Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782 tühistamiseks ja sellega seonduva mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 125 eurot
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Vladimir Fartõgin Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. veebruar 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 20.06.2016 Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373; 11.05.2016 käskkirja nr 6-2/766; 12.05.2016 käskkirja nr 62/779; 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/781; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/788; 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/789; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/790 tühistamiseks. 11.07.2016 saabus Tartu Halduskohtusse V. Fartõgini puuduste kõrvaldamise avaldus, milles V. Fartõgin taotles seonduvalt eelpoolnimetatud käskkirjadega ja vangla toimingutega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
2.Tartu Halduskohus 19.08.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastas V. Fartõgini kaebuse osas, mis puudutas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seonduvalt kaebaja läbiotsimisega; resolutsiooni p-ga 2 võttis kaebuse Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373, 11.05.2016 käskkirja nr 6-2/766, 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/779, 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/781, 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/788, 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782, 13.05.2016 käskkirja nr 62/789, 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/790 ja Tartu Vangla kodukorra punktide 4.6, 12.3 ja 16.9.18
tühistamisnõude osas ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas menetlusse ning määras vastustajaks Tartu Vangla. Sama määruse resolutsiooni p-ga 4 eraldas kohus kaebuses esitatud nõuded eraldiseisvatesse menetlustesse. V. Fartõgini nõue Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782 tühistamiseks ja sellega seonduva mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 125 eurot kohus menetleb eraldiseisva haldusasja nr 3-16-1684 raames.
3.21.12.2016 määrusega otsustas kohus läbi vaadata haldusasja nr 3-16-1684 kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused ja taotlus
4.Kuigi kohtule esialgselt esitatud kaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, milles seisneb Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782 õigusvastasus, siiski nähtuvalt kaebaja poolt 13.05.2016 Tartu Vanglale esitatud vaidest, mis oli registreeritud nr 1-11/179-1, väitis selle esitaja, et Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirjaga nr 6-2/782 rikutakse tema inimõigusi, mis tulenevad EIÕK-st. Kaebaja väitis samuti, et jalutuskäigult tagasi tulles ja sektorisse sisenemisel 12.04.2014 ei küsinud temalt keegi, kas tal on keelatud esemeid. Pärast seda küsis vanglaametnik A. Šljupkin täieliku läbiotsimise käigus kaebajalt, kas tal on keelatud esemeid, millele vastas kaebaja jaatavalt ja andis 2 sigaretti ära . Seetõttu leiab kaebaja, et ta ei käitunud õigusvastaselt ning teda karistati ebaseaduslikult. Samuti väidetavalt kinnitas talle samal ajal vanglaametnik, et selle eest ei saa ta karistada. Hilisemas kohtule esitatud avalduses palus kaebaja kohtul pöörata tähelepanu Õiguskantsleri poolt 05.10.2016 Justiitsministeeriumisse tehtud päringule nr 6-1/16019/1604041, kuna selle päringu sisu võiks kaebaja arvates olla tähtis käesoleva haldusasja lahendamisel. Samuti leidis kaebaja, et vastuses kaebusele ei oleks vastustaja pidanud tuginema vaid vanglaametnik Reiko Tasa sõnadele. Kaebaja sõnul E-4 osakonnas puudub suitsetamisruum, mistõttu väita, et kaebaja lahkus suitsetamisruumist ei ole korrektne. Antud olukorras ta on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 tõlgendamise ohver. Nähtuvalt vastustaja poolt kohtule esitatud tabelist kinnipeetavate jalutuskäikude kohta, ei olnud kaebaja 12.04.2016 jalutuskäigul ja seetõttu ei saanud ta 2 sigaretti peita.
4.1.Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtult Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782 tühistamist ja alusetult kartseris viibimise eest talle mittevaralise kahju hüvitamist summas 125 eurot. Vastustaja vastuväited
5.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
5.1.Vastustaja arvates on 12.05.2016 käskkiri nr 6-2/782 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu puudub ka alus kaebaja mittevaralise kahjunõude rahuldamiseks. Vastustaja jääb kõikide käskkirjas, vaideotsuses ja vastuses kahjunõudele toodud seisukohtade juurde. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja andis 2 sigaretti ära alles pärast jalutuskäigu lõppemist vahetult enne talle täieliku läbiotsimise teostamist, on kaebajale ette heidetud rikkumise koosseis täidetud. Seejuures ei oma VSkE § 82 lõike 3 koosseisu täitmisel tähtsust, kas kinnipeetav andis sigaretid ära vabatahtlikult või mitte. Tartu Vanglale 13.05.2016 esitatud vaides (reg nr 1-11/179-1) väitis kaebaja esmakordselt, et 12.04.2016 pärast jalutuskäiku sektorisse sisenedes ei öeldud talle isiklikult midagi selle kohta, et tal on keelatud esemeid. Juhul, kui kaebaja pidas oma eespool nimetatud väite all silmas seda, et keegi ei küsinud talt allesjäänud sigarettide olemasolu kohta või ta ei teadnud, et need peab suitsukappi panema, on kaebaja väited vastustaja hinnangul ebausutavad. Valvur A. Šljupkini 12.04.2016
ettekandest nr 2190 tuleneb selgelt, et valvur Reiko Tasa oli andnud kaebajale enne sektorisse sisenemist võimaluse panna sigaretid kappi, kuid kaebaja oli vastanud, et tal pole sigarette. Vastustajal ei ole ühtegi põhjust valvur A. Šljupkini ettekande tõelevastavuses kahelda. Ka kaebaja ise ei ole sellele distsiplinaarmenetluse raames vastu vaielnud. Isegi juhul, kui valvur R. Tasa tõepoolest ei pakkunud kaebajale isiklikult võimalust panna allesjäänud sigaretid suitsukappi, oli kaebaja enne 12.04.2016 aset leidnud vahejuhtumit käinud korduvalt jalutuskäigul ja suitsetamas (kaebaja omas isiklikku suitsukappi), mistõttu pidi ta olema vanglas kehtivast suitsetamiskorrast teadlik. Seejuures on eluliselt äärmiselt ebausutav, et kinnipeetav, kes soovib sigarette enne sektorisse sisenemist ära anda, peidab need hoopis oma pluusi alla. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla 12.05.2016 käskkiri nr 6-2/782 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastav vorminõuetele, mistõttu puudub alus nimetatud käskkirja tühistamiseks.
5.2.Vastustajale jäi arusaamatuks, kuidas järeldab kaebaja jalutuskäikude kohta koostatud tabelist, et 12.04.2016 ta jalutamas ei käinud. Vastava järelduse saaks teha vaid juhul, kui kuupäeva 12.04.2016 puhul oleks kaebaja nime juures tühi lahter. Käesoleval juhul see nii ei ole. Vastustaja möönab, et vaidlusalusel päeval tabelit täitnud vanglaametnik on jätnud selleks ettenähtud kohta sõnaselgelt kuupäeva välja kirjutamata. Kuivõrd tabel on koostatud ühe nädala kohta (s.o 11.04.2016–17.04.2016) ning tabeli ülaosas jooksevad nädalapäevad (s.o E-P ehk esmaspäevast kuni pühapäevani), on siiski selgelt arusaadav, et kuupäevade 11.04.2016 ja 13.04.2016 vahel olev teisipäev (tähistatud kui T) on kuupäev 12.04.2016. Seejuures nähtub tabelist selgelt, et kaebaja on sel kuupäeval jalutuskäigule sigarette kaasa võtnud. Kaebaja nime juurde on märgitud 5/2, mis tähistab seda, et kaebaja võttis jalutuskäigule kaasa 5 sigaretti, kuid hiljem võeti talt ära 2 sigaretti. Numbri 2 taha lisatud küsimärk viitab tõenäoliselt asjaolule, et tegemist ei olnud kaebaja poolt pärast jalutuskäiku vanglaametnikule antud ja jalutuskäigust üle jäänud sigarettidega, vaid kaebajalt enne sektorisse sisenemist toimunud täieliku läbiotsimise raames saadud sigarettidega. Pärast 12.04.2016 on kaebaja nime taga tühjad lahtrid, kuna pärast nimetatud kuupäeva ei paiknenud kaebaja enam eluosakonnas E4.
5.3.Vastusena kohtunõudele esitas vastustaja halduskohtule täiendavalt kaebajalt 2 sigareti leidmise kohta koostatud akti nr A1256, mis kajastab täiendavalt asjaolu, et kaebaja käis 12.04.2016 jalutamas ning andis pärast jalutuskäiku vahetult enne talle täiendava läbiotsimise teostamist vanglaametnikule 2 pluusi alla peidetud sigaretti. Vastustaja rõhutas, et kaebaja 12.04.2016 jalutuskäigul käimist ning täieliku läbiotsimise teostamise ruumis 2 sigareti äraandmist kajastab ka kaebaja enda 12.04.2016 selgitus (kuupäev 12.04.2016 märgitud kaebaja poolt omakäeliselt). Seejuures ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluses ega vaidemenetluses kordagi väitnud, et talt 2 sigareti äravõtmist pärast 12.04.2016 jalutuskäiku ei oleks toimunud. Kohtu seisukoht
6.Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782 õiguspärasus.
6.1.Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirjaga nr 6-2/782 karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel VSKE § 82 lg 3 esimese lause rikkumise eest kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuse algatamise ajendiks oli vanglaametnik A. Šljupkini poolt 12.04.2016 koostatud ettekanne nr 2190, mille kohaselt 12.04.2016 kella 19.15 paiku andis vanglaametnik R. Tasa kaebajale jalutuskäigust tagasitulemise ajal võimaluse panna järelejäänud sigaretid kappi, mille peale vastas kaebaja, et tal pole sigarette. Seejärel
teostas vanglaametnik A. Šljupkin kaebaja täieliku läbiotsimise ning andis kaebajale enne läbiotsimist korralduse anda vabatahtlikult järelejäänud sigaretid ära. Kaebaja allus korraldusele ja andis kaks sigaretti ära, mis olid peidetud tal pluusi alla.
6.2.Distsiplinaarkaristuse määramise kontrollimisel on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Vastavaks teokoosseisuks on seaduse (õigustloova akti) säte, mida kinnipeetav oma tegevusega või tegevusetusega rikkus ja kinnipeetava süü rikkumise toimepanemisel. Kuigi VangS § 100 lg 1 ei täpsusta süü vormi, on kohtupraktikas peetud süü vormideks kõiki süü elemente - tahtlus ja hooletus (RKHKo 3-3-1-24-10, p 11; 3-3-1-44-12, p 16).
6.2.1.Kaebaja väitis, et nähtuvalt vastustaja poolt kohtule esitatud tabelist kinnipeetavate jalutuskäikude kohta, ei olnud ta 12.04.2016 jalutuskäigul ja seetõttu ei saanud 2 sigaretti peita. Vastustaja oli seisukohal, et 12.04.2016 kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarrikkumise asjaolud (sh ka jalutuskäigus osalemine ja sigarettide kättesaamine) on tõendatud muu hulgas ka tabelis fikseeritud andmetega. Vastuses kohtunõudele selgitas vastustaja täiendavalt, et vaidlusalusel päeval tabelit täitnud vanglaametnik on jätnud selleks ettenähtud kohta sõnaselgelt kuupäeva välja kirjutamata. Kuivõrd tabel on koostatud ühe nädala kohta (s.o 11.04.2016–17.04.2016) ning tabeli ülaosas jooksevad nädalapäevad (s.o E-P ehk esmaspäevast kuni pühapäevani), on siiski selgelt arusaadav, et kuupäevade 11.04.2016 ja 13.04.2016 vahel olev teisipäev (tähistatud kui T) on kuupäev 12.04.2016. Seejuures nähtub tabelist selgelt, et kaebaja on sel kuupäeval jalutuskäigule sigarette kaasa võtnud. Kaebaja nime juurde on märgitud 5/2, mis tähistab seda, et kaebaja võttis jalutuskäigule kaasa 5 sigaretti, kuid hiljem võeti talt ära 2 sigaretti. Kohus tutvus eelpoolnimetatud tabeliga ning peab vastustaja selgitusi tabelis fikseeritud andmete kohta asjakohasteks ja tõele vastavaks. Võttes arvesse eelpoolnimetatud vastustaja selgitusi, aga samuti vanglaametnik A. Šljupkini poolt 12.04.2016 koostatud ettekannet nr 2190 ja 14.04.2016 koostatud akti eseme leidmise kohta ning kaebaja poolt 12.04.2016 kirjutatud selgitust, aga samuti kaebaja vaides ja kaebuses esitatud väiteid, ei näe kohus põhjust kahelda selles, et kaebaja oli 12.04.2016 kella 19.00 paiku jalutuskäigul koos sigarettidega.
6.2.2.Kaebaja väitis, et vanglaametnik R. Tasa ei andnud talle korraldust panna järelejäänud sigaretid hoiukappi. Kohus on seisukohal, et välistatud ei ole, et tõepoolest vanglaametnik R. Tasa, kes kontrollis vastavalt Tartu Vangla kodukorra (TVK) p-le 12.5 kaebaja kohustuse täitmist – tagastada pärast jalutuskäiku järelejäänud tubakatooted, ei andnud kaebajale korraldust järelejäänud sigarettide tagastamiseks. Kohus märgib, et sellise korralduse andmise kohustust vanglaametnik R. Tasal ka ei olnud, kuna kinnipeetav (antud juhul kaebaja) oleks pidanud ise käituma vastavalt TVK p-le 12.5 ning panema pärast jalutuskäiku tarbimata jäänud sigaretid hoiukappi vanglaametniku kontrollimisel. Seda kaebaja ei ole teinud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt sigarettide selleks märgitud kohas ja ajal andmata jätmise põhjuseks ei saa olla kaebaja poolt vanglas kehtiva sigarettide tagastamise korra teadmatus. Kaebaja kui suitsetav kinnipeetav oleks pidanud enne 12.04.2016 olema teadlik TVK p-st 12.5 tulenevast järelejäänud sigarettide tagastamise kohustusest, aga samuti selle kohustuse täitmise ajast ja kohast. Seega isegi juhul kui tõepoolest vanglaametnik R. Tasa ei andnud kaebajale korraldust panna järelejäänud sigaretid tema isiklikku suitsukappi, ei saa see õigustada kaebaja TVK p-st 12.5 tuleneva kohustuse täitmata jätmist.
6.2.3.Kaebaja sõnul E-4 osakonnas puudub suitsetamisruum, mistõttu antud olukorras on kaebaja sattunud VSKE § 82 lg 3 tõlgendamise ohvriks. Kohus kaebajaga ei nõustu. VSKE § 82 lg 3 kohaselt kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tulenevalt TVK p-st 12.2 koostoimes TVK lisaga 1.6, E4 osakonnas viibivatele kinnipeetavatele on tagatud suitsetamise võimalus jalutuskäigu ajal jalutuskäigu boksides, kus on eraldi märgistatud suitsetamise ala. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et E-4 osakonnas puudub suitsetamisruum. Tulenevalt vanglaametnik A. Šljupkini poolt 12.04.2016 koostatud ettekandest nr 2190, andis ta kaebajale korralduse järelejäänud sigarettide väljaandmiseks juba täieliku läbiotsimise ruumis, kuid mitte samas kohas, kus kaebaja oleks pidanud need ise vabatahtlikult suitsetamiskappi panema. Vaidlustatud käskkirjas märkis vastustaja, et Tartu Vangla praktika kohaselt antakse kinnipeetavatele võimalus sigaretid kappide juures anda ära ning kui kinnipeetav seda ei tee, saab seda tõlgendada, kui soovi toimetada sigaretid eluosakonda. Tulenevalt haldusasja materjalidest, miski ei viita asjaolule, et kaebajat kutsuti läbiotsimisruumi enne seda, kui tal oleks olnud võimalus panna jalutuskäigu ajal tarbimata jäänud sigaretid kappi. Seda ei väitnud ka kaebaja ei haldusmenetluse ega ka halduskohtumenetluse käigus. Samuti ei väitnud kaebaja ka seda, et teda kutsuti läbiotsimisruumi ajal, kui ta oli sigarettide hoiukapi juures ning ta ei jõudnud tarbimata jäänud sigarette kappi panna. See asjaolu, et kaebaja peitis sigaretid pluusi alla, viitab vaid sellele, et ta ei kavatsenud järelejäänud sigarette hoiukappi panna. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja andis vanglaametniku korraldusel pluusi alla peidetud sigaretid ära juba pärast sigarettide üleandmise koha (suitsukapi asukoht) läbimist läbiotsimisruumis ehk kohas, kus vastavalt VSKE § 82 lg-le 3 oli kaebajal tubakatoodete enda juures hoidmine keelatud. Tulenevalt eelpoolnimetatust on kohus seisukohal, et kaebaja tegevust 12.04.2016 kella 19.1019.15 paiku saab kvalifitseerida kui VSKE § 82 lg 3 rikkumist. Peites sigaretid pluusi alla ning jättes juba peidetud sigaretid hoiukappi panemata, tegutses kaebaja otsese tahtlusega kasutada sigarette selleks keelatud kohas. Samuti kohtu arvates see asjaolu, et kaebaja andis vanglaametniku korraldusel pluusi alla peidetud sigaretid läbiotsimisruumis ise ära, ei saa olla vastutusest vabanemise aluseks, kuna see juhtus juba läbiotsimisruumis täieliku läbiotsimise ähvardusel ehk ajal ja kohas, millal süüteo toimepanemine oli juba lõpetatud. Seega on täidetud ka süüteo subjektiivne koosseis. Eeltoodu põhjal nõustub kohus vaidlusaluse käskkirjaga, et antud juhul oli vastustaja õigustatud vastavalt VangS § 63 lg-le 1 kohaldama kaebaja suhtes distsiplinaarkaristusi.
6.2.4.Kohus tutvus kaebaja poolt viidatud Õiguskantsleri 05.10.2016 Justiitsministeeriumile tehtud pöördumisega nr 6-1/161019/1604041 ning leiab, et kuna tegemist ei ole Õiguskantsleri lõpliku seisukohaga kartserikaristuse määramise osas Eesti kinnipidamisasutustes, vaid pöördumisega, milles paluti Justiitsministeeriumilt esitada vastus kuni 12.12.2016, siis ei saa selline pöördumine olla kohtu jaoks käesoleva haldusasja läbivaatamisel siduv. Kohus märgib, et Õiguskantsleri lõplikud seisukohad on ka kohtu jaoks soovitusliku iseloomuga dokumendid, millega saab kohus nõustuda või mitte nõustuda. Tähelepanu väärt on ka see asjaolu, et selles pöördumises viitab Õiguskantsler enamasti Mandela reeglitele, ÜRO piinamisvastase eriraportöörile ja CPT hinnangutele, mis on ka soovitusliku, mitte täitmiseks kohustusliku iseloomuga seisukohad distsiplinaarkaristuse määramise ja täideviimise osas. Sellest tulenevalt, lähtub kohus käesoleva kohtuasja läbivaatamisel kehtivast õigusest ja kohtupraktikast.
6.3.Kohus kontrollis vaidlustatud käskkirja ja läbiviidud distsiplinaarmenetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas selle
läbiviimise ajal kehtinud VangS § 64 lg-dega 1, 2, 3. Kaebajal oli võimalus esitada vastustajale 12.04.2016 juhtunu kohta seletuskiri, mida ta tegi 12.04.2016. 20.04.2016 teavitati kaebajat 12.04.2016 juhtunu kohta alustatud distsiplinaarmenetlusest. Kaebaja tutvus 10.05.2016 distsiplinaarmenetluse protokolliga, ei nõustunud sellega ning samal kuupäeval esitas selgituskirja. Sellest tulenevalt, distsiplinaarmenetluse käigus olid kaebaja õigused tagatud täies mahus.
6.4.Distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb haldusorganil kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline karistus kinnipeetavale määrata (RKHK 3-3-1-8-12, p 9). HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tulenevalt vaidlustatavast käskkirjast, määrati kaebajale VSKE § 82 lg 3 süülise rikkumise eest VangS § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristuseks 8-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kohus leiab, et arvestades kõikide kaalul olevate asjaoludega (kaebaja varasema käitumisega, toime pandud distsiplinaarrikkumise raskusega, kaebaja tahtlusega selle teo toimepanemisel, aga samuti vangistuse täideviimise eesmärgiga) on kaebajale sellise distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus nõustub 12.05.2016 käskkirjas nr 6-2/782 tehtud kaalutlustega ning leiab, et kaalutlusõigus oli teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huvi. Kohtu hinnangul vaidlustatavas käskkirjas puuduvad kaalutlusvead. Sellest tulenevalt vastab vaidlustatud käskkiri ka VangS § 64 lg-tes 4 ja 41 kehtestatud nõuetele. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 12.05.2016 käskkiri nr 6-2/782 on nii vormiliselt kui ka sisuliselt õiguspärane.
7.Mittevaraline kahjunõue seonduvalt Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirjaga nr 6-2/782.
7.1.Kaebaja palus kohtul välja mõista vastustajalt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise seoses asjaoluga, et ta pidi viibima kartseris õigusvastase käskkirja ehk Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782 alusel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sellest tulenevalt peamiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on haldusakti õigusvastasus (v.a RVastS § 16 lg 1). Juhul, kui haldusorgan ei käitunud õigusvastaselt puudub ka nii varalise kui ka mittevaralise kahjunõude rahuldamise alus. Kohus tegi käesolevas otsuses kindlaks, et Tartu Vangla 12.05.2016 käskkiri nr 6-2/782 on nii vormiliselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Sellest tulenevalt ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahjunõude rahuldamise eeldusi ning selle alusel jätab kohus kaebaja mittevaralise kahjunõue seonduvalt Tartu Vangla 12.05.2016 käskkirjaga nr 6-2/782 rahuldamata.
8.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
9.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.