Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.01.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2853
Haldusasi
Shotbar OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajat puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebaja – Shotbar OÜ, volitatud esindaja v.adv Madis Uusorg Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa Koolberg ja Priit Lello Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Shotbar OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 16.11.2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta Shotbar OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2853 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-2853 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale ettevõtjale, teiste hulgas Shotbar OÜ-le (p 1.2) ning kohustas teda viima oma tegevuse korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla (p 2). Korduvate samalaadsete majandustegevuse nõuete rikkumiste vältimiseks kohustati teiste hulgas OÜ-d Shotbar lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohas (Suur-Karja 4 – Shooters) majandustegevusena alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1), samuti lõpetama oma müügikohtades majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks määrati 20.11.2015 (p 3). Korralduses hoiatati, et p-des 2.1 ja 2.2 toodud ettekirjutuste täitmata jätmisel 20. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 1500 eurot ning ettekirjutuse täitmata jätmisel 27. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 3000 eurot (p 4). Korralduses märgiti, et ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud isikutel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni eelnimetatud müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00– 05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00 ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 5). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7). Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6, 53, KorS §-d 28, 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3. Korralduse andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme 2(14)
3-15-2853 avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate poolt seni kasutusele võetud abinõud ei ole probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval. Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu puutumatusele (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs. Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia; 25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra tagamise vastu UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal esineb avalik huvi. Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed. Shotbar OÜ tegevust piiratakse võrreldes seniste kauplemisaegadega alkohoolse joogi müügi osas nelja tunni võrra ning toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist kolme tunni võrra.
2.Shotbar OÜ esitas 16.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks teda puudutavas osas. 1) Vaidlusalune korraldus on ebaselge ja selle resolutsioon ei ole üheselt mõistetav. Resolutiivosa p 2 on ebaselge. Korralduse resolutsiooni p-d 2, 5 ja 7 on omavahel vastuolus. Jääb arusaamatuks, mis ajani korraldusega seatud piirangud kehtivad ja mida tähendab resolutiivosa p-s 7 “majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine“. 2) Korralduse seletuskirjast ei selgu, millised konkreetsed põhjendused käivad ühe või teise korralduse adressaadi kohta. Seletuskirjal puuduvad pädevate isikute allkirjad. See puudus tingib korralduse tühisuse. 3) Vastustaja ei andnud kaebajale piisavalt võimalust arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Haldusmenetluse käigus ei kogutud piisaval hulgal usaldusväärseid ja asjakohaseid tõendeid selle kohta, et kaebaja rikub baari Shooters opereerides KaubTS § 4 lg 1 p-i 12, KorS § 55 lg 1 p-e 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-t 1 või muid õigusnorme. Enamik tõendeid, millele seletuskirjas 3(14)
3-15-2853 viidatakse, on kogutud 2014. aastal või varem. Arvestades väidetavate probleemide lahendamiseks kaebaja poolt tarvitusele võetud meetmeid, ei ole nimetatud tõendid enam asjakohased. 4) Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et kaebaja baarist kostev müra ületaks norme. Haldusmenetluses pole tuvastatud, et kaebaja suhtes oleks algatatud süüteomenetlusi. Vastustaja on põhjendamatult välistanud võimaluse, et majaelanike kaebused baarist väidetavalt kostva müra kohta on alusetud ning kantud eesmärgist lõpetada baari tegevus. Varasemalt majaelanikke häirinud probleemid olid korralduse andmise ajaks kõrvaldatud. Pärast 19.09.2014 toimunud müramõõtmist on kaebaja teinud täiendavad isolatsioonitööd, paigaldatud ümber kõlarid, vähendanud helinivood ja loobunud DJ teenusest. 5) Kaebaja ei saa vastutada kõige selle eest, mis toimub tänaval. Kaebaja ostab turvateenust, on keelanud baarist jookidega väljumise ning on oluliselt suurendanud istekohtade arvu baaris, mis vähendab klientide sisse-välja liikumist. Kaebaja baaris ei müüda alkoholi silmnähtavalt raskes joobes isikutele. Baari lahtiolekuaega on vähendatud 2 tunni võrra (nädalavahetusel kella 07.00-lt kella 05.00-ni, nädala sees 04.00-ni). Kaebaja töötajate ülesandeks on jälgida heakorda tänaval ning vajadusel tänavat puhastada. 6) Kaebajale tehtud ettekirjutused ei ole proportsionaalsed ning PS §-st 11 tuleneva üldise vabadusõiguse ja §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse riive pole sobiv, vajalik ega mõõdukas. Korraldus rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ja ausale konkurentsile. Suur-Karja tänaval toimuvat ei saa seostada üksnes kitsalt korralduse adressaatideks olevate meelelahutusasutuste klientidega.
3.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Korraldus on õiguspärane nii formaalselt kui ka sisuliselt. Kaebaja väidetest nähtub, et ta on korraldust mõistnud. Korraldus ja seletuskiri moodustavad ühe tervikliku haldusakti. Korralduse on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea ja linnasekretär. Seadus ei näe ette, et linnapea ja linnasekretäri allkirjad tuleb kanda korraldusega ühtse terviku moodustava haldusakti igale leheküljele. 2) Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada haldusmenetluses oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja andis 08.09.2015 kaebajale võimaluse pakkuda välja toimivad abinõud olukorra lahendamiseks ja lepiti kokku tähtaeg, mille jooksul need esitatakse. Korralduses on põhjendatud, miks kaebaja ettepanekutega ei arvestatud. 3) Esiteks häirib kaebaja majandustegevus teisi isikuid hoonesiseselt leviva müra kaudu. Teiseks rikutakse teiste isikute (turistid, elanikud) õigusi väljaspool hoonet kaebaja majandustegevusega kaasnevate mõjutuste näol (koju jõudmisel alkoholijoobes isikute massist läbi tungimine, tänavalt kostev lärm, heakorraprobleemid jms). Rikutakse ka piirkonna ettevõtjate, nt hotellide Barons ja Savoy Boutique huve. Baaridest ja tänavalt kostev müra on ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv. Kaebaja müügikohast lähtuvat norme ületavat müra kinnitavad kahe müramõõtmise tulemused. 4) PPA selgituse kohaselt on süütegude arv Suur-Karja tänaval jäänud samale tasemele ning kuritegude arvu vähenemine statistikas on tingitud eelkõige 2015. aastal jõustunud seadusemuudatustest. Majandustegevuse nõuded kaebaja müügikohas ei ole täidetud, kuna kaebaja tegevus toob jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas. Käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja kellegi öörahu rikkus ja ettevõtja majandustegevust kahjustas. Kõik korralduse adressaadid asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja tegelevad samasuguse äritegevusega, baare iseloomustab tegevuse orienteeritus rohkele alkoholi müügile. Avaliku korra rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide 4(14)
3-15-2853 nende baaride ja nende külastajate tegevusest. Korraldusega kaebajale etteheidetavad avaliku korra rikkumised on tuvastatud ja õigesti seostatud kaebajaga. Kaebaja tegevus avalikus kohas seab ohtu teised isikud, tekitab oluliselt häirivat müra ning kahjustab kaebaja tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, mis on käsitatavad avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisena KorS § 55, § 56 lg 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12 tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid. 5) Olukorra parandamiseks on püütud leida lahendusi kohtumistel politsei, ettevõtjate ja linnaelanikega. Seni kohaldatud abinõud (näiteks politseipatrullide arvu suurendamine, turvameeste palkamine, heliisolatsiooni parandamine, muusika taseme alandamine ja alkohoolse joogi müügi piiramine joobes inimestele) ei ole andnud piisavaid tulemusi. Ka ei ole baaripidajad olnud abinõude rakendamisel järjekindlad. 6) Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse joogi kättesaadavuse piiramine on tõestatult toimiv meede avaliku korra tagamisel. Meelelahutusprogrammi (sh muusika edastamise) lõpetamine ja inimeste kontsentratsiooni vähenemine aitab kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Kehtestatud piirangud mõjutavad inimesi tarbima vähem alkoholi ning lahkuma enne, kui nende käitumine muutub tarvitatud alkoholi tõttu ebaadekvaatseks. Kuna vanalinna elanikel tuleb arvestada mõneti kõrgema talumiskohustusega ning tavapäraselt ei ole korralduses määratud ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud, on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt.
4.PPA leiab, et vaidlustatud korraldus on nii sisult kui ka vormilt õiguspärane. 1) Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud 17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%. 2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur vanalinnas nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas mahus ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades. 2) Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71% kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv jäänud sisuliselt samaks. 3) Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni. Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA sarnaseid probleeme täheldanud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2016 otsusega Shotbar OÜ kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 1) Korralduse on allkirjastanud pädevad isikud. Haldusakti põhjendusi sisaldavatele dokumentidele ei ole eraldi allkirjastamise nõuet kehtestatud. Korralduse resolutsioon on küll ülesehituselt keerukas ja raskesti mõistetav, kuid siiski piisavalt arusaadav ja täidetav. Seega ei ole korraldus tühine ega sisalda vorminõuete rikkumisi, mis võiks viia haldusakti tühistamiseni. Korraldus on adresseeritud ettevõtjatele, kelle hoolsuskohustuse hulka kuulub ka nende 5(14)
3-15-2853 ettevõtlusega seotud nõuete ja rikkumiste tagajärgede mõistmine. Korralduse puhul on täidetud põhjendamisnõuded. 2) Kuigi vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses viidanud AS normidele, on korralduse seletuskirjas tehtud viide AS § 36 lg 1 p-le 3. AS § 36 lg 1 p 3 on ette nähtud just praegusega sarnasteks juhtumiteks, kui tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi keelu. Alkoholi müük on samasugune majandustegevus nagu iga teinegi ning selle tegevuse osas on võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi ning alkoholi müüki peatada ja keelata. 3) KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus on majandustegevuse nõue MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Majandustegevuse nõuetena saab käsitleda ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest. Kaebaja on põhimõtteliselt isik, kellele saab korralduses viidatud normidele tuginedes panna tema majandustegevust piiravaid kohustusi. 4) Vaidlustatud korralduse põhjendustes esitatud kaalutlused puudutavad peaasjalikult seda, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtudes üldisest olukorrast Suur-Karja tänaval. Samas on arvestatud ka konkreetseid adressaate puudutavaid asjaolusid. Seletuskiri kajastab kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud seisukohti ja linna vastuväiteid nendele. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid kokku 50 asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnelauses piirkonnas problemaatiliseks ja miks on vajalik võtta teisi isikuid häiriva lärmi, reostamise, korrarikkumiste ja heakorra rikkumise vastu abinõusid, et vähendada joobes isikute hulka sel tänavalõigul ja lühendada aega, mil nimetatud mõjud avalduvad. 5) Korralduses kirjeldatud olukorda kinnitavad muu hulgas vastustaja esitatud videod, kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused, PPA selgitused ja Tänavapuhastuse AS-i arvamus. Müramõõtmise tulemused ja elanike kaebused näitavad, et kaebaja opereeritavast baarist kostab müra inimeste eluruumidesse. Kaebaja leiab põhjendamatult, et vastustaja on tuginenud vananenud tõenditele. Majaelanike kirjavahetusest 2015. aasta suvel ja korteriühistu koosoleku protokollist ilmneb, et müraprobleem ei ole lahenenud. Endiselt on öösiti lahti baaride välisuksed, baaride külalised suitsetavad ja lärmavad maja ees, mitmel ööl nädalas on korteritesse kuulda muusikatümpsu. 6) Kaebaja pole oma tegevust korraldanud selliselt, et selle juures välditaks teiste isikute häirimist. Ettevõtja huvi tegeleda ettevõtlusega talle sobival moel ei saa olla kaalukam teiste isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas ega avalikust huvist turvalisele keskkonnale ja heakorrale. Avaliku korra tagamise kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist ei saa panna täies ulatuses politsei ja kohaliku omavalitsuse kanda. 7) Kaebaja õigusi ei piirata ebaproportsionaalselt. Olukorra lahendamiseks on kohaldatud abinõud vajalikud ning piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste avaldumise aja lühendamiseks vastustaja kirjeldatud põhjendustel sobivad. 8) Kaebaja väited tema ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Teiste meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tänavale sarnast olukorda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Shotbar OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsus ning rahuldada tema kaebus. 6(14)
3-15-2853 1) Vaidlustatud korraldust ei ole andnud pädev isik, mistõttu on see tühine. Korralduse seletuskirja ei ole allkirjastanud linnapea ja linnasekretär (KOKS § 31 lg 6). Seletuskirja ei saa lugeda haldusakti põhjendusi sisaldavaks dokumendiks HMS § 56 lg 1 mõttes, kuna sellel puuduvad kuupäev ja pädeva isiku allkiri. 2) Korralduse resolutsioon on ebaselge ja vastuoluline. Resolutsiooni p-dest 2 ja 5 ei selgu üheselt, kas kellaajaliste piirangute järgimine alkohoolsete jookide müügil ja toitlustamise ning meelelahutuse pakkumisel tähendab, et isiku majandustegevus on viidud kooskõlla majandustegevuse nõuetega nagu nähtub p-st 2, või tuleb majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks teha midagi muud, nagu võiks järeldada p-st 5. Kohtu selgitus p-s 5 toodud mõistetele on üldsõnaline ning sellest ei selgu üheselt, milliste tingimuste täitmisel langeb ära avaliku korra tagamise toetamise vajadus või millised on need majandustegevuse nõuded, mida kaebaja on vastustaja hinnangul oluliselt rikkunud. 3) Haldusmenetluses ei järgitud uurimispõhimõtet. Haldusmenetluse käigus ei toimunud sisuliselt mingit tõendite kogumist ega asjaolude tuvastamist ning korralduses on peaasjalikult tuginetud 2014. aastast või varasemast ajast pärinevatele tõenditele. Vastustaja pole kontrollinud majaelanike kaebuste õigsust ja seda, kas kaebaja baarist kostab eluruumidesse muusikat, nagu väidavad Suur-Karja 4 elanikud. Teise, kolmanda ja neljanda korruse korteritesse, kuhu kaebajale on võimaldatud juurdepääs, Shootersis mängitav muusika ei kosta. Vastustaja oleks pidanud hindama iga meelelahutusasutust puudutavaid asjaolusid eraldi. Halduskohus jättis kaebaja väiteid uurimiskohustuse rikkumise kohta hindamata. 4) Kohus on asjas kogutud tõendeid valesti hinnanud. Enamik vastustaja esitatud videosalvestistest pärinevad 2011. ja 2012. aastast, mil olukord Suur-Karja tänaval oli praegusest probleemsem. Paljud videotest ei kajasta olukorda Shootersi baari ees. Videosalvestised ei kinnita rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda Suur-Karja tänaval. Arvestades kaebaja tehtud ümberkorraldusi (nn diskobaarist sohvabaariks, heliisolatsioonitööd ja helisüsteemi vahetus), on heli kostmine baarist eluruumidesse väheusutav. Vastustaja taotluse alusel kohtuistungile kutsutud tunnistajate ütlusi ei saa nende kallutatuse tõttu usaldusväärseks pidada. Majaelanikest tunnistajatel on asja suhtes märkimisväärne majanduslik huvi: kui lähipiirkonnas ei tegutseks meelelahutusasutusi, tõuseks tunnistajate kinnisvara väärtus. Samuti võivad tunnistajate ütlused olla mõjutatud varasematest negatiivsetest kogemustest, negatiivsest meediakajastusest või mõne meelelahutusasutusi vaenava majaelaniku kihutustööst. Lisaks esineb tunnistajate ütlustes vastuolusid ja ekslikke väiteid. 2015. aasta jooksul pöördus müraprobleemiga Shootersi poole vaid üks Suur-Karja 4 elanik (EA), kes aga ei võimaldanud oma elukohas müra mõõtmist. Tunnistaja Andres Uustalu, kes enda väitel tarbis Shootersist kostva muusika tõttu pidevalt unerohtu, ei pöördunud peale kaebaja poolt tarvitusele võetud meetmeid kordagi kaebaja poole ega esitanud ühtegi kaebust PPA-le või linnavalitsusele. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks tunnistajate ütlusi kriitiliselt hinnanud. 5) See, kas muusika kostab eluruumidesse ja ületab piirnorme, tuleb tuvastada objektiivsete mõõtmistulemustega. Praeguses asjas vastav tõend puudub. 2013. ja 2014. aastal teostatud mõõtmistulemusi ei saanud korralduse andmise ajal enam asjakohaseks pidada. Samuti pole tuvastatud, kas keskmise objektiivse isiku hinnangul kostab muusika häirivalt eluruumidesse. Müra üle kaebavad majaelanikud ei ole võimaldanud kaebajal asja kontrollida ja seadistada heli selliselt, et see nende ruumidesse ei kostaks. Kuivõrd majaelanike eluruumide puhul pole tegemist avaliku kohaga, ei saa müra häirivuse hindamisel lähtuda KorS §-st 57. Samuti tuleb arvestada, et Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 15 tänavalõigus on juba enam kui 20 aastat tegutsenud mitmeid meelelahutusasutusi.
7(14)
3-15-2853 6) Korralduse tegemiseks puudus õiguslik alus ning halduskohus kohaldas otsuse tegemisel vääralt materiaalõigust. Kaebaja ei ole tekitanud Suur-Karja tänaval teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). Ka tänaval viibivad inimesed ei tekita häirivat müra. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja on rikkunud KorS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuet, ei ole selle näol tegemist majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Kohus leidis ekslikult, et AS § 36 lg 1 p 3 on praegusel juhul kohaldatav. 7) Kaebaja majandustegevuse piiramine on ebaproportsionaalne meede. Kohus leidis põhjendamatult, et tegevusaja piiramine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede taotletava eesmärgi saavutamiseks. Korralduses märgitud kujul kaebaja tegevuse piiramine toob kaasa baari tegevuse lõppemise. Kaebaja poolt tarvitusele võetud meetmed on olnud tulemuslikud: süütegude statistika kohaselt on kuritegude ja väärtegude arv Suur-Karja 4 läheduses võrreldes 2014. aastaga märkimisväärselt vähenenud. 8) Korralduse andmisel ei ole järgitud kaalutlusreegleid ning lisaks rikutakse sellega võrdse kohtlemise põhimõtet.
7.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kehtiv. Seletuskiri on korralduse lahutamatu osa. Korralduse ja seega ka seletuskirja on allkirjastanud pädevad isikud. Korraldus on selge ja arusaadav. 2) Kaebaja on apellatsioonkaebuses analüüsinud peamiselt videosalvestisi, kuid need pole ainsad tõendid, mis kinnitavad probleeme Suur-Karja tänaval. Vastustaja hindas haldusmenetluses kaebaja tegevust mitme aasta ulatuses, et selgitada välja, kas probleemid on olnud lühiajalised ja esinenud vaid üksikutel juhtudel. 2015. aastal läbi viidud menetluses kontrolliti ettevõtjate poolt tarvitusele võetud meetmete tulemuslikkust ning olukorda nende majandustegevuse kohas ja selle vahetus läheduses. Üksnes tantsuplatsi (umbes 15 m2; baari kogupindala 132,7 m2) kohal asuva lae täiendav isoleerimine ei välista heli kandumist ülakorruse eluruumidesse. Müügikoha kontseptsiooni muutmine ei ole toonud kaasa soovitud muutusi tänavapildis ega vähendanud elanike häirimist. Seda kinnitab asjaolu, et detsembris 2015 lahkusid kaebaja tegevuse tõttu oma kodudest üürikorteritesse elama Shootersi kohal kolm alaliselt elanud elanikku. Väited DJ teenusest loobumise kohta on paljasõnalised. Eksitavad on kaebaja väited, et talle pole võimaldatud juurdepääsu elanike korteritesse mürataseme hindamiseks ning nendes korterites, kuhu kaebajat on lubatud, ei ole tuvastatud häirivat müra. Esiteks on kaebajale pakutud võimalust mõõta müra taset Shootersi baari kohal asuvas korteris, kuid ta ei ole seda võimalust kasutanud. Teiseks on kaheldav, kas kaebaja korraldatud müra mõõtmised on toimunud samadel tingimustel, mis tavaolukorras öösel. Kolmandaks tuvastati halduskohtu istungil tunnistaja JM, kelle kasutuses olevas eluruumis mürataset väidetavalt hinnati, majanduslik seotus apellandi esindajatega. JM kasutuses olevast korterist on müraprobleemide tõttu lahkunud selle omanik, kes enda väitel on korteri üürinud Shootersi pidajatega seotud isikutele. Seetõttu ei ole JM väited müra puudumise kohta objektiivsed. Põhjendamatud on kaebaja väited, et ülemäärase müra tekitamine 2015. aasta seisuga on pädeva asutuse poolt hindamata.
8.PPA jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8(14)
3-15-2853
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Korralduse resolutsioonist on üheselt arusaadav, kes peab tegema mida ja millise tähtaja jooksul ning korraldus on täidetav. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlust ei ole selles, et korralduse on allkirjastanud pädevad isikud (abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas ning linnasekretär Toomas Sepp) ning korralduses on sõnaselgelt viidatud seletuskirjale ja selle lisale, mis tehti kaebajale kättesaadavaks. Halduskohus märkis õigesti, et HMS ei sätesta eraldi vorminõudeid haldusakti lisadele, sh dokumentidele, milles sisalduvad haldusakti põhjendused. Seega ei pea haldusakti lisad tingimata olema allkirjastatud pädeva(te) isiku(te) poolt. Seletuskiri moodustab korraldusega mõttelise terviku. Haldusakti põhjendamise kohustuse eesmärkideks on ühelt poolt tagada haldusakti adressaadi õiguste efektiivne kaitse ja haldusakti kohtulik kontrollitavus, teisalt sunnib põhjendamiskohustus haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-11, p 10). Kohtupraktikas välja toodud diskretsiooniotsuse põhikaalutluste haldusaktis esitamise nõudega peetakse silmas seda, et haldusakti adressaadile ning kohtule peab olema üheselt arusaadav, millised olid haldusakti andja kaalutlused (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-35-13 (p 25), 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18)). Praegusel juhul on eelnimetatud nõuded täidetud. Allkirja küsimusest sõltumata on ilmne, et haldusorgan on korralduse andmisel lähtunud seletuskirjas esitatud kaalutlustest. Kaebajale edastati nii korralduse projekt kui ka vastu võetud korraldus koos seletuskirjaga ning kaebaja ise tugineb seletuskirjas märgitule kui haldusakti põhjendustele. Seega ei ole põhjenduste esitamine korralduse lisas takistanud kaebajal aru saamast, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti ega oma õiguste efektiivset kaitsmist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt HMS §-de 55 ja 56 nõuetele.
11.Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4–6 ja 53; KorS § 28, § 54 ja § 571 p 2; MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg
3.Lisaks on korralduse seletuskirjas viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, kuid mitte kui korralduse andmise õiguslikule alusele, vaid haldusorgani seisukohtade toetuseks. Tallinna linn on sellest normist järeldanud, et avaliku korra tagamise huvides võib piirata isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et AS § 36 lg 1 p 3 oli üheks korralduse andmise õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise piirangu seadmise aluseks.
12.Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803 SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/
9(14)
3-15-2853 et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Samuti tuleb kauplejal arvestada KorS §-des 55 ja 56 sätestatud nõuetega. MsüS §-st 29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS §-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.
13.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et tema tegevuse, täpsemalt tegevuskohas kauplemise ja sellest lähtuva mõju üle saab järelevalvet teostada KaubTS § 21 lg 1 kohaselt vaid Tarbijakaitseamet. KaubTS § 4 lg 1 p 12 kuulub tegevuskohale esitatavate nõuete hulka ning selle üle saab KaubTS § 21 lg 3 alusel teostada riiklikku järelevalvet valla- või linnavalitsus.
14.Vaidlust pole selles, et Suur-Karja tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.
15.Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajale tema majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga ettekirjutusi võib haldusorgan teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pädev organ võib vajadusel alkoholi müügi kui majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks. Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on leebem meede kui baari sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks ei pea olema tuvastatud, et kaebaja ise tekitab müra ja rikub muul moel avalikku korda, vaid KorS § 15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja nii oma tegevuskohas kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus tõenäoliselt aset leidva ohu ja korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub esmane kohustus ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest vastutaval isikul.
16.Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal suur hulk inimesi, kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke, kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud seisukohale, et probleemi põhjuseks on Suur-Karja tänaval lähestikku tegutsevad toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete jookide müük.
17.Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja tänaval valitseb öisel ajal, eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda PPA poolt haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste statistika (seletuskirja p 1.3.9, vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 5–11), Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang (seletuskirja p 10(14)
3-15-2853 1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja halduskohtu istungil antud tunnistajate ütlused. Samuti nähtub haldusmenetluses kogutud videosalvestistelt, hotellide Barons Boutique Hotel, Savoy Boutique Hotel, Old Town Maestro’s ja My City Hotel külastajate hinnangutest (vastavalt lisad 19–22, 25–26, 28–29, 31–32), arvukatest artiklitest (seletuskirja p 1.2) ning Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja ümarlaudade protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40, 42–44), et Suur-Karja tänava baaride ja nende klientide poolt tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid. See, et eelnimetatud materjalid ei puuduta üksnes kaebajat, vaid Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonda üldisemalt, ei muuda neid asjakohatuteks. Korralduse eesmärki ja adressaatide ringi arvestades on tõendid ja muud materjalid, millele haldusakti andmisel on tuginetud, asjakohased. Vastustaja on tuginenud nii varasemas haldusmenetluses, mis päädis 13.01.2014 korraldusega nr 10 (adressaatideks OÜ-d Nimeta Management ja Shotbar), kui ka 2015. aastal kogutud tõenditele. Vastustaja on asunud seisukohale, et olukord Suur-Karja tänaval ei ole võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud.
18.Kaebaja arvates ei kinnita vastustaja esitatud videosalvestised rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda Suur-Karja tänaval – neilt ei nähtu karjumist, kaklusi, oksendamist ega urineerimist. Ringkonnakohus märgib, et videosalvestised tõendavad eelkõige Suur-Karja tänava baaride läheduses öisel ajal viibivate inimeste rohkust ning asjaolu, et neilt ei nähtu kaebaja nimetatud tegevusi, pole oluline. Korrarikkumised, süüteod ja tänava reostamine on piisavalt tõendatud muude haldusmenetluses ja täiendavalt kohtumenetluses kogutud tõendite ja selgitustega.
19.Kaebaja väidab, et korralduse andmise ajaks oli olukord võrreldes varasemate aastatega oluliselt paranenud tänu turvateenuse ostmisele, asutuse kontseptsiooni muutmisele (millega kaasnes istekohtade arvu suurendamine 60% võrra), kauplemisaegade lühendamisele (nädalavahetustel on baar avatud kuni 05.00-ni ja nädala sees 04.00-ni varasema 07.00 asemel) ning muudele meetmetele, sealhulgas heliisolatsioonitööd, helisüsteemi vahetus, DJ teenusest loobumine. Kaebaja kinnitab, et ei müü alkoholi liigselt joobes isikutele ning on keelanud klientidel jookidega baarist väljumise. Nendest meetmetest hoolimata ei saa nõustuda kaebaja väitega, et olukord oli 2015. aastaks võrreldes varasemaga märkimisväärselt paremaks läinud.
20.2013. aastal (tellija Tallinna Ettevõtlusamet – vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 77) ja 2014. aastal (tellija korteriühistu Suur-Karja 4 – lisa 78) korraldatud müra mõõtmise tulemuste järgi ületas müra mitmes Suur-Karja 4 maja korteris normtaset. 2015. aasta kohta müra mõõtmise tulemusi kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu aga kaebaja lähenemisega, et eluruumis müra häirivuse tuvastamisel saab lähtuda vaid mõõtmistulemustest, mille järgi ületab müratase eluruumis piirnorme. Suur-Karja 4 maja elanikel on õigus öörahule (KorS § 56 lg 2) ning mitmete öisel ajal tegutsevate meelelahutus- ja toitlustusasuteste asumine nende kodu läheduses ei võta neilt seda õigust. Öörahu võib häirida ka müra, mis ei ületa normtaset. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 2015. aastal häiris Shootersi baarist kostev müra (eelkõige bassitümps) Suur-Karja 4 elanikke. Seda kinnitavad nii 2015. aastast pärinevad elanike kirjad (lisad 45, 65-72, 74) kui ka halduskohtu istungil antud tunnistajate ütlused. Nimetatud kirjade hulgas on kirju ka ajast pärast seda, kui kaebaja oli juba teinud oma 15.07.2015 vastuses (I kd, tl 34-35) loetletud ümberkorraldused. Kirjadest ja tunnistaja EA ütlustest nähtub, et mingil ajal 2014. aastal ja 2015. aasta alguses oli majas suhteliselt vaikne, kuid 2015. aasta kevadel muutus müraprobleem taas teravaks. Kaebaja väidab, et loobus DJ teenusest – Shootersi juhataja SP ütluste järgi toimus see 2015. aasta suve lõpus. Samas selgitas SP halduskohtu istungil, et kord kuus on baaris elava muusika õhtud ning veel 2016. aasta alguses käis baaris DJ, mille peale esitati kohe kaebus. Kokkuvõttes ei ole kaebaja suutnud püsivalt tagada sellist helitaset, mis elanikke ei häiriks.
11(14)
3-15-2853
21.Probleemiks ei ole üksnes baari ruumidest tulev müra. Halduskohtu istungil üle kuulatud Suur-Karja 4 majaga seotud tunnistajad MA, KL, EA ja AU kinnitasid, et neid häirib ka baari ees tänaval toimuv: tänavalt kostva müra tõttu ei saa korteri tuulutamiseks aknaid avada (mis vanas majas on peamine võimalus ruumide ventileerimiseks), majaesine on reostatud, hilisel ajal koju tulles tuleb mööda trügida joobnud inimestest. MA väitel ei ole võimalik talle kuuluvas korteris elada ning samuti on keeruline korterit välja üürida ja müüa. Kolm majaelanikku – KL, EA ja AU – kolisid 2015. aasta novembris või detsembris müraprobleemide tõttu Suur-Karja 4 majast ära. Ka AV esindaja AH väitel ei saa AV oma Suur-Karja 4-14 korteris elada ning on selle välja üürinud Shootersi pidajatega seotud isikutele, kes öösel korteris ei viibi (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 74). Kõnealuses korteris tegutseb tunnistaja JM ettevõte. JM selgitas halduskohtu istungil, et tavaliselt on ta tööl 10.00-st kuni 18.00-ni, vahel ka kuni 01.00-ni. Seega viibib JM korteris 14 valdavalt ajal, mil baar on suletud või ei ole selle tegevuse mõjud korteris ja tänaval jõudnud häiriva tasemeni. Seega ei kinnita JM väited müraprobleemi puudumist. Asjaolu, et mitmed korteriomanikud on kaebaja tegevuse tõttu majast välja kolinud või pole üldse saanud neile kuuluvasse korterisse pikemaks ajaks elama asuda, näitab probleemi tõsidust.
22.Kaebaja leiab, et vastustaja taotletud tunnistajate ütlused ei ole objektiivsed ega usaldusväärsed, kuna neil on seoses Suur-Karja tänavaga majanduslikud huvid. Ringkonnakohus märgib, et tunnistajad ei pea tingimata olema erapooletud – kohus arvestab tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel, et need kajastavad suuresti tunnistajate subjektiivset hinnangut ning tunnistajatel võib olla asja tulemuse suhtes isiklik huvi. See aga ei anna iseenesest põhjust seada tunnistajate ütluste usaldusväärsus tervikuna kahtluse alla. Tunnistajate MA, KL, EA, PP ja AU kirjeldused Suur-Karja tänavast ja sealsete baaride tegevusest on sarnased ning ringkonnakohtul pole põhjust kahelda nende tõele vastavuses. Seejuures ei pea ringkonnakohus oluliseks, mitu korda on üks või teine tunnistaja isiklikult pöördunud müraprobleemiga kaebaja, politsei või linnaasutuste poole.
23.Kaebaja on toonud välja statistika süütegude vähenemise kohta aadressil Suur-Karja 4. PPA esindaja aga märkis halduskohtu istungil, et süütegude statistika puhul tuleks arvestada laiema alaga ning tema hinnangul süütegude märkimisväärset vähenemist toimunud ei ole. Objektiivset olukorda Suur-Karja tänaval ongi kõige pädevamad hindama PPA ja Mupo, kes on pidanud vajalikuks baaride tegevuse piiramist (PPA 14.07.2015 kiri (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 10), Mupo 16.07.2015 kiri (lisa 12)).
24.Tallinna linn ei ole Suur-Karja tänavat planeerinud öise pidutsemise piirkonnaks ning seal kehtivad samasugused avaliku korra nõuded nagu mujal linnas. Kuna Suur-Karja 4 majas asuvad eluruumid, tuleb kaebajal arvestada ka elanike huvidega, sealhulgas nende õigusega öörahule. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja tegevuse mõju ulatub väljapoole tema majandustegevuse kohta – nii tänavale kui ka läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse. Kaebaja ja teiste baaride tegevuse tõttu on Suur-Karja tänava elanikel häiritud neile kuuluvate eluruumide sihtotstarbeline kasutamine. Arvestades, et paljud Suur-Karja tänaval tegutsevaid baare külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures, liiguvad ühest baarist teise ning tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole mõistlikult võimalik tuvastada, millise konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS eelnõu (49 SE)
12(14)
3-15-2853 seletuskirja2 lk 38). Praegusel juhul on sisuliselt tegemist kestva korrarikkumisega, kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib õigushüvede kahjustumise oht. Kaebaja tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute õiguste kahjustamise vahel on põhjuslik seos. Sellises olukorras on võimalik rikkumine omistada kauplejatele ühiselt, sõltumata sellest, kas ja kui palju on konkreetse toitlustusasutuse kohta esitatud kaebusi.
25.Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajale KorS § 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebaja tegevus kahjustab tema tegevuskoha läheduses viibivate ja elavate inimeste huve ning seega ei ole kaebaja tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebaja avaliku korra eest vastutavaks isikuks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3 sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda: Suur-Karja 4 elanike öörahu järjepideva häirimisega ohustatakse nende tervist, samuti püsib kõrgena avaliku korra rikkumiste ja muude süütegude (sh kehalised väärkohtlemised ja vargused) toimepanemise oht.
26.HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.
27.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja majandustegevusele seatud piirangud ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi müügi ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel väheneb inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja tänavale. Kui alkohoolsete jookide müük ja meelelahutusprogrammi edastamine on lõpetatud, ei ole inimestel enam põhjust SuurKarja tänavale baaride lähedusse koguneda ega möödujaid ligi tõmmata. Kokkuvõttes väheneb müra hulk nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol. Samuti võib eeldada korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Tänaval elumajade ja hotellide vahetus läheduses lärmamine, suitsetamine ja kaklemine ning tänavate reostamine küll ei kao tegevuspiirangute tulemusel, küll aga leevendab see baaride tegevusega kaasnevaid mõjusid ja lühendab nende mõjude kestust. Toimiku materjalidest nähtub, et Suur-Karja tänava probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride pidajatele on antud võimalus olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, et korralduses pole analüüsitud alternatiivsete, vähem koormavate meetmete rakendamist. Korralduse andmisel on kaalutud üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist piiramist, kuid vastustaja on jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest varem lahkuks, vaid piirata tuleb ka toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist. Seejuures võimaldatakse kaebajal toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada tund aega hiljem alkohoolsete jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad on kompromiss baaripidajate ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel. Ringkonnakohus möönab, et piirangud toovad kaebajale ilmselt kaasa tulu vähenemise. Samas
3-15-2853 on inimeste huvi kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi turvalisele keskkonnale kaalukamad kui kaebaja huvi võimalikult suurt kasumit teenida.
28.Kaebaja osundab, et tunnistajate ütluste kohaselt on olukord Suur-Karja tänaval probleemne eelkõige nädalavahetustel ja suvisel ajal, kuid korraldusest ei nähtu, miks on vastustaja sellest hoolimata pidanud vajalikuks piirata kaebaja majandustegevust aastaringselt kõigil nädalapäevadel. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja on korralduse andmisel arvestanud erinevate haldusorganite ja isikute arvamustega. Korralduse p-des 1.3.9–1.3.22 toodud arvamustest nähtub, et kauplemisaegade piiramist on peetud vajalikuks kõikidel nädalapäevadel sõltumata aastaajast. Kuna haldusmenetluses ei ilmnenud, et talveperioodil ja tööpäevadele eelnevatel öödel probleemid puuduksid, pole põhjust vastustajale ette heita, et ta ei kaalunud võimalust kehtestada piirangud näiteks ainult nädalavahetustel ja suvisel perioodil.
29.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et korraldus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Korralduses on põhjendatud, miks ettekirjutused tehakse just korralduse p-s 1 nimetatud isikutele. Korralduse adressaatide klientide sihtgrupp on suuresti kattuv ning nende müügikohtade klientide käitumise mõju tänaval on ühesugune. Sarnase tegevusprofiiliga baaride paiknemine lähestikku väikesel alal loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja selle lähiümbrusest (sh ka Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vaheline ala) kui pidutsemiseks mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte inimhulkade kogunemist. Seetõttu on õigustatud ettekirjutuse tegemine kõigile korralduse adressaatidele.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.