lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2190/37

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2190/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2190

Haldusasi

VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP kaebus Tallinna Haridusameti 26. oktoobri 2016. a käskkirja nr 1.-2/604 tühistamiseks ja toimingu tegemise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP määruskaebused ja esialgse õiguskaitse taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-2190 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

Võtta menetlusse VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-2190 resolutsiooni punkti 2 peale.

Jätta VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-2190 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

Jätta VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tallinna Haridusamet kohustas 26.10.2016 käskkirjaga nr 1.-2/604 Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi (VKTG) direktori kohusetäitjat koolihoone renoveerimise

3-16-2190 vajadusega seoses korraldama VKTG õppetöö hiljemalt 04.11.2016 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) hoones aadressil Katleri tn 2a ning Vana-Kalamaja tn 9 koolihoone ruumide vabastamise ja hoone ehitajale üleandmise 10.11.2016 (käskkirja p 1). Ühtlasi kohustati TTG direktorit eraldama ruumid VKTG õppetöö korraldamiseks (käskkirja p 2).

2.VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP esitasid 01.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti 26.10.2016 käskkirja nr 1.-2/604 tühistamiseks ning VHTG Vana-Kalamaja tn 9 õppehoonest väljatõstmise keelamiseks (sh remondi ettekäändel), kuni puudub jõustunud Tallinna Linnavolikogu haldusakt, mille kohaselt jääb Vana-Kalamaja tn 9 õppehoone pärast selle remontimist VKTG käsutusse. Kaebajad on VKTG õpilased või VKTG õpilaste vanemad. Kaebajad said meedia vahendusel teada VKTG ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (TLVL) ühendamise ning VKTG kasutuses oleva Vana-Kalamaja tn 9 hoone Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) kasutusse andmise kavatsustest. Vaidlustatava käskkirjaga korraldatakse VKTG õppetöö sisuliselt ümber ja kool tõstetakse senistest ruumidest välja, mis riivab oluliselt kõigi õpilaste (sh kaebajate) õigusi. Näiliselt remontimise eesmärgil toimuva kolimisega viiakse faktiliselt läbi kooli varjatud ebaseaduslik ümberkorraldamine ning VKTG koolipere sunnitakse kesklinnast Lasnamäele. Puudub Tallinna Linnavolikogu haldusakt, millega tõstetaks VKTG põhikirjaga ettenähtud Vana-Kalamaja tn 9 hoonest välja ja hoone õigustatud kasutajaks määratakse GAG. Kooli ruumides tehti VKTG jaoks remonti 1,5 aastat tagasi ja 26.10.2016 käskkirjas viidatud renoveerimistööd tuginevad hoone ümberehituse projektile, mis on mõeldud GAG-i tarbeks (õppehoone GAG-i I ja II kooliastmele). Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses kohaldada järgimisi abinõusid: 1) peatada vaidlustatud käskkirja kehtivus kohtumenetluse ajaks; 2) keelata Tallinna linnal kohtumenetluse ajal takistada VKTG-l õppetööd Vana-Kalamaja tn 9 hoones; 3) keelata Tallinna linnal viia kohtumenetluse ajal Vana-Kalamaja tn 9 õppehoones läbi mistahes remonditöid või muid tegevusi ning väljastada haldusakte, mis halvendaksid või muudaksid võimatuks VKTG poolt Vana-Kalamaja tn 9 hoone kasutamise õppehoonena. VKTG ümberkorraldamine ilma vastavate haldusaktideta on lubamatu. Kaebajatele, koolile, õpetajatele, õpilastele ja nende lähedastele on antud ebareaalselt lühike tähtaeg õppetegevuse ümberkorraldamiseks keset õppeaastat. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid pöördumatud tagajärjed, sest võidakse alustada remonti GAG-i vajadusteks ja tarbeks, VKTG õpetajad võivad töölt lahkuda või nendega võidakse töölepingud lõpetada, õppetegevus võib ümberkorraldustega kaasnevate takistuste tõttu lõppeda või katkeda. Kaebuse rahuldamise korral kooli uuesti avamine ei oleks eluliselt teostatav.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.11.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas ajutiselt Tallinna Haridusameti 26.10.2016 käskkirja nr 1.-2/604 p 1.1 (korraldada VKTG õppetöö hiljemalt 04.11.2016 TTG hoones Katleri tn 2a) täitmise kuni 09.11.2016 (k.a). Kohtupraktikas on jaatatud lastevanemate kaebeõigust kooli sulgemise teel koolivõrgu ümberkorraldamist puudutavate kohaliku omavalitsuse otsuste vaidlustamisel (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p-d 25-26). Ehkki kaebusest nähtuvalt ei ole VKTG reorganiseerimist või TLVL-ga liitmist otsustatud, võib ka kooli asukoha muutmine mõjutada koolis õppivate õpilaste juurdepääsu haridusele. Isikutel ei ole küll põhiõigust õppida kindlas asukohas paiknevas ja kindla nimetusega haridusasutuses, kuid ka üksnes haridusasutuse asukoha muutmine võib konkreetsetel asjaoludel (nt õppeaasta kestel, vähese etteteatamistähtajaga ja kaugele) isikute õigusi potentsiaalselt rikkuda. Edasises menetluses tuleb selgitada välja, kas tegemist on ajutise kolimisega või kooli reorganiseerimise ja selle asukoha alalise muutmisega. Kaebajatel tuleb põhistada, et uues

2(6)

3-16-2190 asukohas asuvas koolis käimine ei oleks nende elukorraldust arvestades võimalik või oleks oluliselt raskendatud. Samuti tuleb ära näidata teiste mõistlike alternatiivide puudumine.

4.VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP esitasid 07.11.2016 kaebuse täpsustuse, milles tõid välja, et VKTG on ainus venekeelset haridust pakkuv täiskasvanute gümnaasium ja sellele ei ole alternatiive. Lisaks pakub kool oma paindlikkuse ja vastutulelikkusega õppimisvõimalusi erivajadustega isikutele. Kooli kolimine senisest asukohast nii kaugele on läbi mõtlemata ja toimub ebamõistlikult lühikese tähtajaga, mis avaldab mõju nii õpilaste koolijõudmise ajale kui ka õpetajate ajakavale.
5.Tallinna linn palus 07.11.2016 kirjalikus seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Õppehoone renoveerimise ajaks koolide ümberkolimine mõnda teise koolihoonesse on tavapärane praktika ja Vana-Kalamaja tn 9 koolihoone on üks viimaseid renoveerimata Tallinna koolivõrgu hooneid. VKTG tegevuse ümberkorraldamise ja püsiva kolimise kohta ei ole veel otsust tehtud. Õppetöö toimumine mõnes muus asukohas ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi. Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel ja õpilastel on soovi korral võimalik õpinguid jätkata Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis aadressil Kooli tn 2. Mittestatsionaarse õppevormi võimaldamine täiskasvanutele ei ole Tallinna linnale õigusaktidega pandud kohustus ja õigusaktidest ei tulene piirangut sellele, kui kaua gümnaasiumiõpilastel kooli jõudmiseks võib kuluda. Täiskasvanud isikutele on jõukohane linna piires liikuda ja Tallinna linnas on hästi toimiv tasuta ühistransport, mis võimaldab täiendavate kulutusteta jõuda Katleri tn 2a asuvasse koolihoonesse. Kaebusest saab järeldada, et vaidlustatav haldusakt saab kaebajate õigusi riivata alles tulevikus. Kaebus on esitatud abstraktsete huvide kaitseks ja kaebajatel puudub kaebeõigus, mistõttu puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus. Vana-Kalamaja tn 9 koolihoone kiire renoveerimine on avalikes huvides. VKTG ümberkorraldamise kohta on Tallinna Haridusamet küll valmistanud ette eelnõu, kuid linnavolikogu ei ole seda veel menetlenud.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 09.11.2016 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), tühistas 03.11.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p 2) ning kuulutas haldusasja kaebajate 07.11.2016 kaebuse täpsustuste ja selle lisade osas kinniseks (resolutsiooni p 3). Vaidlustatud käskkirjaga on otsustatud üksnes VKTG ajutine ümberpaigutamine, mitte kooli reorganiseerimine või selle tegevuse lõpetamine. Kaebajate õigusi ei saa riivata kooli ümberkolimine, mis on ajendatud renoveerimistööde teostamisest. Tallinna Linnavolikogu ei ole veel võtnud vastu otsust kooli ümberkorraldamise kohta ning läbi ei ole viidud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 kohast menetlust. Kohtul puudub pädevus teostada eelkontrolli, kas VKTG tegevuse ümberkorraldamine planeeritaval viisil oleks õiguspärane. Kooli õppetegevuse üleviimine remonditööde ajaks on haldusesisene tegevus ega riiva iseenesest koolis õppivate õpilaste õigusi. Õigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda kindlas asukohas paiknevat ning kindlas juriidilises vormis tegutsevat õppeasutust. VKTG on üksnes mittestatsionaarset õpet pakkuv õppeasutus, millel puudub teeninduspiirkond ja koolitee pikkust reguleerivad normid. Statistiliselt elab suurem osa VKTG-s õppivast 436 õpilasest Lasnamäel (193 õpilast), mistõttu ei saa kooli uut asukohta pidada ebamõistlikuks või põhjendamatuks. Koolihoone on spetsiifilistele nõuetele vastav infrastruktuuriobjekt ning üle 400-le õpilasele sobivate vabade pindade leidmine on paratamatult komplitseeritud. Koolivõrgu ümberkorraldamine on Tallinna linna pädevuses ja kooli põhimääruses fikseeritud kooli asukoht ei välista kooli õppetegevuse ajutist ümberkorraldamist ja õppe üleviimist teise haridusasutusse. HKMS § 44 lg 1 alusel saab kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks, mitte õpetajate või hariduslike erivajadustega kaasõpilaste kaitseks. Diskussioon VKTG ümberkorraldamisest (ja ruumide GAG-le üleandmisest) on toimunud juba vähemasti 2016. a suve algusest, mistõttu oli kaebajatel 3(6)

3-16-2190 võimalik sellega arvestada juba mitu kuud enne vaidlustatud käskkirja andmist. Seega ei riku kaebajate õigusi käskkirjas fikseeritud õppekorralduse muudatusest etteteatamise tähtaeg. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, sest kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse tagastamisest tulenevalt tühistab kohus HKMS § 253 lg 3 alusel 03.11.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

7.VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP esitasid 16.11.2016 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.11.2016 määruse peale. Tallinna Halduskohus ei pidanud 24.11.2016 põhjendatuks määruskaebust 09.11.2016 määruse resolutsiooni p 1 peale ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.VV, ON, LK, VB, MF, BM, PJ, AP, IM, JA ja EP paluvad 16.11.2016 määruskaebuses halduskohtu 09.11.2016 määrus tühistada ning kohaldada asjas esialgset õiguskaitset. Halduskohus lahendas kaebuse sisuliselt juba enne selle menetlusse võtmist, lähtudes seejuures ekslikult paljasõnalisest väitest, et 26.10.2016 käskkirjaga ei ole VKTG reorganiseerimist otsustatud. Kooli suhtes antud käskkiri riivab paratamatult õpilaste (kaebajate) õigusi. Tegemist ei ole VKTG ajutise ümberpaigutamisega või remondiaegse ümberkolimisega, sest 02.11.2016 otsustati esitada Tallinna Linnavolikogule eelnõu VKTG ja TLVL ümberkorraldamiseks Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiks, mille osas peaks 17.11.2016 toimuma hääletamine. Halduskohus on vastuoluliselt tuvastanud, et VKTG paigutatakse üksnes ajutiselt ümber, kuid Vana-Kalamaja tn 9 õppehoone antakse üle GAGle. Meedias avaldatud teave ei vabasta haldusorganit korrektse haldusmenetluse läbiviimisest ja puudutatud isikute teavitamisest. Katleri tn 2a ruumides ei ole sisuliselt võimalik õppetööd teostada, õppetingimused on ebainimlikud ja alavääristavad ning osa ruume ja kommunikatsioone on kasutuskõlbmatud. Kaebajad paluvad esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks peatada vaidlustatud käskkirja kehtivus, keelata Tallinna linnal takistada VKTG-l õppetegevust Vana-Kalamaja tn 9 hoones ning keelata Tallinna linnal viia Vana-Kalamaja tn 9 hoonega seoses läbi mistahes tegevusi, mis halvendaksid või muudaksid võimatuks selle kasutamise VKTG õppehoonena. Halduskohus tühistas esialgse õiguskaitse abinõu automaatselt olukorras, kus kaebajatel on õigus määrust vaidlustada. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei ole VKTG-l võimalik õppehoonet kasutada, millega kaasnevad pöördumatud tagajärjed. Kaebajate kahtlused kooli reorganiseerimise ja asukoha püsiva muutmise kohta ei ole alusetud.
10.Tallinna linn palub kirjalikus seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjaga ei ole VKTG tegevust ümber korraldatud ega kooli likvideeritud ning halduskohtul puudub pädevus viia läbi eelkontrolli küsimuses, kas VKTG planeeritav ümberkorraldamine oleks õiguspärane. Kooli õppetegevuse üleviimine remondi ajaks on haldusesisene tegevus, mis ei riiva iseenesest õpilaste õigusi ja juurdepääsu haridusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I Kaebuse tagastamine

4(6)

3-16-2190

11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
12.Halduskohus on õigesti märkinud, et Tallinna Haridusameti 26.10.2016 käskkirjaga nr 1.-2/604 (tl 77) ei ole otsustatud VKTG ümberkorraldamist ega likvideerimist, vaid sellega viidi VKTG õppetöö üksnes ajutiselt (koolihoone renoveerimise ajaks) senisest asukohast Vana-Kalamaja tn 9 üle TLVL asukohta Katleri tn 2a. VKTG liitmine TLVL-ga ning VKTG tegevuse lõpetamine alates 01.09.2017 on otsustatud Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 182, mida kaebajatel on võimalik soovi korral vaidlustada. Tallinna Haridusameti 26.10.2016 käskkirja vaidlustamiseks ei tekita kaebeõigust pelgalt asjaolu, et Tallinna linn on VKTG reorganiseerimist kavandanud juba mõnda aega ning Vana-Kalamaja tn 9 õppehoone GAG-le üleandmise üheks eelduseks oli ka selle remontimine.
13.VKTG põhimääruse (Tallinna Linnavalitsuse 31.08.2011 määrus nr 104 – tl 19-22) § 3 lg 2 ja § 7 kohaselt toimub koolis üksnes mittestatsionaarne õpe ning põhimääruse § 8 kohaselt on kooli õppekeeleks vene keel. PGS § 22 lg-tes 2 ja 3 sätestatut arvestades on VKTG tegevus seega suunatud isikutele (v.a hariduslike erivajadustega isikute osas), kellel puudub PGS § 9 lg-s 2 ettenähtud koolikohustus (st kellel on põhiharidus või kes on vanemad kui 17-aastased). Seega on kaebajate puhul tegemist isikutega, kellele ei tulene õigusaktidest kohustust haridust omandada ja kellel puudub ka sellele vastav õigus nõuda hariduse kättesaadavust (vrd Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p-d 24-25; Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2010 otsus nr 3-10-796, p 10). Kuna kaebajad saavad kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks, siis on halduskohus jätnud õigesti tähelepanuta kaebuses toodud väited VKTG-s õppivate hariduslike erivajadustega õpilastele ja mitmes koolis töötavatele õpetajatele kaasnevate negatiivsete mõjude osas.
14.Isegi kui Vana-Kalamaja tn 9 õppehoone remontimise ajaks (st ajutiselt) VKTG tegevuse teises linnaosas asuvasse koolihoonesse üleviimine saaks rikkuda kaebajate õigust hariduse omandamisele konkreetsetel tingimustel, mis tuleneb näiteks kooli ja õpilase vahelisi suhteid reguleerivatest üld- või üksikaktidest (st puuduks põhjus eitada kaebeõiguse olemasolu – vrd Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 10), esineks alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nimetatud alusel saab kaebuse tagastada ka siis, kui see on ilmselgelt põhjendamatu (nt Riigikohtu 16.12.2015 määrus nr 3-3-1-55-15, p 12).
15.Vaidlust ei ole selles, et Vana-Kalamaja tn 9 õppehoonet ei kavatsetaks tegelikult üldse renoveerida (vastupidist kinnitavad üheselt Tallinna Haridusameti 15.09.2016 käskkiri nr 1.2/500 ning 24.09.2016 avaldatud hanketeade viitenumbriga 178615 – tl 65-66; tl 79-82), mistõttu ei ole võimalik väita, et VKTG ajutiseks ümberkolimiseks puudub üldse vajadus. Kahtlust ei saa olla selles, et renoveerimistööde tegemise ajal ei ole samas hoones õppetöö läbiviimine võimalik. Kuigi TLVL ruumid võivad kaebajate esitatud fotode (tl 93-106; tl 248254) põhjal hinnates vajada samuti remontimist, siis olukorras, kus TLVL koolihoones toimub õppetöö ka täna, ei saa mõistlikult eeldada, et VKTG õppetegevuse sellesse hoonesse üleviimine oleks ruumide halva seisukorra tõttu välistatud ja seal puuduks tegelik võimalus õppetööd läbi viia. Lisaks nähtub Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsuse nr 182 seletuskirjast (tl 245-246), Tallinna Haridusameti 30.09.2016 käskkirjast nr 1.-2/554 (tl 6768) ning 04.10.2016 avaldatud hanketeatest viitenumbriga 178860, et Tallinna linn kavatseb hiljemalt 01.09.2017 renoveerida Läänemere tee 31 koolihoone ja anda selle TLVL (ja sellega

5(6)

3-16-2190 liidetava VKTG) gümnaasiumiastme kasutusse. Vastustaja on muu hulgas selgitanud, et VKTG-s puuduvad tegelikkuses põhikooli klassid.

16.Kaebuse rahuldamiseks ei saaks anda alust ka kaebajate väited, et õppetöös osalemine muutuks kooli uues asukohas nende jaoks märkimisväärselt ebamugavamaks. Kaebuse täienduse (vt juurdepääsupiiranguga köide, tl 137-141p) p-de 2.3.1–2.3.10 kohaselt on kaebajad keskmiselt hinnanud, et kooli uude asukohta jõudmiseks kuluks neil orienteeruvalt tund aega. Vastustaja on juhtinud asjakohaselt tähelepanu, et see vastaks sisuliselt isegi PGS § 7 lg-s 3 sätestatud põhikooli kaugusele ettenähtud nõuetele. Kuna kõigi kaebajate näol on tegemist täiskasvanutega, siis on ilmselge, et teise linnaosasse sõitmine (sh ühistranspordiga) ei saaks olla nende jaoks ülemääraselt koormav isegi juhul, kui sõidule kulub tipptunnil rohkem kui tund aega. Lisaks puuduvad andmed, mille põhjal saaks järeldada, et vastustajal olnuks võimalik viia enam kui 400 õpilasega VKTG õppetegevus Vana-Kalamaja tn 9 õppehoone rekonstrueerimise ajaks üle mõnda lähemal asuvasse koolihoonesse. Neil asjaoludel on esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. II Esialgne õiguskaitse
17.Ringkonnakohus võtab HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse kaebajate määruskaebuse esialgse õiguskaitse tühistamist puudutavas osas (09.11.2016 määruse resolutsiooni p 2). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Samas tuleb määruskaebus jätta ka selles osas rahuldamata. Halduskohus tühistas ajutiselt kohaldatud esialgse õiguskaitse HKMS § 253 lg 3 alusel seoses kaebuse tagastamisega. Kuna kaebuse tagastamine oli ringkonnakohtu hinnangul õiguspärane, siis ei olnud ka alust jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata 16.11.2016 määruskaebuses esitatud korduv esialgse õiguskaitse taotlus. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja