lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2459/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 06.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2459/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
915
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 2, 3Kaebeõiguse piirangudHKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHMS § 51 lg 1Haldusakti mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2459/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.03.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-22-1046/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.01.20233-22-1343/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.07.20223-21-1308/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja17.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja

6. jaanuar 2017, Jõhvi

koht Haldusasja number

3-16-2459

Haldusasi

A. L kaebus Viru Vangla 26.08.2016 koostatud iseloomustuse õigusvastasuse kindlakstegemise ja ettekirjutuse tegemise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada A. L kaebus.
2.Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.30.11.2016 saabus Tartu Halduskohtule A. L esindaja vandeadvokaat Maksim Greinomani kaebus. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla 26.08.2016 iseloomustuse õigusvastasus ja eemaldada see kinnipeetava isiklikust toimust ja Vabariigi Presidendi Kantseleis avatud toimikust kaebaja armuandmispalve(te) kohta.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Käesoleva kabuse kohaselt on kaebaja kohta koostatud iseloomustuses ebaõiged andmed ja need riivavad kaebaja au ning head nime. Seepärast palub tuvastada iseloomustuse õigusvastasus ja see eemaldada isiklikust toimikust ning Vabariigi Presidendi kantseleis avatud toimikust. Õigusvastasuse tuvastamine välistab hilisemaid vaidlusi faktiväite ja karistusregistri arhiveeritud andmete kasutatavuse osas.
4.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ja akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab kaebaja olukorda Tuvastamisnõude rahuldamise korral konstateerib kohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid see ei muuda haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega võimalda seetõttu reeglina ka tekkinud tagajärgi kõrvaldada.
5.Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja suhtes koostatud iseloomustusel on õiguslik tähendus, et seda halduskohtus vaidlustada.
6.Vastavalt Vabariigi Presidendi 03.12.1997 käskkirja nr 26 „Armuandmispalvete läbivaatamise korra kinnitamine“ (edaspidi: Kord) p 8 kohaselt võetakse armuandmispalve läbivaatamisel muu hulgas arvesse süüdimõistetu iseloomustust.
7.Iseloomustusele kehtestatud nõuded on sätestatud justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ §-s 9.
8.Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on § 4 lg 2 p-de 1-3 kohaselt anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, hinnata individuaalse täitmiskava täitmist, esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta.
9.Kohtu hinnanagul ei ole iseloomustuse näol tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes. Iseloomustuse puhul on tegemist inimese isikuomadustele antava hinnanguga, mis ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel. Iseloomustuse koostamine on üks menetlustoiming menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu sooritamisele ehk materjalide kohtule (või presidendile) esitamise poole. Tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistada. Samuti ei saa kaebaja nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist.
10.HKMS § 45 lg 3 kohaselt on menetlustoimingu vaidlustamine lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda.
11.Tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses võimalik isikul juhtida maakohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning esitada tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses esitatud väited ümber. Samuti on tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lõikest 1 tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetluses. Kindlas menetluses maakohtule esitatud materjalid saavad rikkuda isiku õigusi eelkõige siis, kui kohus nendele tuginedes langetab ebaõige otsustuse. Lisaks saab käesolevas asjas järeldada, et iseloomustuse andmetele vastuväidete ja tõendite esitamise võimaluse tõttu ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa vaidlusalune iseloomustus kaebuses väidetud viisil kaebaja isikuõigusi vahetult rikkuda.
12.Kui aga kohtud vaatamata eelpoolmainitud õiguskaitsevahendite kasutamisele tuginevad sellegipoolest ebatäpsele iseloomustusele, on võimalik, et kahju on tekitatud juba kohtu tegevusega. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 alusel. Antud säte võimaldab kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuivõrd käesoleva juhul puudub vähimgi alus niisuguse võimaluse eeldamiseks, on selge, et võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega puudub kaebajal antud tuvastamisnõude osas HKMS § 45 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt kaebeõigus.
13.Presidendi armuandmise otsustamine on kaalutlusotsus, millesse aga kohtul puudub võimalus sekkuda. Vastavalt Korra p 11 teeb armuandmise ja armuandmispalvete rahuldamata jätmise kohta Vabariigi President otsuse, mis jõustub allakirjutamise päevale järgneval päeval ja avaldatakse vastavalt Riigi Teataja seadusele. Korra p 14 kohaselt võib armuandmispalve rahuldamata jätmisel armuandmise küsimus samas kriminaalasjas uuesti läbivaatamisele tulla pärast aasta möödumist, arvates eelmise palve rahuldamata jätmisest. Enne selle tähtaja möödumist saabunud armuandmispalveid reeglina Vabariigi President läbi ei vaata ja need lisatakse toimikusse olemasolevatele materjalidele.
14.Kohus on eeltoodust tulenevalt jõudnud järeldusele, et kaebaja käsutuses on olnud tõhusad õiguskaitsevahendid ning kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Niisugusele järeldusele on kohus jõudnud eeldades kaebaja esitatud faktiväidete õigsust. Seega on kohus seisukohal, et kaebeõiguse puudumine on käesolevas asjas ilmselge ega vaja täiendavat selgitamist asja sisulisel läbivaatamisel. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et üldjuhul ei ole võimalik muus kohtumenetluses menetlusosalise sooritatud toimingut halduskohtumenetluses vaidlustada ning väärate faktiväidete esitamisele tuleb tähelepanu juhtida kohtumenetluses, kus need esitatakse.
15.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
16.Tulenevalt eelpooltoodust kuulub A. L kaebus tagastamisele, sest tal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
17.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.HKMS § 121 lg 4 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium