lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2385/20

Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-15-2385/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi 3-15-2385

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Indrek Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.12.2016.a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2385

Haldusasi

R.R.i kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu 03.08.2015.a otsusele nr 8

Asja läbivaatamine

22.11.2016.a

Menetlusosalised

Kaebaja R.R. Vastustaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, esindajad Angelina Mihhaljova ja Urmas Tärno

RESOLUTSIOON

Jätta R.R.i kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) aukohtu 03.08.2015.a otsusega nr 8 määrati kohtutäituri seaduse (KTS) § 56 lg 1, § 100 p-de 1 ja 3 ning § 103 lg 4 alusel kohtutäitur R.R.ile distsiplinaarkaristuseks noomitus. Otsuse põhjenduse kohaselt on kohtutäitur R.R. kirjavahetuses võlgnikuga kirjutanud viimasele 27.06.2014.a „Vabanete kohustustest, mida Te nagunii täita ei suuda ilmselt“ ja 01.07.2014.a „Alles siis Te hakkate tegutsema, kui kohtutäitur Teile Teie võlgnevusi meelde tuletab. Enne seda on kõik süüdi, seadus, riik ja sissenõudja“. Aukohtu hinnangul oli tegemist ebavajalike ja asjassepuutumatute kommentaaridega, mis mõjutab nii kohtutäituri enda kui ka kogu head nime ning läbi ebaväärika käitumise on kohtutäitur jätnud täitmata hea ametitava § 12 lg-st 3 tuleneva kohustuse.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.R.R. esitas 21.09.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse KPK aukohtu 03.08.2015.a otsuse nr 8 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 30.09.2015.a menetlusse ja määras vastustajaks KPK.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.Kaebuse põhjendused. 3.1 KPK põhikirja § 72 lg 2 kohaselt aukohtu otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Aukohtu otsus ei vasta nõuetele, kuna otsuses ei sisaldu peaaegu üldse kaebaja seisukohti. Kajastatud on üksnes kaebajat negatiivses valguses näitavad asjaolud. 3.2 Aukohtumenetluse käigus ei selgitatud ja ka aukohtu otsuses ei sisaldu konkreetne rikkumine, milles kaebajat süüdistatakse. Nii räägitakse otsuses vääritu teo toimepanemisest, ebaväärikast käitumisest, ebasündsate kommentaaride kasutamisest võlgnikuga suhtlemisel, ebavajalike ja asjasse mittepuutuvate kommentaaride kasutamises. 3.3 Tegemist võib olla rikkumisega hooletuse vormis, kuna ta oleks võinud võlgnikuga suheldes olla hoolsam. Kaebajal puudus tahtlus talle etteheidetava teo osas. Kaebaja kahetses aukohtu istungil, et läks võlgniku emotsionaalse suhtlemisega kaasa. Siiski oli antud olukorras tegemist võlgniku-täituri vahelise vastandumisega, mis oli konfliktse iseloomuga, kuna võlgnik soovis pidevalt saada endale ajalises mõttes soodsamat positsiooni. 3.4 Otsuse olulises osas põhjendamata jätmine võib viidata, et vastustaja on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud arvesse võtmata, mis tähendab kaalumisviga. Käesoleval juhul ei olnud vastustajal küll võimalik kaaluda veelgi kergema karistuse määramist, kuid võimalik olnuks kaaluda karistuse määramata jätmist. 3.5 Ka aukohtu enda tegevuses esines puudujääke. Kaebajale on jäänud arusaamatuks aukohtukoosseisu muutmise vajadus ja selle õiguspärasus. Formaalselt on kooseisu muutmine vormistatud küll otsusena ja sellest on menetlusosalisi teavitatud. Siiski ei ole otsus põhistatud, sest sellest ei ole võimalik selgelt aru saada kohtukoosseisu muutmise põhjust. 3.6 Aukohus ei ole KTS § 102 lg 3 sätestatud tähtajast kinni pidanud. Nii ei suutnud aukohus kolme kuu jooksul läbi viia isegi aukohtu istungit. Kuigi 19.06.2015.a toimunud aukohtu istungi protokolli kohaselt otsustas aukohus juba istungipäeval, et kohtutäiturit tuleb karistada noomitusega, võttis aukohtu otsuse vormistamine ikkagi aega ligi 1,5 kuud. Kaebajale edastati otsus aga alles 21.08.2015.a.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 4.1 Kaebaja väited, et otsus tehti kergelt ja koheselt, ilma selle peale väga mõtlemata, on paljasõnalised ja kantud ilmselt otsusega kaasnevast negatiivsest emotsioonist. Aukohtul on otsuse tegemisel kaalutlusõigus. Seda saab teostada õiguspäraselt, kui otsuse langetajal on piisavalt informatsiooni toime pandud rikkumise jm asjaolude kohta. Antud juhul olid aukohtu koosseisul olemas otsuse langetamiseks vajaminevad tõendid, sh kaebaja selgitused mida kaaluti ja analüüsiti. Otsuse vastuvõtmisele eelnes tõsine arutelu. 4.2 Kohtutäituril ei ole sobilik avaldada võlgniku aadressil selliseid üldistavaid kommentaare või hinnanguid tema maksevõime kohta. Selleks puudub ka sisuline vajadus. Antud võlgniku pöördumistest tulenevalt muutus võlgniku kirjade toon kohtutäiturile mõneti etteheitvaks, kuid sellele vaatamata peab kohtutäitur säilitama enda vastuskirjades vaoshoituse ning viisaka sõnakasutuse, minemata tekkida võivate emotsioonidega kaasa. Vaoshoitus ning viisakus menetlusosalisega suhtlemisel on kohtutäituri töö fundamentaalseteks alusteks ning seda peab järgima ka konflikt2

situatsioonides. Vastupidine käitumine toob kaasa nii kohtutäituri enda kui ka kogu ameti hea nime kahjustamise. Seega on kaebaja enda ebavajalike kommentaaridega võlgniku suhtes jätnud täitmata hea ametitava § 12 lg-st 3 tuleneva kohustuse. 4.3 Tuvastanud kohtutäituri rikkumise, aukohus arvestas karistuse otsustamisel kergendava asjaoluna, et kohtutäituril puudub distsiplinaarkaristus. Teisest küljest arvestas aukohus, et kohtutäitur on kirjavahetuses võlgnikuga avaldanud asjasse mittepuutuvaid kommentaare ja isiklikke hinnanguid mitmel korral erinevates kirjades. Need asjaolud oli aukohtule otsuse tegemisel teada. Kaebaja ei suutnud aukohut veenda selles, et ta on mõistnud oma teo ja selle tagajärje tähendust. Kaebaja ei mõistnud rikkumise tõsidust. Aukohus ei tundnud, et kaebaja oleks näidanud aukohtu istungil üles puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades eeltoodut jõudis aukohus järeldusele, et kaebajat tuleb distsiplinaarkorras karistada. 4.4 KPK organite liikmed olid valitud 19.03.2010.a. Seega lõppesid käesoleval aastal aukohtu liikmeks 2010.a valitud isikute volitused seoses tähtaja saabumisega, millega seoses toimusid 06.03.2015.a uued aukohtu liikmete valimised. Et välistada eelmise koosseisu kohtutäituri või pankrotihalduri volituste võimalik lõppemine menetluse kestel, otsustati määrata aukohtu uus koosseis ja alustada menetlust algusest. 4.4 Vastustaja nõustub, et antud asjas oli mõningane tähtaja ületamine, kuid nimetatud asjaolu ei mõjutanud otsust ja kohtutäituri õigust vaidlustusele. Antud tähtaega ei saa pidada ebamõistlikult pikaks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 5.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja on võlgnikule e-kirjavahetuses kirjutanud järgmised kommentaarid: „Vabanete kohustustest, mida Te nagunii täita ei suuda ilmselt“ ja „Alles siis Te hakkate tegutsema, kui kohtutäitur Teile Teie võlgnevusi meelde tuletab. Enne seda on kõik süüdi, seadus, riik ja sissenõudja“. Nimetatud kommentaarid nähtuvad vastavalt 27.06.2014.a ja 01.07.2014.a kaebaja e-kirjadest H. R.le (tl 34p ja 35p). Samuti puudub vaidlus selles, et nimetatud kommentaarid on kohtutäiturile kohatud (tl 99). Kohus nõustub menetlusosalistega. Ka kaevatavas otsuses viidatud KPK ametikogu 04.03.2011.a otsusega nr 3 kehtestatud kohtutäituri ametiga kaasnevate käitumise üldpõhimõtete („Hea ametitava“) kohaselt on kohtutäitur kohustatud hoiduma menetlusosalistega suhtlemisel mittevajalikest ja asjasse mittepuutuvatest kommentaaridest ja märkustest ning isiklike hinnangute andmisest (§ 12 lg 3). Nimetatud kohustuse rikkumise eest ongi kaebajat karistatud (vt aukohtu otsuse p 18 ja 20), mistõttu ei nõustu kohus kaebuse väitega, et otsusest ei selgu, millise konkreetse rikkumise eest on karistus määratud. Heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine on KTS § 56 p 1 kohaselt kohtutäituri distsiplinaarsüütegu. 5.2 Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema karistamine eelkirjeldatud teo eest on ebaproportsionaalne. Vastustajal on distsiplinaarkaristuse määramisel väga ulatuslik kaalumisruum (vt RKHKo 3-3-1-1311, p 10). Kaebaja kinnitusel on ta enne otsustamist nõuetekohaselt ärakuulatud (tl 99). Kohtu hinnangul on kaevatavat otsust piisavalt põhjendatud. Aukohtu otsusest nähtuvalt ja vastustaja selgituste kohaselt on karistuse määramisel arvestatud ja kaalutud rikkumisega seonduvaid asjaolusid, kaebaja suhtumist enda teosse ja tema senist käitumist (tl 11, 27p). Otsusest nähtub, et kaebaja ei suutnud veenda aukohut selles, et ta on oma teo olemust ja tagajärge mõistnud ega

näidanud üles kahetsust (vt aukohtu otsuse p-d 26-27), ning kuna vastustaja väitel on kaebaja ka varasemalt kirjavahetuses võlgnikuga avaldanud asjasse mittepuutuvaid kommentaare ja isiklikke arvamusi (kaebaja pole nimetatud väidet vaidlustanud) ja nimetatud asjaoluga on KPK aukohus otsuse tegemisel arvestanud (tl 27p), siis on kohtu hinnangul kaebaja seekordne karistamine noomitusega õigustatud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel on põhjendatud aukohtu otsuses väljendatud kartus, et kaebajale distsiplinaarkaristuse mittemääramisel võib sarnane rikkumine tulevikus korduda (vt aukohtu otsuse p 27). 5.3 Kohus ei nõustu ka kaebuse muude väidetega. Kaebajat on karistatud KTS § 56 p 1 alusel heast ametitavast tuleva kohustuse süülise täitmata jätmise eest (vt aukohtu otsuse p-d 18 ja 20). Kaebuses tõstatud küsimus süü vormist pole seega oluline. Kaebuses märgitud aukohtu koosseisu muutmine ei mõjuta kaevatava otsuse õiguspärasust, kuna menetlust alustati algusest peale, millise võimaluse näeb ette KPK eestseisuse 30.09.2010.a otsusega nr 12 vastu võetud aukohtu reglemendi § 7 lg 3 (tl 77). Vastustaja selgituste kohaselt oli koosseisu muutmine tingitud aukohtu liikmete volituste lõppemisest (tl 28). Samuti ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks KTS § 102 lg-s 3 sätestatud tähtaja ületamine ega ka kaebajale aukohtu otsuse hilinenud kätteandmine. Nimelt ei või haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid (vt haldusmenetluse seaduse § 58). Oluline on, et distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud KTS § 61 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

6.Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja