Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-14-51967/99
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 29.12.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5404

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51967

Haldusasi

OÜ Argore ja CF&S Estonia AS kaebused Maksu- ja Tolliameti 28.08.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/0234914 tühistamiseks OÜ Argore kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.10.2014 intressinõude nr 13-3/141714 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2015. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – OÜ Argore, esindajad v.adv-d Vahur Kivistik ja Monika Nõlv Kaebaja – CF&S Estonia AS, esindaja v.adv Taimar Ehrlich Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Argore apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Argore apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51967 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

Sarnased lahendid

Maksuõigus

2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 28.08.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/023491-4, millega kohustati OÜ-d Argore ja CF&S Estonia AS-i solidaarselt tasuma dumpinguvastast tollimaksu summas 19 267,64 eurot, tollimaksu summas 1101,37 eurot ja käibemaksu summas 4073,80 eurot. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) viis Tai Kuningriigis ajavahemikel 24.02.2013– 03.03.2013 ja 03.08.2013–10.08.2013 läbi missioonid, et tuvastada Taist Euroopa Liitu eksporditud kinnitusdetailide tegelikku päritolu. Juurdlus keskendus kinnitusdetailide tarnijatele, kelle hulgas oli ka United Frontier Co. Ltd. OLAF võrdles eksporditud ja imporditud kaupade koguseid ja maksumust ning küsitles asjassepuutuvaid isikuid. MTA tugines maksuotsuses missiooni aruannetele Thor (2013)11786, Thor (2014)8967 ning Thor (2014)11002, mille põhjal tegi järgnevad järeldused: - Tai Väliskaubandusosakond ei ole United Frontier Co. Ltd-le kunagi väljastanud päritolusertifikaati GSP Vorm A. Seega olid OÜ Argore esitatud päritolusertifikaadid võltsitud; - United Frontier Co. Ltd importis Hiinast 13.07.2011 Taisse 19 550 kg polte ja 6800 kg tüübleid, mis paigutati äriühingu JWD Infologistics Co Ltd lattu; - United Frontier Co. Ltd saadetised laaditi importimisel kasutatud konteinerist maha ja laaditi kohe teise konteinerisse reekspordiks (nn Touch & Go protseduur); - kaup reeksporditi Eestisse OÜ-le Argore. Tai ekspordideklaratsioonil kajastatud kaup langeb kokku kaubaga, mis deklareeriti Eestis tollideklaratsiooniga 11EE1210EE91809276 – 29/08/2011; - United Frontier Co. Ltd ei eksisteeri enam või on tegevuse lõpetanud. Seega ei olnud täiendavat uurimist ettevõtte suhtes võimalik läbi viia. Kuna kauba tegelikuks päritoluriigiks oli Hiina Rahvavabariik ning imporditud kaupade tootjatehas ei olnud teada, kohaldas MTA Euroopa Liidu nõukogu määruse nr 91/2009 alusel dumpinguvastase tollimaksu 85% määra. Kaup kuulus maksustamisele 3,7% tollimaksumääraga. Kauba impordile kohaldati käibemaksumäära 20%.

4.1.OÜ Argore leidis, et maksuotsus on tõendamata ja motiveerimata, mistõttu see tuleb tühistada. OLAF-i raportid ei ole maksumenetluses lubatud tõendid, kuid maksuhaldur tugines maksuotsuse motiveerimisel üksnes nendele, jättes iseseisvalt tõendid kogumata. Maksukohustus ei saa lähtuda tõendist, mille saamise asjaolusid ei ole võimalik kontrollida. Näiteks pole raportitest näha nende koostajaid ega allkirju. Peale OLAF-i raportite ja päritolusertifikaadi pole asjas kogutud ühtegi tõendit. Vaidluses kohaldub maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 2, mille kohaselt on määratud maksusumma vaidlustamise korral maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Kui maksuhaldur valdab tõendeid, mis on OLAF-i menetluse käigus kogutud, siis tuleb maksuhalduril need esitada. Kui maksuhaldur väidab, et tal need tõendid puuduvad, siis järelikult neid tõendeid maksumenetluslikus mõttes ei eksisteeri. Euroopa Kohus on lahendites C-521/04 ning liidetud asjas F-5/05 ja F-7/05 käsitlenud siseriiklike ametiasutuste vabadust hinnata OLAF-ilt saadud teavet ning otsustada ise, millised meetmed tuleks vajaduse korral võtta. Maksuotsuses on esitatud tõendamata seisukoht, et kauba tegelikuks päritoluriigiks saab olla üksnes Hiina Rahvavabariik. Taisse impordi kohta esitatud tabelil ei ole seost asjas esitatud teiste tõenditega. Ka maksuhaldur on märkinud kontrollakti p-s 3.5, et Tai võimud ei ole kontrolli käigus OLAF-le edastanud Tai impordideklaratsiooni kauba Hiinast importimise kohta ja JWD Infologistics Co. Ltd ei saanud edastada ka kauba laoliikumist, sest kaup laaditi Tais ainult ühest konteinerist teise. Seega ei ole kogu kauba liikumise jada tuvastatav ning MTA järeldused ei tugine ühelegi kindlale tõendile. Rikutud on ärakuulamisõigust, kuna kaebaja pole saanud tutvuda OLAF-i raporti aluseks olnud algdokumentidega ega esitada nende kohta oma arvamust. Ärakuulamisõiguse tagamiseks ei saa pidada formaalset võimalust esitada MTA kontrollaktile eriarvamus pärast seda, kui MTA on saanud OLAF-lt tõendamata raporti. Kaebaja on käitunud heas usus ning tal ei olnud võimalik teada päritolusertifikaadiga seonduvaid asjaolusid. Kaebaja ei suhelnud müüjaga otse, vaid seda tegi kauaaegne Hiina partner. Kuna kauba päritolusertifikaadi esitas pikaaegne koostööpartner, ei olnud kaebajal põhjust kahelda selle õigsuses. Kaebaja arvates võis tegemist olla tolli veaga. Kaebaja leiab Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-66-05 p-le 16 viidates, et praegusel juhul esineb Euroopa Liidu nõukogu 12.10.1992 määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 220 lg 2 p-s b sätestatud alus tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskande tegemata jätmiseks.

7.Tallinna Halduskohtu 26.10.2015 otsusega lõpetati haldusasja menetlus osaliselt Maksuja Tolliameti 13.10.2014 intressinõude nr 13-3/141714 tühistamise nõudes, s.o osas, milles Maksu- ja Tolliamet tunnistas intressinõude 22.09.2015 otsusega nr 13-1/3380 kehtetuks ehk summas 12 492,40 eurot, ja jäeti ülejäänud osas kaebused rahuldamata. Menetluse lõpetamise tõttu tagastati OÜ-le Argore osa kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ning mõisteti MTA-lt tema kasuks välja menetluskulud summas 345 eurot. Muud menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.09.2013 määruse nr 883/2013 art 11 lg 2 sätestab, et OLAF-i aruandeid tunnustatakse riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõttega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõendina selle liikmesriigi haldusvõi kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad tõendite hindamise eeskirjad kui riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtete kohta ja neil on viimati nimetatutega samaväärne tõendusjõud. Samasugune regulatsioon kehtis varasema määruse nr 1073/1999 art 9 lg 2 alusel. OLAF-i raportid ei ole siseriiklikult käsitatavad samaväärselt (eel)haldusaktidega, sest neil puudub regulatiivne toime. Sisuliselt on tegemist haldusorgani analüüsiga asjas kogutud tõenditele. Maksuhalduril on OLAF-i raportit maksuotsuse alusena kasutades kohustus hinnata, kas OLAF-i põhjendused ja järeldused on loogilised ja veenvad ning vajadusel tuleb hinnata ka algseid tõendeid ja kaaluda OLAF-i põhjenduste ebapiisavuse korral, kas esineb siiski alust maksusumma määramiseks. Vastustaja ei ole OLAF-i raportite ega nende järeldustega seotud, kuid raportites käsitletuga nõustumise korral võib MTA raportitele tugineda ilma OLAF-i tehtud uurimistoiminguid kordamata. Kahtluse või järelduste ebaveenvuse korral tuleb vastustajal teha täiendavaid uurimistoiminguid ning kontrollida algseid tõendeid ja nende alusel tehtud järelduste veenvust. 2) Kohus nõudis kohtumenetluse jooksul välja vaidlusaluste raportite aluseks olevad dokumendid, mistõttu on alusetu kaebaja väide, et maksuhalduril vastavad tõendid maksumenetluse jooksul puudusid või vastavad dokumendid on tegelikult allkirjastamata. Vastustaja on kohtule 30.01.2015 seisukohas kinnitanud, et talle on lisaks raportitele olnud kättesaadavad ka raportite lisad. Kaebaja advokaatidest esindajatel on olnud võimalik ka nende 5(13)

3-14-51967 dokumentidega täies mahus tutvuda, v.a dokumentidega, mille täiendav väljanõudmine oli kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt on OLAF-i raportitele tuginemine põhimõtteliselt lubatav. Kuigi maksuotsuse sissejuhatuse ja punkti 1 kohaselt on hiljem vastustajale kättesaadav olnud ka lõppraport, ei ole vastustaja sellele maksuotsuses tuginenud. Lõppraport on siiski kaebajatele kättesaadavaks tehtud. 3) Missiooniraporti nr Thor(2013)11786 kohaselt kinnitas Tai Väliskaubandusosakond, et ei ole United Frontierile päritolusertifikaate väljastanud. Ettevõte on tegevuse lõpetanud, selle kohta ei ole võimalik internetis teavet leida ja seda ettevõtet ei ole Tai Väliskaubandusosakonna juures registreeritud. OLAF-i raporti järeldust tõendab Tai väliskaubanduse osakonna 28.01.2013 kiri nr 0303/379. Missiooniraporti nr Thor(2014)8967 kohaselt kontrolliti vaatlusaluseid ettevõtteid ning United Frontieri enam ei eksisteerinud või on see äritegevuse lõpetanud. 4) Missiooniraporti nr Thor(2013)11786 kohaselt näidati Laem Chabangi tollibüroo külastamisel elektrooniliste andmete väljavõtteid tarnijaettevõtete poolt imporditud ja eksporditud kinnitusdetailide kohta. Andmetest nähtub, et enamik ettevõtetest importisid kinnitusdetaile Hiinast. Seos ekspordi ja impordi vahel loodi saadetiste koguse ja maksumuse alusel. OLAF-ile anti üle loetelu kinnitusdetailide impordi ja ekspordi kohta ettevõtete, sh United Frontier osas. United Frontier impordi ja ekspordi andmed sisalduvad missiooniraporti lisas 4.13. OLAF lisas igale ekspordile lisaveeru „Seos Hiina impordiga“, kuhu märgiti saadetise kaalu ja/või koguse kokkulangevus. Kattunud saadetiste impordi ja (re)ekspordi ajavahe jääb peaaegu kõigil juhtudel ühe või mõne päeva vahele. Täiendavalt külastati JWD Infologistics Co Ltd ladu, kus imporditi/eksporditi United Frontier kaupa. United Frontier saadetised laaditi importimisel kasutatud konteinerist maha ja laaditi kohe teise konteinerisse reekspordiks (nn Touch & Go protseduur). Kaupa laos ei töödeldud. United Frontier seotud inventariloendid näitavad seost imporditud ja eksporditud saadetiste vahel, sest arve nr ja/või toote kood, kauba kirjeldus ning kogus on sama. Missiooniraport nr Thor(2014)11002 lisaks on samuti 09.08.2013 toimunud kohtumisel allkirjastatud Laem Chabangi sadama tollibüroo töötajate ja OLAFi vahel ühine protokoll, kus JWD Infologistics Co Ltd lao esindajad kinnitasid, et kinnitusvahendid saadi Hiinast ja pärast ümberlaadimist saadeti edasi Euroopa Liitu. Laos on töötlemis- ja tootmistoimingud keelatud. MTA võrdles OLAF-i tabelites ja deklaratsioonides esitatud kauba kogust, hinda ja muid andmeid ja tuvastas, et Tai ekspordideklaratsioon kajastab sama saadetist, mis deklareeriti Eestis vabasse ringlusesse. Tegemist on sama kaubaga, mille kohta on OLAF teinud järelduse, et on olemas side Hiinaga. 5) OLAF-i raportitest tulenevad järeldused, mida on samal viisil korratud maksuotsuses, on tõenditele tuginevad ja veenvad. Raportitest ja nende lisadest nähtuv on piisav selleks, et tõendamiskoormus läheks MKS § 150 lg 1 alusel üle kaebajatele. Üksnes kaebajatel on võimalik tõendada täiendavalt asjaolusid, et United Frontierile on päritolusertifikaat väljastatud ja vaidlusalune kaup on toodetud või olulises osas ümbertöödeldud Tai Kuningriigis. 6) Tai võimude kiri, et United Frontierile ei ole päritolusertifikaati väljastatud, on otsene tõend selle kohta, et sertifikaadi väidetav andja eitab selle väljastamist. Kaebajad ei ole vastupidist tõendanud. 7) Nii ekspordi kui ka impordi kohta kahe vaidlusaluse kauba kohta esitatud andmetel on omavahel ilmselge seos nii kuupäeva, seotud äriühingu, tariifi, kauba kirjelduse, koguse kui ka kaalu osas, mistõttu on nii OLAF kui ka maksuhaldur teinud JWD Infologistics Co Ltd antud teisi üldisi kirjeldusi arvestades õige järelduse, et vaidlusalune kaup on jõudnud Hiinast läbi Tai Kuningriigi Eestisse. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka määrav, et puuduvad 6(13)

3-14-51967 impordideklaratsioonid. JWD Infologistics Co Ltd laokülastusel on lao esindaja selgitanud, et kui kaupa vahepeal ei hoiustata, siis eraldi dokumente ei säilitata. Arvestades vaidlusaluse kauba importimist ja eksportimist samal päeval, on missiooniraportis esitatud andmed kooskõlas laopidaja selgitustega. Arvestades Hiina Rahvavabariigist imporditavale kaubale kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu suurust, on ka eluliselt selgitatav, miks ei ole kogu kauba liikumise jada kaebajate nõutavate dokumentidega tõendatav, sest tehingupooled ei ole huvitatud kauba liikumise jada säilitamisest. 8) Kaebajatele on OLAF-i menetlusega seonduvalt esitatud koos kontrollaktiga järgmised dokumendid: Exceli tabel Tai impordi ja ekspordi kohta missiooniaruande nr Thor(2014)8967 juurest; missiooniaruanne nr Thor(2013)11786; missiooniaruanne nr Thor(2014)8967; missiooniaruanne nr Thor(2014)11002; JWD Infologistics Co Ltd visiidiraport; 14.08.2013 ühine protokoll. Samuti on kontrollakti lisadeks maksuotsuse punktis 3.5 analüüsitud deklaratsioonid, tõend ja avaldus. Vajalik ei ole, et isik saaks tingimata tutvuda eeldatava haldusakti aluseks olevate dokumentidega. Reeglina ei edastata maksukohustuslasele koos kontrollaktiga kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid, kuid maksukohustuslasel on õigus taotleda nendega end puudutavas osas tutvumist. CF&S Estonia AS on eriarvamuse punktis avaldanud soovi oma seisukohta täiendada pärast kontrollitoimikuga tutvumist. Kui maksuhaldur otsustas osaliselt OLAF-i tõendid kaebajatele avaldada ja üks kaebajatest taotles ka toimikuga tutvumist, tulnuks kaaluda ka Tai väliskaubanduse osakonna 28.01.2013 kirja nr 0303/379, mis käsitleb United Frontieril sertifikaadi puudumist, ning Tai Väliskaubanduse osakonna 10.05.2013 kirja CD-ROMil andmete edastamise kohta kaebajatele avaldamist. Samas ei ole kaebajad ka nimetatud kahe tõendi hiljem esitamisel ära näidanud, et tuleks teha teistsugune haldusakt. Kaebajad ei ole sisuliselt proovinudki kummagi kirja sisu ümber lükata, sh näidata, et United Frontieril on siiski tegelik päritolusertifikaat. 9) Maksu määramine ei olnud aegunud. Vaidlusalune tollideklaratsioon esitati 29.08.2011. Maksuotsus on koostatud 28.08.2014, seega maksusumma määramise kolmeaastase tähtaja sees. MKS § 98 lg 4 sätestab, et maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Vastustaja on esitanud asjakohased tõendid, millest nähtub, et maksuotsus on selle kättetoimetamise aega arvestades enne aegumistähtaega postiteenuse osutajale üle antud. 10) Reeglina puudub isikul õiguspäraselt määratud maksukohustuse korral nõudeõigus, et maksuhaldur tingimata võla kustutaks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud kaalutlusvigu, mille tõttu tuleks maksuvõlg kustutada või kohustada vastustajat kustutamist uuesti kaaluma. Maksuvõla kustutamise taotluse lahendamisel on maksuhaldur esitanud asjakohased põhjendused ja kohus nõustub nendega. Importija ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, sest tal kui ettevõtjal on kohustus kasutada meetmeid tollipoolsest järelkontrollist tulenevate tagajärgede vältimiseks. Samuti on ettevõtjal kohustus hinnata konkreetse turuga seotud tavapäraseid riske oma äritegevuses, sh ka seetõttu, et ettevõtja on see, kes saab kauplemisest kasu. 11) ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta ei tehta järelarvestuskannet. ÜTS art 220 lg 2 p-s b märgitud aluse rakendamisel tuleb kaaluda, kas on täidetud kõik selles sättes nimetatud kumuleeruvad tingimused: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud tal võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-6-09, p 12). Praegusel juhul ei ole täidetud tingimus, et tegemist oleks olnud tolli veaga. Kauba päritolu kajastav ning 0% tollimaksumääraga maksustamist õigustav sertifikaat oli kaebajal deklaratsiooni esitamisel olemas. Sel hetkel polnud maksuhalduril 7(13)

8.OÜ Argore apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 26.10.2015 otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) OLAF-i raportid ei ole Eesti halduskohtumenetluses tõenditeks. Maksuhaldur on jätnud kontrolli käigus kogutud tõendid nõuetekohaselt analüüsimata ja ei ole nõudnud välja raporti aluseks olevaid algdokumente. Seetõttu ei ole haldusakt kontrollitav ja on sisuliselt motiveerimata. OLAF-i raporteid ja teavet tuleb hinnata liikmesriigi menetlusõiguse alusel. Eesti haldusmenetluse põhimõtete kohaselt ei ole OLAF-i uurimistulemuste põhjal tehtud soovitused tõenditeks. OLAF-i enese poolt nendele tõenditele antud hinnangud või nende põhjal tehtud järeldused ei ole käsitatavad algsete tõenditena. Kuna maksuotsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, siis ei läinud tõendamiskoormus üle kaebajale. 2) Euroopa Kohus on 28.04.2009 otsuses liidetud kohtuasjades F-5/05 ja F-7/05 selgitanud, milline on OLAF-i edastatud teabe tähendus ja siduvus, p-s 126: „Ehkki käesoleval juhul olid Itaalia õigusasutused lojaalse koostöö põhimõttest lähtudes kohustatud OLAF-i edastatud informatsiooni hoolikalt läbi vaatama ja selle alusel sobivad meetmed võtma, et tagada ühenduse õiguse järgimine, oli neil vabadus oma pädevuse piires hinnata saadud informatsiooni sisu ja ulatust ning järelikult seda, millised meetmed tuleks vajaduse korral võtta“. 3) Maksuotsuses on tuginetud OLAF poolt koostatud kolmele missiooniaruandele ja ühele külastusaruandele. Tegemist on nn eelaruannetega ja OLAF ei olnud maksuotsuse andmise ajaks esitanud soovitusi sisaldavat lõpparuannet. Alles kohtumenetluses on esitatud Tai Välisministeeriumi kirjad, millele on viidatud OLAF raportites ning mille põhjal on tehtud maksuotsuse peamised järeldused. Raportite sisu aluseks olevad tõendid ei kinnita maksuhalduri järeldusi. Tõendite analüüs puudub maksuotsuses täiesti. OLAF aruandes tunnistatakse, et osade dokumentide vaatlus viidi läbi põgusalt, lubati teha fotoülesvõtteid arvutiekraanidelt ning paljude dokumentidega üldse tutvuda ei saadud.

3-14-51967 4) Tai Väliskaubandusosakonna kirja lisaks on tabel, millest ei tulene, kes selle on koostanud ja milliste andmete alusel. Puuduvad algdokumendid, mille alusel saaks tabelis kajastuvat infot kontrollida. Pöörduda oleks tulnud vähemalt United Frontier Co. Ltd endiste juhatuse liikmete poole. 5) Kohus ei ole saanud kõiki tõendeid uurida, kuna ka kohtule ei ole neid esitatud. Näiteks on esitatud OLAF raportite tõendite nimekiri failidena, mis sisaldab dokumentide loetelu, kuid mitte dokumente endid. 6) Ainuüksi kauba kaalu ja koguse kokkulangevusest ei saa teha järeldust, et Hiinast Taisse viidud kauba puhul on tegemist kaebaja kaubaga. Ka maksuhaldur on ise märkinud, et Tai pool ei ole kontrolli käigus OLAF-ile edastanud Tai impordideklaratsiooni (ega selle lisadokumente) kauba Hiinast importimise kohta ja ettevõte JWD Infologistics Co, Ltd ei saanud edastada ka kauba laoliikumist. Kellegi poolt visuaalne vaatlemine (kui see pole vastavalt dokumenteeritud) ei saa olla tõendiks maksumenetluses. Seosed impordi ja ekspordi vahel Tais ei ole seetõttu nõuetekohaselt tõendatud. OLAF aruande kohaselt näidati arvutiekraanilt infot teiste ettevõtete kohta, inventariloendit saadetiste liikumisest ei olnud olemas ning OLAF on proovinud järeldusi tuletada sarnasuse ja näidiskomplektide alusel (samas ei ole ka nimetatu tõendatud). United Frontier Co. Ltd dokumendid ei ole omavahel seotud. Seega ei olnud seotud ka Hiinast Taisse imporditud ja Euroopa Liitu eksporditud kaup. 7) JWD Infologistics Co., Ltd laokülastusele tuginemine ei puudata praegust vaidlust. Üldisi kirjeldusi ning selles tehtud järeldusi ei saa tõendina kasutada. Kaebajal puudub seos äriühinguga JWD Infologistics Co., Ltd. Asjaolu, kuidas United Frontier Co. Ltd tavapäraselt saadetisi importis, ei ole praeguses asjas asjassepuutuv ega tõenda konkreetse kaubasaadetise liikumist. Maksustamisel aluseks võetud tõendid on vaid kaudsed. Kõiki OLAF tõendeid kogumis hinnates jääb arusaamatuks, mida üldse kontrolliti ja mille kohta järeldused tehti. 8) Kohus ei ole võrrelnud ega analüüsinud OÜ Argore impordideklaratsiooni andmeid tabelitega ega Tai ekspordideklaratsiooniga, millele on maksu määramisel tuginetud. 9) Haldusakti ei saa asuda kohtumenetluses põhjendama. Kohus ei saa võtta endale haldusorgani pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamise õigust. Kohus saab kaebuse alusel kontrollida vaid haldusorgani otsustuse seaduslikkust. 10) Halduskohus on ebaõigesti mõistnud ärakuulamisõigust. Ärakuulamisõigus sisaldab õigust tutvuda eelnevalt OLAF-i poolt kogutud ja kaebajat puudutavate andmetega. Ärakuulamisõiguse tagamiseks ei saa pidada pelgalt formaalset võimalust esitada MTA kontrollaktile eriarvamus. Kuna pole arusaadav, mille põhjal on OLAF oma järeldused teinud ning ei ole esitatud kõiki tõendeid, millele on raportites viidatud, on haldusakt kontrollimatu. Algdokumentide esitamata jätmine on käsitatav ärakuulamisõiguse rikkumisena. 11) Kohus on ebaõigesti leidnud, et tegemist ei ole tolliveaga. Kaebaja on olnud heauskne ja tal ei olnud kuidagi võimalik tolli viga avastada. 12) Kuigi maksuhaldur tühistas õigesti intressinõude solidaarvõlgniku enammakse tõttu, siis ei ole siiani selge, kas jõusse jäänud intressinõude osas on arvestatud õigesti maksude tasumise järjekorda.

10.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Maksuhaldur on maksuotsuses läbivalt analüüsinud raportites ja raporti lisaks olevates tõendites toodut. Raportites käsitletuga nõustumise korral võib maksuhaldur raportitele tugineda ilma OLAF-i tehtud uurimistoiminguid kordamata. On paratamatu, et olukorras, kus maksuhaldur nõustub raportis tooduga, kajastub sama faktiline alus ka maksuotsuses ja tihti sarnases sõnastuses. Maksuotsust lugedes on selge, et maksuhaldur nõustub OLAF-iga ja võtab maksuotsuse aluseks OLAF-i kogutud tõendid. 2) Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahend asjades F-5/05 ja F-7/05 praegusel juhul ei kohaldu. Tegemist on OLAF-i sisejuurdlust puudutava küsimuse kohta tehtud lahendiga. Praegusel juhul on vaidlus OLAF-i välisjuurdluses. Tegemist on kahe erineva asjaga. Maksuküsimusi puudutavate välisjuurdluste korral ei ole MTA-l otsustusõigust. Maksusumma tuleb arvutada kohe, kui tollivõlgnik on tuvastatav ja maksusumma arvutamiseks vajalikud elemendid on teada (ÜTS art 217 lg 1). 3) Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Kaebajal on kogu maksu- ja kohtumenetluse vältel olnud võimalus tutvuda tõenditega, millel otseselt põhineb maksuhalduri seisukoht kaebaja maksukohustuse kujunemise kohta. Kaebaja eest on varjatud isikute andmeid, mis ei puudutanud kaebajat ennast. Kohtutoimikusse on kohtu jaoks OLAF-i raportid esitatud varjamata kujul ja kohus saab veenduda, et maksuhaldur ei ole kaebajat puudutavaid materjale varjanud. 4) Kõik OLAF-i kogutud tõendid näitavad, et kaup pärineb Hiinast. Õigeks kauba päritolu selgitamiseks tuleb hinnata tõendeid kogumis, nagu seda on teinud maksuhaldur ja kohus. Tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale ja kaebaja peab omalt poolt esitama vastavad tõendid, kui ta soovib maksuhalduri ja OLAF-i järeldusi ümber lükata. 5) Halduskohus on tõendeid kogunud piisavas ulatuses. Ei ole mõeldav, et kohus kogub iga tõendi, mida menetlusosaline taotleb. Kaebaja ei põhjendanud tõendite kogumise taotlust, kuigi kohus seda nõudis. Maksuhaldur on tõendeid kogunud piisavas ulatuses. Kuna kauba päritolu oli maksuotsuse tegemise aja seisuga selge, ei olnud vajalik täiendavaid tõendeid koguda.