus. Selles palus ta, et kohus peataks nende käskkirjade kehtivuse ja täitmise, millede osas pole tal karistus veel kantud. Kaebaja väitis, et on 11.12.2013 seoses vasaku jala vigastusega osaliselt töövõimetuks tunnistatud ja 18.08.2016 juhtus intsident, mille tõttu on vasakule jalale toetumine praktiliselt võimatu, kuid kartseris olles tuleb hommikuti voodivarustus vastavasse ruumi viia ja sealt õhtul tagasi tuua, mis põhjustab kannatusi ning seab ohtu tema elu ja tervise. Ühtlasi esitas ta ka taotluse riigilõivust vabastamiseks väites, et tal endal puuduvad selleks vahendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.RLS § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtusse esitamisel tasuda 15 euro suurune riigilõiv. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud HKMS § 110 lg 1 p-s 1 ja lg-s 3, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1. Sätestatu kohaselt võib halduskohus isiku taotlusel määrata, et ta vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Menetlusabi ei anta, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milline on arvutatud kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, millest on maha arvatud maksud, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, sundkindlustuse maksed ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
4.Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebajal pole neljal viimasel kuul enne taotluse esitamist olnud minged sissetulekuid. Seega pole tal kuidagi võimalik tasuda taotluse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu, mistõttu on tema menetlusabi taotlus põhjendatud ning selle saab täies ulatuses rahuldada.
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal. Kaebaja pole veel ühegi oma taotluses nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale veel tühistamise nõudega kaebust esitanud. Seetõttu ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu arvesse tulla ega anda võimalust taotluse rahuldamiseks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt sama saab kehtida ka vaidemenetluse suhtes.
6.Kaebaja on talle tekkiv kahjuliku tagajärjena ära nimetanud asjaolu, et kartserisse paigutamise tõttu tuleb tal vaatamata haige jala tõttu tuvastatud osalisele töövõimetusele ja 18.08.2016 toimunud intsidendist põhjustatud raskendatud liikumisele läbida pikk maa selleks, et viia igal hommikul vastavasse ruumi ära voodivarustus ja tuua see sealt õhtul tagasi. Kohtu nõudmise peale esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on nimetatud kuupäeval tehtud kannetesse küll märgitud kurtmine valu üle vasaku põlve piirkonnas, kuid lisatud ka võimalus, et terviseprobleemide üle on ta hakanud kaebama hiljuti teatavaks tehtud tööle määramise tõttu. 05.09.2016 ja 06.09.2016 tehtud kanded kinnitavad, et uuring on näidanud vaid mõõduka artoosi olemasolu. 28.10.2016 kandest nähtub aga, et vanglateenistuse ametnik on arstilt uurinud kaebaja võimekust voodiriideid kanda ja iseseisvalt liikuda ning saanud vastuseks, et tal ei esine iseseisvat liikumist takistavaid traumasid ning diagnoositud on vaid ealised artrootilised muutused liigestes ja psühhiaatrilised probleemid, kuid vastavatest ravimitest on ta keeldunud. Kohtul puudub vähimgi alus arvata, et vangla

tervishoiutöötajad ei tea, kui raske on kartseris viibiva kinnipeetava voodivarustus ja kui kaugele tuleb tal seda kanda ega oska hinnata tema võimalusi sellega hakkama saada. Taotluse väidetel alustas kaebaja talle määratud kartserikaristuste kandmist 23.11.2016. Järgmisel päeval ehk 24.11.2016 on arst teinud tema tervisekaarti kande, milles on möönnud 50%-liset töövõimekaotust, kuid märkinud, et ta on võimeline tegema kergemaid majandustöid ning liigub abivahendi ja lonkamiseta. Seda, et voodivarustuse kandmine oleks probleemiks, ei kinnia ka ükski järgmistest kannetest.

7.HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Sama nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul. Kaebaja poolt kohtule väidetust ning kohtu päringu peale vastustajalt saadud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaietel või hilisematel võimalikel kaebusel saab olla erilisi edulootusi. Lisaks on olemas kaalukas avaliku huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on suvatsenud oma karistused kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustada ja esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse nende täitmise peatamiseks. Karistuste täideviimise korral ei ole küll võimalik enam karistust tagasi täita, kuid halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on kaebajal vastavate käskkirjade kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.
8.HKMS § 77 lg 1, HKMS § 79 lg 1 p 2 ning TsKMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on vastustaja esitanud kohtu nõudmise peale väljavõtte kaebaja tervisekaardist. Kuna nimetatud dokumendis on kajastatud tema eraelulised andmed, mille avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
9.Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirjade alusel määratud distsiplinaarkaristuste seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vähendeid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja