Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-15-2892 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2892 tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate poolt seni kasutusele võetud abinõud ei ole probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval. Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu puutumatusele (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs. Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia; 25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra tagamise vastu UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal esineb avalik huvi. Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed. M&A Pubid OÜ tegevust müügikohas The Dubliner piiratakse alkohoolse joogi osas võrreldes seniste kauplemisaegadega puhkepäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ning toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist ühe tunni võrra. Kuna müügikoha Bayern Böhmen Keller kauplemisajad on korraldusega vastavuses, piiratakse selle tegevust senisega võrreldes vaid alkohoolse müügi osas puhkepäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra.

3-15-2892 arusaamatuks, millises osas puudutavad korralduse lisades esitatud põhjendused kaebajat. Samuti jäävad arusaamatuks korralduses märgitud tähtajad. Korralduse andmise õiguslik alus on ebaselge: korralduses viidatakse KorS, MsüS ja KaubTS sätetele, kuid seletuskirjas ka ASle. 2) Tegevusetus võib olla korrakaitselise vastutuse aluseks ainult juhul, kui ohutõrjetegevuse kohustus tuleneb õigusaktist. Tegevus, mis iseenesest veel ohtu ei tekita, vaid on selle eelastmeks, ei ole korrakaitse seisukohalt käsitatav ohu või korrarikkumise tekitamisena. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks on kaebaja avaliku korra eest vastutav isik. Kaebaja müügikohad ning alkoholi müük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi pakkumine pärast südaööd ei tekita veel iseenesest ohtu. Kaebaja ei loo oma tegevusega teadlikult olukorda, kus külastajad korralduse seletuskirjas kirjeldatud viisil käituvad. KorS § 28 alusel antava ettekirjutuse sisuks saab olla vaid korrarikkumise kõrvaldamine. 3) Isegi kui KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja KorS §-d 55 ja 56 on majandustegevuse nõueteks, ei ole nende nõuete sisuks ajalised piirangud alkoholi müügile, toitlustamisele ja meelelahutusprogrammi pakkumisele pärast südaööd. Majandustegevuse nõuete sätestamise eesmärk saab olla vaid majandustegevuse ohutuse ja sobivuse kontrollimine. Korralduses ega selle seletuskirjas pole põhjendatud, miks ei peeta kaebaja majandustegevust ohutuks ja sobivaks. Kaebaja on täitnud hoolsuskohustust (MsüS § 29) ning teinud omalt poolt kõik majandustegevuse nõuete täitmiseks ja tema tegevus ei erine oluliselt korralduses nimetatud piirkonnas (Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavad) ja selle lähipiirkonnas tegutsevate konkurentide, kes ei ole korralduse adressaatideks, tegevusest. Vastustaja on jätnud korralduses sisustamata ja tõendamata KorS ja MsüS vastavate sätete kohaldamise eeldused, sh kas KorS § 55 loetletud rikkumised on kaebajale omistatavad. MsüS §-de 42 ja 68 alusel antava ettekirjutuse sisuks saab olla üksnes tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimine, mitte majandushaldusasutuse poolt ette kirjutatud konkreetsete abinõude rakendamine. Vastustaja esitatud tõendid puudutavad suuremas osas piirkonna teiste ettevõtjate tegevust, mitte aga kaebaja müügikohti. Seni lahendamata probleemid piirkonnas on suuresti tingitud vastustaja enda tegevusest või tegevusetusest. 4) Kohalikul omavalitsusel puudub volitusnorm alkoholi jaemüügi piiramiseks. AS-st ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada täiendavaid piiranguid lisaks seaduses sätestatule (AS § 40 lg-d 11 ja 2). AS § 36 lg 1 p 3 eesmärk ei saa olla samasisuline AS § 40 lgte 11 ja 2 eesmärgiga. Korraldusest ega selle seletuskirjast ei nähtu, mis on see sündmus või alkoholi müügi õiguse peatamist tingiv ajutine ja erakorraline asjaolu, mis esineb vaid 20.11.2015–20.03.2016 ja langeb ära alates 20.03.2016. 5) Korraldusega koheldakse ebavõrdselt sama piirkonna ettevõtjaid ja luuakse osadele põhjendamatu konkurentsieelis. Korralduses märgitud eesmärgist lähtudes tuleks kõiki SuurKarja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonna toitlustus- ja meelelahutusasutusi kohelda võrdselt. 6) Korraldusest ei nähtu kaalutlusi konkreetse adressaadi (sh kaebaja) suhtes ega seda, millised tõendid kinnitavad avaliku korra rikkumist kaebaja poolt ja etteheiteid kaebaja tegevusele. Kaebajale teadaolevalt on korteriühistu Suur-Karja 18 kaevanud kauba- ja prügiveoga seonduva ning kauba ja taara ladustamise üle, kuid mitte kaebaja müügikohtadest kostva valju muusika, tänaval viibivate isikute poolt tekitatava müra, turvatunde kadumise ja heakorra rikkumiste üle. Vastustaja ei ole kontrollinud, kuivõrd puudutavad elanike ja ettevõtjate kaebused konkreetselt kaebajat. Võrreldes teiste korralduse adressaatidega ning korralduses käsitletud piirkonnas (Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavad) ja selle lähipiirkonnas tegutsevate konkurentidega, kes ei ole korralduse adressaatideks, suletakse kaebaja müügikohad varem ning need asuvad väidetavalt problemaatilise tänavalõigu alguses, 4(15)

3-15-2892 mitte vanalinna südames. Elanike kaebuste alusel toimunud järelevalvemenetluste tulemusena pole kaebajale etteheiteid tehtud. 7) Osad kliendid eelistavad suitsuruumi olemasolust hoolimata tänaval suitsetada ning kaebaja ei saa neid takistada. Turvamees ei luba klientidel koos alkoholiga väljuda. Kaebaja ei saa kontrollida nende inimeste tegevust, kes veedavad aega kõrvalasuval haljasalal ja pinkidel, kus on väljakujunenud kogunemiskoht. Kaebaja baarides on nädalavahetustel sageli ette tellitud peolauad jms üritused ning sel ajal ei tule sinna juhuslikud vanalinnas pidutsevad inimesed.

3-15-2892 tegevuspiirangute rakendumisel säiliks kaebaja klientidel võimalus jätkata alkoholitarbimist, tekitada müra ja põhjustada heakorra rikkumisi. Kuna kaebaja müügikohad paiknevad samas asukohas, on põhjendatud piirangu rakendamine mõlemale müügikohale. 6) Korralduse kehtestamisel arvestati, millised on kõige probleemsemad müügikohad. PPA on määratlenud kõige kriitilisemaks piirkonnaks Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18. Piirangute kehtestamisel oli määravaks PPA hinnang ning asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused selle ala kohta. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema majandustegevuse korraldamisega kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmise peavad tagama ning tagajärgede eest vastutust kandma korrakaitseorganid. Statistikast nähtub, et politseireidide arv on aastate 2014–2015 võrdluses kasvanud neli korda, kuid tulemused pole sellegipoolest rahuldavad. Kaebaja peab tarvitusele võtma meetmed, mis tagavad majandustegevuse nõuete täitmise (KaubTS § 4 lg 1 p 12, KorS §-d 55 ja 56, MsüS § 29). 7) Piirangud on korralduse preambulas määratud eesmärke arvestades sobivad, vajalikud ja mõõdukad nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt. Korralduse erinevate eesmärkide kõrvutamisel on avalik kord ja heakord ning elanikele inimväärse elukeskkonna tagamine selgelt tähtsamad kui baaripidajale kauplemise ja käibe tagamine öisel ajal teiste isikute õigusi ja huve kahjustades.

3-15-2892 korralduse puhul täidetud. Menetlusosaliste erinev arusaam korralduse õiguslikest alustest ei muuda haldusakti ebaselgeks. Korralduse resolutsioon on pikk ja ülesehituselt keerukas, kuid sellele vaatamata on haldusakti resolutsioon piisavalt arusaadav ja täidetav ning puudub alus pidada seda tühiseks või tühistada seda vorminõuete rikkumise tõttu. 2) MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Majandustegevuse nõuetena saab käsitada ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest. Suur-Karja tänav on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 1). Ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul (KorS § 28 lg 1). Kaebaja on isikuks, kellele saab viidatud normidele tuginedes panna tema majandustegevust piiravaid kohustusi. Kaebaja kohustus korraldada oma majandustegevust teisi isikuid häirimata ja majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas mõttes kui ka selle vahetut lähedust. 3) AS § 36 lg 1 p 3 on asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kus tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholi müügi piiramise. Alkoholi müük on samuti majandustegevus ning puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks selles osas olema võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata. 4) Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et andmeid koguti kokku 50 asutuse kohta ning haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Tallinna linn on kaalunud, millistele toitlustusasutustele teha ettekirjutus. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnealuses piirkonnas probleemseks ning miks on vaja võtta kasutusele abinõusid, et vähendada joobes isikute hulka vastaval tänavalõigul ning lühendada aega, mil avalduvad nende isikute tekitatavad negatiivsed mõjud. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et Suur-Karja tänavale koguneb öisel (pimedal) ajal suur hulk inimesi, kellest vähemalt osa on joobes, räägivad valjuhäälselt või karjuvad, tarbivad jooke (sh alkoholi), suitsetavad ja tõuklevad. Samas ei nähtu sarnaseid häirivaid tegevusi Dublineri puudutavast videolõigust. 5) Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja 17/19) juhi TL ütluste kohaselt kaebavad hotelli külastajad ümbruskonnast tuleva müra üle. Tunnistaja OŠ (korteriomanik Suur-Karja 18 majas) on kinnitanud maja ümbrusest tulevat lärmi ja majaümbruse reostamist. Lärm tuleb eelkõige tänavalt, kuhu joobes baarikülastajad kogunevad vestlema ja suitsetama, joogid kaasas. Seejuures ei lahku inimesed, sh kaebaja müügikohtade kliendid, kohe pärast asutuste sulgemist ning ka müügikohtade personal tekitab müra ja suitsetab tänaval. Laupäeviti kostab müügikohast elavat muusikat. OŠ sõnul reostatakse majaümbrust ning maja vahetus ümbruses on ebaturvaline. Nimetatud probleemide tõttu on OŠ majast välja kolinud ning pakub korteris majutusteenust, ööbides seal vaid aeg-ajalt. OŠ kinnitas, et ka teised majaelanikud on talle avaldanud, et neid häirib maja ees valitsev olukord. Tunnistaja TO (vanalinna elanik ja Vanalinna Seltsi juhatuse liige) kinnitas samuti ebaturvalist olukorda ning joobes inimeste tekitatavat lärmi. Tunnistaja väitel liiguvad inimesed baarist sisse-välja, tänaval suitsetatakse. Müra tekitavad ka klientide kutsel maja ette saabuvad 7(15)

3-15-2892 sõidukid. Lisaks jäävad paljud inimesed maja lähedusse ka pärast müügikoha sulgemist. SuurKarja tänaval valitsevat üldist ebaturvalist, lärmakat olukorda ja alkoholitarbimist on kinnitanud ka PPA. Tänavapuhastuse AS-i seletuse järgi on piirkonna heakorra seisund halvenenud. 6) Ettevõtja huvi tegeleda ettevõtlusega talle sobival moel, ei kaalu üles teiste isikute huvi elada inimväärses keskkonnas ning avalikku huvi tagada turvaline ja heas korras linnakeskkond. Ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks ei saa kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi (sh politsei), vaid ka ettevõtjad ise peavad oma tegevust korraldama neist lähtuvaid negatiivseid mõjusid vältides või minimeerides. 7) Kohus nõustub kaebajaga, et konkreetselt kaebajat puudutavad kaalutlused ei ole vaidlustatud korralduses kuigivõrd põhjalikud ega selged. Korralduse põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud kaebaja majandustegevuse eripära ja arvestanud konkreetselt teda puudutavate asjaoludega. Kaebaja müügikohtade suhtes on esitatud oluliselt vähem pretensioone kui näiteks Nimeta Baari, Shootersi või Valli Baari suhtes. Kaebaja asutustes paikneb suitsetamisruum, kuid tal ei ole võimalik takistada klientidel baarist suitsetamiseks väljumist. Kaebaja müügikoha juures on turvatöötaja, kes keelab klientidel jookidega väljumast. Kaebaja on selgitanud, et nädalavahetustel on nende klientideks enamasti ettetellimuste alusel saabuvad seltskonnad. Majaelanike ja kaebaja vastuolu on esitatud pöördumistest ja tunnistaja OŠ ütlustest nähtuvalt pigem pikemaajaline vastuolu kaasomandi kasutuskorra ja olmeküsimuste üle ning suuremas osas ei ilmne need probleemid vaidlustatud korraldusega hõlmatud ajal. Asjakohane on ka kaebaja märkus, et ta üürib oma tegevuseks ruume Tallinna linnalt, kellel omanikuna on samuti oma roll majas valitseva olukorra lahendamisel. Probleeme heakorra, turvalisuse ja reostuse ning külastajate poolt maja ümbruses tehtava lärmi kohta ei ole majaelanikud kaebustes välja toonud. Kaebajal on õigus, et korralduse andmisel pole arvesse võetud tema asukoha eripära: kaebaja tegutseb Suur-Karja tänava otsas kesklinna ja vanalinna piiril ning tema asutustest mööduvad vanalinna saabuvad inimesed. Samuti asub kõrval haljasala pinkidega, kuhu kogunetakse vestlema, alkoholi tarbima, kitarri mängima jms sõltumata kaebaja tegevusest. Seega erineb kaebaja olukord nende ettevõtjate olukorrast, kes tegutsevad Suur-Karja tänava kitsamas osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-2892 kaebusi esitanud: ähvardused, hirm, lootusetus; lõputu kaebamise asemel on hakatud otsima muid lahendusi, nagu on teinud näiteks tunnistaja OŠ. Sellest tulenevalt ei saa õigeks pidada kohtu järeldust, et kaebaja müügikohtade suhtes on esitatud oluliselt vähem pretensioone kui näiteks Nimeta Baari, Shootersi või Valli Baari suhtes. Samuti on kohus ekslikult järeldanud, et elanike kaebuste ajendiks on pigem pikemaajaline vastuolu kaasomandi kasutuskorra ja olmeküsimuste üle. Kohus jättis väliterrassi puudutava videolõigu sisuliselt analüüsimata. Videolõigust nähtub, et kaebaja väide, et väliterrass suletakse kell 23.00 ja hiljem ei ole seda võimalik kasutada, pole tõene. 2) Kohus ei arvestanud PPA arvamuse ja selgitustega. Kohtuistungil osalenud politseiametnik kinnitas, et on ise korduvalt käinud Dublineri juures kaklusi lahendamas ning sekkunud tänaval toimuvasse. Politseiametnik selgitas, et Dublineri juures liigub sama palju rahvast kui näiteks Nimeta Baari ja Route 13 juures ning mõlemad tänavalõigud on võrdselt probleemsed. Lisaks heitis politsei kohtuistungil kaebajale ette alkoholi müümist alaealistele ja alkoholijoobes isikutele ning baarist välja lubamist koos alkoholiga. PPA selgitas, et kuritegevuse statistika ei kajasta Suur-Karja 18 ja selle läheduses toime pandud kogu kuritegevust, kuna paljud olukorrad lahendatakse kohapeal menetlust algatamata ning registreeritud süütegude statistika on alati mõnevõrra väiksem kui reaalne pilt tänaval. PPA toetas kohtuistungil täielikult kaebaja müügikohtadele tehtud ettekirjutusi, märkides, et korralduses valitud meetmed on isegi liiga leebed. 3) Halduskohus on teinud tunnistajate ütlustest ebaõiged järeldused. Tunnistaja OŠ kirjeldas detailselt, mida ta on näinud koju tulles ja kuidas ta on jõudnud veendumusele, et tegemist on just kaebaja müügikohtadest lähtuvate negatiivsete mõjutustega. Samuti väitis tunnistaja, et tema üürnikud kaebavad nii baari seest kui ka tänavalt kostva lärmi üle, mille tõttu on ta pidanud üürima ruume alla turuhinna, tegema üürnikele allahindlusi ja kompenseerimata magamata öid. Võttes arvesse majaelanike, Vanalinna Seltsi, linnaasutuste ja PPA selgitusi kaebaja baaride ning nende klientide põhjustatud probleemide kohta, on usutav, et öösiti toimuv on keskmise inimese aspektist teisi isikuid oluliselt häiriv. 4) Tunnistaja OŠ selgitas, et kaebaja müügikohad ei pea kinni nn ametlikest lahtiolekuaegadest. Nimelt ei lahku inimesed pärast sulgemisaega ning personal on nende suhtes leebe. Politsei esindajate, teisi müügikohti pidavate ettevõtjate ning elanikega suheldes on selgunud, et kauplemiskohas avaldatud lahtiolekuaegadest ei pea kinni ükski korralduses nimetatud ettevõtjatest. Pakkumine sõltub nõudlusest – kuni on piisavalt kliente, ei sulge ettevõtja müügikohta. Nii OŠ kui ka TO ütluste kohaselt lubatakse kaebaja müügikohtadest alkoholiga väljuda. Kohus jättis tunnistaja ütlused kõrvutamata PPA kohtuistungil antud selgitustega, et kuritegevuse mõttes ei ole Suur-Karja 18 elamu esise ja Suur-Karja 4 kuni SuurKarja 15 tänavalõikude eristamine põhjendatud ega sisuliselt võimalik. Kohus jättis analüüsimata tunnistaja TL ütlused. TL kirjeldas, et üle tee tänavale koguneb eriti just reede ja laupäeva õhtutel rahvas, kelle näol on selgelt tegemist baari klientidega. Hotellist avaneb otsevaade kaebaja müügikohtadele ja hotellijuhi sõnul kardavad kliendid kaebaja müügikohtade ees viibivat alkoholijoobes rahvahulka läbides oma turvalisuse pärast. 5) Kaebaja müügikohtade geograafiline asukoht ei oma tähendust selle hindamisel, kuivõrd need häirivad Suur-Karja 18 elanikke. Kaebaja baaride asukoht ei erine oluliselt teiste samas piirkonnas asuvate baaride asukohast. Samas kohas esinevad samuti politsei kirjeldatud õigusrikkumised ning elanike kaebused. Kaebaja baarid jäävad kõigest 10–15 meetri kaugusele järgmisest baarist (Taco), mille tegevus põhjustab samuti õigusrikkumisi. See, et kaebaja baarid jäävad probleemse piirkonna äärealale, ei tähenda veel, et nende olukord on teistest baaridest oluliselt erinev. Kaebaja kasutab muusikakooli hoovi välikohvikuna toitlustamiseks ja baari tegevuseks, mis annab ka klientidele signaali, et selles kohas saab pidutseda. 9(15)

3-15-2892

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(15)

3-15-2892 SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. MsüS §-st 29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS §-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

11(15)

3-15-2892 hotelli Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja 17) külastajate hinnangutest (lisad 25–26), arvukatest artiklitest (seletuskirja p 1.2), Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja ümarlaudade protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40–44), et Suur-Karja tänava baaride ja nende klientide poolt tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid.

12(15)

3-15-2892 kus klientidel lubati baarist alkoholiga väljuda. Keldris asuvast suitsetamisruumist hoolimata ei takista keegi kaebaja klientidel baarist suitsetamiseks väljumast ning tänaval lärmamast. Kaebaja kinnitab ise, et Dublineris mängitakse vähemalt kaks korda kuus laupäeviti elavat muusikat. Elava muusika esitamine häirib majaelanike öörahu (OŠ ütlused halduskohtu istungil; Suur-Karja 18 elaniku 09.11.2014 kiri korteriühistu juhatusele – vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 70). Tunnistaja OŠ ütluste kohaselt käivad kaebaja müügikohtade kliendid ka suletud hoovis, kust on igasugune heli hoovipoolsete akende kaudu valjult kuulda.

3-15-2892 märgitud kellaaegadeni. Traditsioonilistes iiri pubides (st Iirimaal tegutsevates pubides) lõpetatakse jookide serveerimine puhkepäevale eelnevatel päevadel tavaliselt 00.30 ning muudel päevadel sellest 30 minutit või tund varem.3 TO hinnang, et „pärast keskööd asendub iiri pubikultuur eesti joomakultuuriga“, illustreerib ilmekalt kaebaja müügikohas ja selle ümbruses toimuvat. Halduskohus on leidnud, et korralduse andmisel pole arvesse võetud seda, et kaebaja müügikohad asuvad kesklinna ja vanalinna piiril ning samas asub haljasala pinkidega, kuhu inimesed kogunevad vestlema, alkoholi tarbima, musitseerima jne sõltumata kaebaja tegevusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjaoluga, mis võinuks mõjutada otsuse tegemist. Vaidlust pole selles, et paljud inimesed kasutavad Suur-Karja tänavat vanalinna sisenemiseks ja sealt väljumiseks. Selles osas ei erine kaebaja asukoht märkimisväärselt teistest Suur-Karja tänaval tegutsevatest ja korralduse adressaatideks olevatest baaridest. Korteriühistu Suur-Karja 18 ja Savoy Boutique Hotel juht TL tõid oma kirjalikes arvamustes (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 37 ja 75) välja nimeliselt kaebaja müügikohad, mille tegevus häirib elanikke ja hotellikülastajaid ning mille varasemat sulgemist soovitakse. Ka kohtumenetluses kogutud tunnistajate ütluste, Suur-Karja 18 elanike 14.12.2015 ühisavalduse ning PPA selgituste järgi tekitavad probleeme konkreetselt kaebaja müügikohad ja nende kliendid ehk tegevus Suur-Karja 18 majas, maja ees ja sisehoovis. Asjaolu, et ka läheduses asuvale haljasalale võib öisel ajal koguneda joobes lärmavaid ja ümbrust risustavaid inimesi, seda fakti ei mõjuta. Korralduses nimetatud müügikohtade puhul on probleemiks just alkoholi müük öistel tundidel, mis tõmbab ligi suuremal hulgal inimesi, kelle joove üha süveneb. Väike haljasala pinkidega vaevalt meelitab ligi samaväärsel hulgal öiseid pidutsejaid. Kui baarid suletakse, ei ole inimestel põhjust sinna pikemaks jääda ning mõne ajaga inimhulk hajub. Ka see, et kaebaja üürib ruume Tallinna linnalt, ei ole asjaolu, mis võinuks mõjutada kaebajale ettekirjutuse tegemist. Kõnealuse küsimuse tõstatas kaebaja juba haldusmenetluses ning linnavalitsus esitas sellele korralduses oma seisukoha.

vt nt https://www.inyourpocket.com/dublin/Dublin-Pubs-Bars-Clubs/Opening-Hours

14(15)

3-15-2892 kaebaja huvist võimalikult suurt kasumit teenida. Lisaks on ka väheusutav, et kaebaja peaks teatud päevadel alkoholi müügi aja lühenemisel 1–2 tunni võrra oma müügikohad sulgema.

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.