Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2231
Haldusasi
AV kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.07.2015 intressinõude nr 13-3/113549 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AV, volitatud esindaja adv Andrei Matvejev Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli Metsalu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AV apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-2231 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
MTA palus jätta kaebus rahuldamata.
Intressinõue on motiveeritud ja õiguspärane, kuna intressinõude lisast nähtub intressisumma kujunemine. Intressinõudes on selgesõnaliselt märgitud viivitatud päevade arv. Samuti nähtub intressinõudest selgelt, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud ning nähtuvalt 2(5)
3-15-2231 kaebusest on kaebaja ka ise mõistnud, missuguste maksukohustuste täitmata jätmisega seondub vaidlusalune nõue. Kohtute ulatusliku praktika kohaselt on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt. Seega on asjaolu, et intressinõue ei ole kaebajale arusaadav või on segane, otsitud ega ole intressinõude tühistamise aluseks. Kaebajal on tulenevalt MKS § 14 lg-st 1 õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude, intressi, summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole kasutanud talle seadusega antud võimalust selgituste saamiseks. Riigikohus on oma lahendites asjades nr 3-3-1-68-09 ja nr 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (MKS § 115 lg 1). Seega peab kaebaja ise arvestama ja teadma, kui suur on tema intressikohustus. Kuivõrd intressinõude puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, siis pole täiendavate ja kaebuses nimetatud ning nimetamata põhjenduste lisamine intressinõuetele vajalik. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et intressisumma on valesti määratud, kuigi lähtuvalt MKS § 150 lg-s 1 sätestatust lasub kaebajal selline kohustus. Intressinõue sisaldab MKS § 115 lg-s 1 ja § 117 lg-s 1 kehtestatule vastavat intressimäära ja tasumisele kuuluvat intressisummat ning sellele lisatud intressiarvestuse kaardist nähtub viivitatud päevade arv. Intressi tasumiseks on antud kümne päeva pikkune tähtaeg, MKS § 118 lg-s 1 intressi arvestamiseks ettenähtud aegumistähtaegu pole ületatud ning miski kohtule esitatust ei kinnita, et esineks mingi MKS §-s 119 loetletud intressi mittearvestamist kaasa toov tingimus. Seega on MTA intressinõue õiguspärane.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Kaebaja on ise kaebuses möönnud, et MKS § 115 lg 1 kohaselt on intressi arvestamise kohustus maksukohustuslasel endal ning intressi arvestatakse alates päevast, millal maksumaksja pidi seadusest tulenevalt maksma tasumata jäetud maksu. Seetõttu ning lähtuvalt sellest, et intressi arvestus on aritmeetiline tehe, ei ole maksuhalduril kohustust esitada intressinõudes detailseid põhjendusi. MKS § 14 lg-st 1 tuleneb maksukohustuslasele õigus küsida selgitusi, kui ta ei tule iseseisvalt toime intresside arvutamisega või ei saa aru intressinõudest (sh selle lisana esitatavast intressiarvestuse kaardist). HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt peab kaebaja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kuna kaebaja oleks enne kohtusse pöördumist pidanud intressiarvestuse kohta küsima selgitusi haldusorganilt, juhul kui intressiarvestus oli talle ebaselge, siis tuleb kohtul arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud selgitustega. Kaebaja ei ole oma kaebust täpsustanud ka pärast MTA poolt 23.10.2015 vastuse esitamist, kus on toodud detailne selgitus intressiarvestuse kohta. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust muuta kaevatavat intressinõuet. MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt peab intressinõudes olema näidatud intressinõude õiguslik ja faktiline alus. MKS § 115 lg-st 3 ja § 95 lg-st 2 tulenevalt peab intressinõudest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud. MKS § 115 lg 3 sätestab intressinõude kohustuslikud elemendid, milleks on tasumisele kuuluv intressisumma, viivitatud päevade arv ja intressimäär. Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata 3(5)
3-15-2231 maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga). Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus, tasumisega viivitatud päevade arv ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Seega sisalduvad intressinõudes kõik seadusega ettenähtud andmed. Kaebaja ei ole kohtule esitanud alternatiivset intressiarvestust ega näidanud, milles seisnevad vead vastustaja arvestuses. MTA on vastuse lisana esitanud kaebajale intressinõude 14.08.2015 allkirja vastu kättetoimetamise kohta postisaadetise väljastusteate. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2013 otsus nr 3-09-709, p 25), puudub alus vaidlustatud intressinõude tühistamiseks selle ebaselguse või vähese motiveerimise tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-2231 tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega peab viidatud sättest tulenevalt maksukohustuslane ise arvestama ja teadma, kui suur on tema maksuvõlg ja intressikohustus. Sama on rõhutanud ka Riigikohus 27.11.2008 otsuses nr 3-3-1-60-08 (p 13). MKS § 115 lg 3 kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt MKS § 115 lg-tes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.