lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2247/30

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2247/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 69 lg 1Täiendavad julgeolekuabinõudVangS § 70Vanglateenistuse erivahendid ja teenistusrelvadVangS § 71Vanglateenistuse erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine ja käitlemineVangS § 41 lg 1Töötamine väljaspool vanglatVSkE § 12 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2247/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.20163-16-2247/55Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-2247

Kohtuasi

Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 28.09.2016 käskkirja nr 6-4/662 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: Vjatšeslav Kogut Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav Koguti kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.02.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.28.09.2016 on Viru Vanglas koostatud kinnipeetav Vjatšeslav Koguti (edaspidi kaebaja) suhtes käskkiri nr 6-4/662 (tl 19-21), millega kohaldati talle alates nimetatud kuupäevast kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, liikumis- ja suhtlemisvabaduse, sealhulgas taasühiskonnastavates programmides, koolis ja tööl käimise keelamist, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamist ning iga kord enne kambrisse sisenemist ohjeldusmeetmena käeraudade ette asetatud käte peale panemist. Põhjustena märgiti ära samal kuupäeval laekunud teave selle kohta, et kaebaja sõimas valvurit, tõukas teda saatmise käigus järsult kaks korda õla piirkonda, ägestus pärast teiste saadetavate osakonda

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

lahkumist ja hakkas järsult valvuri poole liikuma, sellisest käitumisest tulenev oht vanglateenistuse ametnikele ning vajadus hoida ära edasised rasked rikkumised. 29.09.2016 koostatud vaides (tl 22) leidis kaebaja, et käskkiri rikub tema õigusi, palus see annulleerida ning võtta maha käerauad. 03.11.2016 vaideotsusega nr 6-12/251-2 (tl 9-10) jäeti vaie rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud ohjeldusmeetme kasutamise ja kaebaja terviseseisundi kontrollimise kohta 28.09.2016 koostatud protokoll nr 270 (tl 7-8), B.P. avaldus (tl 42), neljanda üksuse valvurite allkirjadega ettekanne 28.09.2016 toimunu kohta (tl 60), 28.11.2016 käskkiri nr 6-4/799, millega täiendati vaidlustatud käskkirja enesevigastuse tekitamist ja vangla vara kahjustamist võimaldavate isiklike esemete kasutamise keelamisega (tl 58-59) ja CD plaat 28.09.2016 toimunu salvestistega (tl 68).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.06.11.2016 koostatud kaebuses (tl 1-6) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema suhtes 28.09.2016 tehtud käskkirja nr 6-4/662. Ta väitis, et nimetatud kuupäeval tekkis pingeline olukord, sest ametnik provotseeris teda, kasutas sõimusõnu ja tõukas kaks korda, kohale tulnud reageerimisgrupp pani talle peale käerauad, kuid võttis need mõne aja pärast ära, hiljem aga toodi käskkiri selle kohta, et ta paigutatakse lukustatud kambrisse ja kohaldatakse käeraudu. Kaebaja leidis, et niisugune tegevus on õigusvastane, kuivõrd tema suhtes akti nr 270 alusel kohaldatud julgeolekumeetmed tühistati asjaolude äralangemisel, pärast polnud enam olukorda, kus oleks olnud vaja neid kohaldada ja lisaks on käeraudade igapäevane kasutamine ka otseses vastuolus VangS § 70 lg-ga 2. 20.11.2016 koostatud avalduses (tl 39-41), väitis kaebaja, et viibis 25.10.2016 kuni 20.11.2016 ilma käeraudadeta kambris koos teise isikuga, mistõttu on vastustaja rikkunud avalikku huvi ja seadnud selle isiku elu ja tervise ohtu ning lisas, et oli 08.11.2016 kuni 17.11.2016 Tallinna Vanglas, kus käeraudu ei kohaldatud ja mingit ohtu ametnike või teiste isikute elule ja tervisele polnud. 11.12.2016 koostatud avalduses (tl 69-70) märkis kaebaja, et vastustaja vastus ja tõendid ei oma asjaga mingit seost, sest ta vaidlustab käeraudade teistkordset ilma aluseta kasutamist, mitte situatsiooni sisuliselt.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 55-56) ei peetud kaebust põhjendatuks, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati julgeoleku tagamise ja täiendavate julgeolekuabiõude kohaldamise korda ja tingimusi. Vastuseks kaebusele märgiti, et tegelikuks ründajaks oli kaebaja, mida kinnitavad nii ettekanded kui turvakaamera salvestis ning lisati, et peale intsidenti pani ta toime suitsiidikatse, mis oleks iseseisvaks aluseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Veel märgiti, et kaebajale anti võimalus esitada oma seisukohti, vaidlustatud käskkirjal pole tema poolt etteheidetud puudusi, see on vajalikul määral põhjendatud ning talle ei kohaldata selle alusel käeraudu korraga üle kaheteist tunni, mistõttu on viide VangS § 70 lg-le 2 põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas on vaidluse all küsimused, kas vastustajal oli olemas õiguspärane alus selleks, et kohaldada kaebajale täiendavaid julgeolekumeetmeid.
5.Täiendavate julgeolekuabinõudega seonduv on reguleeritud VangS §-s 69. Selle lõike kaks punktides 1, 2, 3, 4 ja 5 kehtestatu võimaldab vanglateenistusel kohaldada kinnipeetavale kuni asjaolude äralangemiseni vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmete kasutamist, kui see on vajalik raske õiguserikkumise ärahoidmiseks või on tegemist isikuga, kes rikub süstemaatiliselt vangistusalaste

õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.

6.Riigikohtu halduskolleegium on lahendites nr 3-3-1-88-14, 3-3-1-94-10, 3-3-1-33-10 ja 3-3-1-6309 asunud seisukohale, et VangS § 69 lg-s 1 toodud aluse esinemisel on vanglal kaalutlusõiguse alusel võimalik otsustada julgeolekuabinõu kohaldamise vajaduse üle ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud abinõudest ning tegemist on laia ulatusega kaalutlusõiguse kohaldamisega haldusorgani poolt, mille puhul on kohtulik kontroll piiratud. Kohus saab hinnata vaid seda, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle otsustamisel või meetmete valikul esines kaalumisvigu või mitte, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust ega hinnata, millist meedet tuli kohaldada ja kas konkreetse meetme rakendamine oli otstarbekas või mitte. Lisaks leiti veel, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ja isiku suhtes, kelle julgeolek on ohus, et seejuures antakse piiratud teabe ja tulevikku suunatud prognoosi alusel hinnang kaitstava õigushüve kahjustuse tõenäosusele, kahjustuse hilisem tegelik saabumine pole oluline, julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea olema tõsikindlaid tõendeid ja piisav võib olla ka see, et on tekkinud põhjendatud kahtlus õigushüve kahjustamises ning tagajärge ei saa ootama jääda, vaid peab selle tõenäosuse puhul kasutama ennetavaid meetmeid.
7.HMS §-s 54 sisalduvad haldusakti õiguspärasuse eeldused nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Täiendavate julgeolekuabinõude puhul piiratakse kinni peetava isiku õigusi, mistõttu peavad nende rakendamiseks esinema olulised põhjused ja meetmete kohaldamine peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Vaidlusalune käskkiri on antud VSkE § 12 lg 1 tuleneva pädevuse ja VangS § 69 kehtivate sätete alusel, on neis kehtestatuga kooskõlas ning vastab ka haldusakti suhtes kehtestatud vorminõuetele, sest sisaldab nii faktiliste ja õiguslike asjaolude kirjeldust kui piisava ulatusega põhjendusi. Käskkirja andmise aluseks olnud faktiliste asjaolude kirjeldusest nähtuvalt põhjustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kaebaja enda vägivaldne ja ähvardav käitumine vanglaametniku suhtes. Kaalutluste osas sisalduv aga kinnitab, et otsustamise käigus teostati kaalutlusõigust ning tekkis veendumus, et tegemist on agressiivse ja vägivaldse kinnipeetavaga, kes võib ka edaspidi ametnikke rünnata, mistõttu on vaja ta edasiste õiguserikkumiste ennetamiseks ja efektiivsema järelevalve teostamiseks isoleerida. Kuna valitud abinõud aitavad vähendada kaebaja kokkupuuteid vanglaametnikega ja ära hoida seeläbi konfliktide tekkimise võimalusi, on need nii ametnike kui vangla üldise julgeoleku tagamise huvides igati vajalikud ja mõõdukad. Vaidlustatud käskkirjast selgub ka see, et enne vastava otsustuse tegemist on hinnatud selle ohuga seotud tagajärgi ning antud kaebajale võimalus vastuväidete esitamiseks, kuid tema pole soovinud seda teha. Seejuures ei nähtu, et oleks tehtud otsustuse sisu mõjutada võinud kaalutlusvigu või ületatud kaalutluse piire ning miski kohtule esitatust ei kinnita menetlusnormide või halduse üldiste põhimõtete rikkumist.
8.Kaebaja ise tugineb oma kaebuses üksnes väitele, et tekkinud pingelise olukorra provotseerijaks oli ametnik, kes rääkis talle sõimusõnu ja tõukas kaks korda selga. Viimati nimetatu ei saa aga kuidagi tõele vastata, sest kohtule edastatud turvakaamera salvestistelt nähtuvalt on kaebaja kolme saadetava reas esimene ja ametnik liigub nende taga. Kaebaja lastakse klaasuste vahelisse koridori esimesena ja ametniku ning tema vahele jääb kaks kinnipeetavat. Küll aga on piisava selgusega näha, kuidas kaebaja peale järgmise ukse avamist teda sellest käeviipega eemale hoidvat ametnikku käega tõukab ja eemale tõrjumisel uuesti tema poole liigub. Salvestisel pole heli, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliseid sõnu toimunu ajal ütleb, kuid see pole ka oluline, sest kahe vanglaametniku allkirjadega kinnitatud ettekande väidetes kahtlemiseks puudub tõsiselt võetav põhjus. Kaebaja enda vastupidiseid väiteid saab aga pidada tagantjärele esitatud õigustuseks.
9.Kaebuses, sellele lisatud avalduses ja vaides sisalduv lubab järeldada, et kaebaja ei ole rahul peamiselt sellega, et vaidlusaluse käskkirjaga otsustati kasutada tema suhtes käeraudu. Seejuures on ta aga jätnud arvestamata, et neid ei kohaldata mitte alaliselt, vaid ainult siis, kui ametnik kambrisse siseneb. Arvestades kaebaja agressiivsust ja asjaolu, et tegemist on VangS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt lubatud abinõuga, mida võib kohaldada muuhulgas ka raske õiguserikkumise ärahoidmise eesmärgil, on see igati kohane meede, et vähendada tema võimalusi rünnata ametnikku, kes peab tööülesannete tõttu kambrisse sisenema ja seal tema või ta kambrikaaslasega tegelema hakkama. Seda, et käeraudu ei kohaldata pidevalt ega Vang S § 70 lg-s 2 sätestatud keeldu eiravalt, kinnitab selgelt kaebaja kambrikaaslase avaldus. Kuivõrd käskkirjast ei nähtu, et vastava abinõu kasutamise on põhjustanud ründe oht teistele kinnipeetavatele, ei oma vähimatki tähendust, kas kaebaja viibib kambris üksi või mitte. Kuna niisugune käskkiri saab omada toimet vaid selle andnud vanglas, ei oma tähendust ka see, kuidas täpselt käituti kaebajaga siis, kui ta viibis ajutiselt teises vanglas. Veel on kaebaja tähelepanuta jätnud, et kaebusele lisatud protokoll nr 270 ei kajasta vaidlusaluse käskkirja alusel talle kohaldatud ohjeldusmeetmetega seonduvat ning kujutab endast iseseisvat toimingut. VangS § 69 lg-st 4 tulenevalt võib nimelt kõrgeim kohalviibiv vanglateenistuse ametnik kohaldada edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekumeetmeid ka ilma sellekohast käskkirja vormistamata. See, et vaidlusaluse käskkirjaga otsustati käeraudu kasutada kambrisse siseneva vanglaametniku kaitseks, oli tulevikku suunatud prognoosi alusel tehtud otsustus, mis ei pidanudki seonduma konkreetse sündmusega seotud vahetu olukorraga. Üldse asjakohatu on kaebuse viide VangS § 71 lg-le 1, sest see ei käsitle käeraudade kasutamisega seonduvat.
10.Kaebuses on selle esitaja viidanud VangS § 41 lg 1 ja 2, PS §-de 18 ja 26 ning EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumisele, kuid pole täpsemalt selgitanud, milles see tema arvates seisneb. Nimetatud sätetes sisalduv kohustab kinnipeetavat kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust, ei luba põhjustada ülemääraseid kannatusi, kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada ning näeb ette, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ja austamisele. Vaidlusaluse käskkirjaga ei määrata kaebajale karistust. Käskkiri lähtub vajadusest ennetada niisugust kaebajast tulenevat ohtu, mille olemasolu tõsisust kinnitas tema enda agressiivne käitumine ametniku suhtes ning miski kohtule esitatust ei viita, et selle alusel kohaldatud meetmetega toimuks tema piinamine, julm, väärikust alandav kohtlemine või karistamine. Perekonna- ja eraelu puutumatus pole aga absoluutne õigus, sest seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib sellesse avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ka sekkuda. VangS § 69 lg-tes 1 ja 2 sätestatu ongi üheks niisuguseks seaduses lubatud juhuks ning vaidlusalusest käskkirjast nähtub selgelt, et sellega on kohaldatud ennetavaid meetmeid vähendamaks kaebaja võimalusi temaga kokku puutuvate ametnike ründamiseks ning hoidmaks seeläbi ära nende õiguste vastu suunatud võimalikke raskeid õiguserikkumisi.
11.Eeltoodud järeldustel on vaidlustatud käskkiri igati õiguspärane. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega puuduvad käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium