Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

- Tallinna Linnaplaneerimise Ametile on esitatud kogu kavandatud ehitusmahtu hõlmav ehitusprojekt vähemalt ehitusloa taotlemiseks nõutavas mahus ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet on sellele väljastanud ehitusloa. - Ehitustegevuse elluviimiseks on koostatud kogu kavandatud ehitusmahtu hõlmav ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. - Ehitamise aluseks olevale tööprojektile on teostatud projektiekspertiis kogu projektimahus, ekspertiisijärgsed märkused on kõrvaldatud ja seda on kinnitanud Tallinn linn kui tööde tellija vastava kirjaliku aktiga. Ühes kaebusega esitasid kaebajad kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03264 kehtivus ning keelata Tallinna linnal ehitustööde teostamine aadressil Vana-Kalamaja 9, ulatuses, milles neid teostatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja ehitamiseks.

- Kui mõistliku teeninduspiirkonna põhimõte jääb alles, siis mis on GAG-i (uus) piirkond? Kas loodava uue suure 1.-6. klassi mahu n.ö täisvõtmiseks leevendatakse ning millisel viisil muudetakse (uusi) GAG-i vastuvõtu tingimusi? - Kus alustavad õppetööd täna juba GAG-is 1.-5. klassis õppivad lapsed 2017./2018. õppeaastal? Täna teadaoleva informatsiooni järgi ei tagata neile Vana-Kalamaja koolihoones seadusjärgseid õpitingimusi. - Kui palju lisaõpilasi võetakse (pro)gümnaasiumi ossa ja milline on selle mõju teistele GAG-i lähipiirkonna koolidele? - Kas (pro)gümnaasiumi osas loobutakse mõistliku teeninduspiirkonna põhimõttest? Milline on selle mõju teistele Tallinna koolidele? Kaebajad on seisukohal, et protsess toimub varjatult, kiirustades ja seadust rikkudes. Selle ilmekaks näiteks on ehitusprotsess: - Vundamendi rekonstrueerimistööd, lammutustööd ja betoonivalutööd toimusid objektil juba hiljemalt 20.01.2017 (vt kaebuse p 25). Lammutusluba väljastati 06.02.2017 (vt kaebuse p 31). - Rekonstrueerimistööd toimuvad seega ehitusloata, -projektita, kohustusliku projekti ekspertiisita ja reaalse ehitusjärelevalveta (vt kaebuse p 25, 28, 30). - Linn keeldub ehitusjärelevalve teostamisest nii iseenda kui ehituse tellija kui ka ehitaja suhtes. THA kui tellija esindaja õigustab rekonstrueerimistööde teostamist (vt kaebuse p 26-26, 30). GAG-i laiendamise aluseks olev haldusakt puudub, kuid tegevuskava olemasolu on ilmne ja asetub erinevate varasemate H. Aguri laienemisplaanide põrumise konteksti. Esimene teadaolev GAG-i laienemisega seonduv haldusakt on 08.02.2017 Tallinna LV korraldus nr 221-k Vana-Kalamaja koolihoone GAG-i bilanssi andmise kohta. Samas põhilist otsustust, mille elluviimisega vastustaja aktiivselt tegeleb, ei ole haldusaktina otsustatud. Selliselt on ilmne, et THA ja H. Aguri varjatud kava eesmärgiks on jõuda ehitustegevuse ja vastavate investeeringutega võimalikult kaugele maiks 2017. a., kui tuleb otsustada laste vastuvõtt 2017./2018. õppeaastaks. Nii luuakse täna puuduvale GAG-i laienemise aluseks olevale põhihaldusaktile uued olulised kaalutlusargumendid, mis varasemate laienemiseplaanide (H. Aguri ainuinitsiatiiivil loodud ja eestveetud viimaste aastate ühinemisplaanid Liivalaia Gümnaasiumiga, Kalamaja Põhikooliga, Õismäe Gümnaasiumiga, Lasnamäe Linnamäe Gümnaasiumiga): - ulatuslik rahaline investeering ja pooleliolev ehitis; - Kalamaja piirkonna elanike arvu kasvust tingitud vajadus põhikoolikohtade järgi Kalamaja piirkonnas (mis ei ole seni mõistlik teeninduspiirkond GAG-i jaoks, jäädes GAG-ist 800-850m kaugusele); - väidetav suurem lihtsus rahuldada Kalamaja piirkonna koolikohtade vajadust olemasoleva kooli laiendamise teel võrreldes täiesti uue kooli rajamisega selle asemel (jääb küll ebaselgeks, miks mitte laiendada mõnda sama piirkonna kooli, nt 650m kaugusel asuvasse Kalamaja Põhikooli, mis teadaolevalt oli ka Tallinna Haridusameti poolt eelistatum variant. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas on proportsioonis eesmärk ja abinõu, kui GAG-i kompleksist toodaks siia 530-540 õpilast ja uusi kohti tekiks nii vähem kui 200). Kaebajate huvi ja kaebeõiguse osas märgivad kaebajad, et nende huviks käesolevas haldusasjas on tagada, et: - GAG-i laiendamise otsustus tehakse kaalutletult ja kaasamiskohustust täites enne vastavate tegevuste elluviimist ning et ebaseadusliku ehitustegevuse ja ulatuslike investeeringutega ei tekitataks vastava kaalutlusotsustuse läbisurumiseks kunstlikult uusi olulisi argumente; - mõistliku ajavaruga oleks selgus, kus alustavad 2017./2018. ning 2018./2019. õa kooliteed kaebajad ja kaebajate lapsed;

- kui korrektse kaasamisega ja korrektse kaalutlusotsustuse tulemuseks on GAG-i ümberkorraldamine ja laienemine Vana-Kalamaja koolihoonesse, siis oleks seal tagatud seadusjärgsed õpitingimused, ehitise ohutus ning liiklusohutus. Kaebajate kaebeõigus käesolevas asjas tugineb õigusele tagada koolis õppivatele lastele eakohane ja turvaline keskkond (vt kaebuse p 40-46) ja õigusele kohasele haldusmenetlusele õppetööd ja koolielu olulisel määral mõjutavate otsuste vastuvõtmisel (vt kaebuse p 47-52, 58-60). Kaebajad toovad välja, et kohtupraktikas on analoogsetes kohtuasjades koolide sulgemise korral jaatatud nii vanemate kui laste kaebeõigust. PS § 37 lg 1 sätestab igaühe õiguse haridusele. PS § 37 lg 3 alusel on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Tartu Ringkonnakohus on PS § 37 lgt 3 tõlgendades leidnud, et põhiseadus tagab vanematele otsustava sõna laste hariduse valikul suhtes avaliku võimuga. PS §-st 37 kui ühtsest hariduspõhiõigusest tuleneb subjektiivne õigus, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu, sest vastasel korral jääks õigusest haridusele järele vaid tühi kest ning see võib muutuda paljalt deklaratiivseks õiguseks. Samuti tagab PS § 14 isikule õiguse heale haldusele, millega vastustaja peab tagama kaebajate subjektiivsed õigused nõutaval määral (Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-2982, p 24-26). Kuivõrd Vana-Kalamaja 9 hoone ümberehitamine on vastavalt vastustaja ametnike selgitustele lahutamatult seotud GAG-i ümberkorraldamisega, on antud asjas kaebeõigus nii GAG-i õpilastel kui nende vanematel. Kaebajad leiavad, et GAG-iga seotud ehitustegevus rikub nende õiguseid. Uue koolihoone ehitamiseks ehitusloa andmine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mis puudutab laste haridust. Kaebajad rõhutavad, et nende õigusi rikub mis tahes viisil Vana-Kalamaja 9 koolihoone ehitamine, sh lammutamine ja ümberehitamine, mis on tehtud eesmärgiga laiendada koolihoonesse GAG-i põhikooliosa õppetöö. Kaebajad on seisukohal, et käesoleval juhul on vastustaja kaalutlusruum vähenenud niivõrd, et vastustajal ei olnud võimalik õiguspäraselt väljastada ehitusluba Vana-Kalamaja koolihoone lammutamiseks ega ole võimalik õiguspäraselt väljastada ehitusluba koolihoone GAG-i põhikooliosaks ümberehitamiseks vastavalt käesoleva kaebuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele (kaebuse II osa) ja õiguslikele põhjendustele (kaebuse IV osa). Keelamiskaebuse osas leiavad kaebajad, et arvestades, et tänaseni puudub kohane GAG-i laiendamise otsus, kuid vastustaja nii ehitustööde tellijana, ehitusloa andjana kui ehitusjärelevalve teostajana samas isikus viib reaalset ehitustegevust ellu ilma ehitusprojekti ja ekspertiisita ning keeldub järelevalve teostamisest, on sellega täidetud HKMS § 45 lg 1 eeldus keelamiskaebuse esitamiseks. Veelgi enam – sõltumata sellest, kas Vana-Kalamaja koolihoones hakkab tegutsema GAG või nt Kalamaja Põhikool või Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ning Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil loodud ühendkool või mõni muu kool, tuleks igal juhul tagada ehitamise ja ehitise ohutus. Kui vastustaja seda ei tee, on vaja kohtu sekkumist. Ühtlasi soovivad kaebajad, et poleks piisava ja mõistliku ajavaruga selge, millises koolis ja kus lapsed 2017./2018. oma kooliteed jätkavad. Kohane on võtta aeg maha, teha kohased otsused kohases haldusmenetluses ning tagada ehitatava koolimaja ohutus ja vastavus PGS nõuetele. Koolivõrgu kavast nähtuvalt langeb täiendavate põhikoolikohtade vajaduse tippaeg vahemikku 2020-2025 ning olemasolevas võrgus on vaba ressurssi nii klassikomplektides olevate vakantsete kohtade kui alakasutatud klassiruumide näol. Selliselt ei saa Vana-Kalamaja koolihoonesse võimaliku põhikooli rajamise edasilükkumine 01.09.2018 algavasse õppeaastasse põhjustada pöördumatult raskeid tagajärgi. Kaebajad leiavad veel, et keelamiskaebus ei kahjusta vastustaja haridusülesannete täitmist ülemääraselt. Keelamiskaebus võtab ära investeeringuriski ja vastava võimaliku tekkiva kahju. Keelamiskaebus võimaldab reaalselt kaaluda laiemalt avalikku huvi ning GAG-i kogukonna huvi.

Huvide kaalumine esialgse õiguskaitse kohaldamisel – ohutus ja PGS nõuetele vastavus. - Kogu menetluse juures ei ole aga arvestatud peamisega – tegemist on koolihoone rekonstrueerimisega, kusjuures kavatsustest kõlab läbi soov viia koolihoonesse kõige nooremad õppurid – 1.-6. klassid. Kaebuse p-s 40 on põhjendatud, miks Vana-Kalamaja koolihoonesse GAGi põhikooliosa üleviimine ei taga õpilastele eakohast ja turvalist keskkonda. Ehitusprojekti puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata lahenduste sobivust ja turvalisust. - Koolihoonet kavandatakse ilma võimlata. Kuni lahenduste korraldamiseni kohapeal õpilaste kehalise kasvatuse tundide korraldamine GAG-i kompleksis vanalinnas ei ole realistlik, sest 1.-6. klasside õpilaste suunamine selleks tunniks 800-850 meetri kaugusel asuvasse koolihoonesse läbi tiheda liikluse ja turvalisusprobleemidega piirkonna ei taga lastele ohutust ega ole ka ajaliselt mõistlik. - Taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamisel on vastustajal olemuslikult võimalik omal initsiatiivil kõrvaldada takistused ja tagada ohutu ehitamine mõistliku aja jooksul ning koolihoone valmimine piisava ajavaruga alustamaks õpilaste vastuvõttu 2018./2019. Selle aja jooksul ei ole küll vaja rajada võimalt, kuid seda saab ja peab arvesse võtma põhiotsustuste juures, milline kool seal tegutsema hakkab (nt Kalamaja-Põhikool on 650m kaugusel, ning kahe kooli vahel liikumisel tuleb ületada vaid 3 väikese liiklusega tänavat Valgevase, Linda ja Graniidi). - Kokkuvõtvalt on kaebajad siinkohal seisukohal, et ehitamise ohutusele suunatud nõuete mittetäitmist õigustavaid kaalutlusi ei saagi õiguspäraselt olla. Kui omavalitsuse autonoomiat nautiv vastustaja pädeva isikuna ehituse seaduslikkust ei taga, saab ja peab sekkuma kohtuvõim. Kohtuotsuse täitmise raskendatus või võimatus GAG-i ümberkorraldamiseks kohase haldusmenetluse ja -otsuse võimaldamise küsimuses: - PS §-s 37 sätestatud ühtsest hariduspõhiõigusest tuleneb subjektiivne õigus, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu, sest vastasel korral jääks õigusest haridusele järele vaid tühi kest ning see võib muutuda paljalt deklaratiivseks õiguseks. PS § 37 lg 3 alusel on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Ka PS § 14 tagab isikule õiguse heale haldusele, millega vastustaja peab tagama kaebajate subjektiivsed õigused nõutaval määral. - Kuna Vana-Kalamaja 9 hoone ümberehitamine on vastavalt vastustaja ametnike selgitustele lahutamatult seotud GAG-i ümberkorraldamisega, kusjuures Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse kavatsetakse üle viia kõige nooremate, 1.-6. klasside õpilaste õppetöö, siis on tegemist väga põhjalikku kaalumist ja avatud menetluses otsustamist vajava küsimusega, mida aga kaebuses toodud põhjendustel soovitakse läbi viia varjatult, kiirustades ja seadust rikkudes. - Kuigi senini puudub Tallinna Linnavolikogu otsus GAG-i ümberkorraldamise kohta (vt kaebuse p-d 47-52) ning kehtivad arengukavad ei näe üldse ette GAG-i laienemist väljapoole ajaloolist hoonekompleksi Tallinna vanalinnas Suur-Kloostri, Väike-Kloostri ja Gümnaasiumi tänavatel ega ka GAG-ist üldhariduskoolist progümnaasiumiks muutmist (kaebuse p-d 53-54), siis on juba alustatud kahe eraldi kooli tekkeks tingimuste loomisega. - Koolihoone olemasolu ja sellega seotud investeering on olemuselt asjakohased ja üsna kaalukad argumendid kooliosa eraldamisel ja uude koolimajja viimisel. Korduvalt kõikvõimalikke laienemisplaane haudunud ning kooli kogukonna vastuseisule põrkunud GAG-i direktori käitumise muster ei jäta mõistliku kahtlust, et uue laienemisplaani võimalikult kaugele viimine ilma põhilise otsuse jaoks kohase haldusmenetluse ja -otsuseta (vt kaebuse p 13-25 ja p 57) ei ole hüpotees ega paranoia, vaid on reaalsus. Huvide kaalumine esialgse õiguskaitse kohaldamisel – kohase menetluse ja otsustuse tagamine GAG-i ümberkorraldamisel. Kui esialgse õiguskaitse korras väljastatud ehitusloa kehtivust ei peatata ja ehitamist GAG-i laienemise eesmärgil Vana-Kalamaja tn 9 koolihoone ei keelata, jätkatakse ehitustegevusega. Nagu on ka kaebuses märgitud, siis on ilmne, et THA ja H.

Aguri varjatud kava eesmärgiks on jõuda ehitustegevuse ja vastavate investeeringutega võimalikult kaugele juba hiljemalt kevadeks 2017. a., kui tuleb otsustada laste vastuvõtt 2017./2018. õppeaastaks. Nii luuakse täna puuduvale GAG-i laienemise aluseks olevale põhihaldusaktile uued olulised kaalutlusargumendid: - ulatuslik rahaline investeering ja pooleliolev ehitis; - Kalamaja piirkonna elanike arvu kasvust tingitud vajadus koolikohtade järgi Kalamaja piirkonnas (mis ei ole seni mõistlik teeninduspiirkond GAG-i jaoks, jäädes GAG-ist 800-850m kaugusele); - väidetav suurem lihtsus rahuldada Kalamaja piirkonna koolikohtade vajadust olemasoleva kooli laiendamise teel uue kooli loomise asemel (selgusetuks jääb küll, miks ei eelistata siinkohal Kalamaja põhikooli). Kaebajate huvi ei saa kahjunõudega asendada. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb ka põhjusel, et koolihoonele võidakse kohtumenetluse kestel väljastada kasutusluba. Sellisel juhul on ehitusloa tühistamine samuti piiratud ning seda ka juhul, kui see rikub kaebaja õigusi (Riigikohtu 31.01.2017 otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 42). Kui kaebajad ei esitaks esialgse õiguskaitse taotlust, läheneks uue õppeaasta algus. Arvestades kohtumenetluse kestuse ning võimalike viivitustega, poleks sel juhul kindel, millises õppehoones ja millistes tingimustes alustaksid uut kooliaastat GAG-i õpilased, sh kaebajad ja kaebajate lapsed. Ehitusloa õigusvastaseks tunnistamist ja sellega seonduvat kahjuhüvitisnõuet ei saa kaebajate jaoks tõhusaks õiguskaitsevahendiks pidada: - konkreetsel juhul oleks kahju temaatika kohatu käsitlus, kui kõne all on Eesti vanima haridusasutuse ning oma ajaloo väärtustamist oma väärtuse nimekirjas esimesena nimetava kooli saatus, kus ka kaebajad ning nende ülenejad on käinud põlvkondade kaupa; - haridusega seotud õiguste rahasse arvutamine on juba olemuslikult küsitav. Lisaks oleks kahju tõendamine äärmiselt keerukas. Samuti tuleb eelistada olukorra lahendamist esmaste õiguskaitsevahendite, mitte hüvitisnõude kui teisese nõude kaudu; - kokkuvõtvalt on kaebajate õiguste tõhus kaitse ehitusloa vastu võimalik vaid juhul, kui kohus peatab esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse, keelab uute ehituslubade väljastamise ning kohtumenetluse ajal ehitustöid ei toimu. Seega eksisteerib esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav. Kaebajad leiavad, et kaebusel on eduväljavaated. Kaebajad on põhjalikult põhjendanud kaebust ning seega ei ole alust jätta esialgset õiguskaitset kohaldamata ka kaebuse ilmse perspektiivituse tõttu. Veelgi enam – arvestades kaebuses väljatoodud minetuste iseloomu ja ulatust protsessis ühelt poolt ning teisalt sisuliselt vaid vähem kui 200 põhikoolikoha juurde loomist (olemasolevast majast peaks kolima uude majja hinnanguliselt ca 530-540 last) ning võimalust võtta kohased otsused vastu kaalutletult nii, et otsused on paigas 2018./2019. õppeaastaks, ei saa käesoleva vaidlusega ehituse mõningane edasilükkumine olla oluliseks probleemiks. Esialgne õiguskaitse on kooskõlas avaliku huviga ja puudutatud isikute huviga. - Arutatavas asjas on esialgse õiguskaitse kohaldamine igati kooskõlas avaliku huviga ning ei puuduta kolmandate isikute erahuve, sest koolihoone rekonstrueerimine ja kooli ümberkorraldamine ei saa sündida üleöö ja laste turvalisust eirates. Avalikkusel ja puudutatud isikutel (lastel ja lapsevanematel, naabritel) peab olema võimalik otsustamises on seisukohta avaldada, kuid see eeldab ka avatud menetlust, mitte aga kavaldavat, kiirustavat ja varjatud menetlust. Rõhutame, et Põhja-Tallinna linnaossa viiakse nooremate klasside õppetöö, mille puhul on laste vajadus turvalise, mugava ja kvaliteetse hariduskeskkonna järele eriti kõrge. - Kavast, kui juba otsustatust ning sellega mittenõustajatele antud soovitusest lapsed mujale panna, rääkiva GAG-i direktori H. Aguri isetegevuse vastu on vilistlaste ja lastevanemate ühisele avalikule pöördumisele allakirjutanud üle 900 inimese - www.gag400.ee. - 14.02.2017 tegi GAG vilistlaskogu H. Aguri tegevust tauniva otsuse ning avaldas H. Aguri suhtes umbusaldust.

27.02.2017 kaebuse täpsustuses leiavad kaebajad, et vastustaja ei ole vastanud kaebuses toodud põhiküsimustele. Kaebajad jäävad selle juurde, et ehitustööd on üheselt seotud GAG-i ümberkorraldamisega PGS § 80 mõttes. Kaebajad märgivad, et vastustaja on seda ka ise möönnud. Vastustaja jätkab ehitustegevust, eirates nõudeid ja reegleid (ehitamine ehitusloata, ehitusprojektita, rääkimata tehnilisest ekspertiisist ehitusprojektile), ning tegelikkuses viib läbi GAG-i ümberkorraldamist ilma volikogu otsuseta ning avalikkust kaasamata. Linna meelevaldset tegutsemist ja plaanide iga hinna eest läbi surumist kinnitab ka see, et Tallinna Linnavalitsus on 22.02.2017 määrusega nr 11 kehtestanud GAG-i põhimääruse uues redaktsioonis, mille § 2 on kooli tegevuskohaks lisatud ka Vana-Kalamaja 9 õppehoone. PGS § 66 lg 2 kohaselt peab põhimäärus ja selle muudatused olema esitatud enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule, kuid käesoleval hetkel on teadaolevalt hoolekogule räägitud vaid kavast asuda põhimäärus muutma. Hoolekogu tõstatud küsimustele vastatud ei ole. Nii näitab ka kiirustades tehtud põhimääruse muudatus ilmekalt käesoleval juhul GAG-i ümberkorraldamise äraspidist asjaajamist – kogu aeg miskit toimub ja üheselt tegeletakse GAG ümberkorraldamisega, samas aga nagu põhiotsust ennast ei ole ja justkui on kaebajate mure ennatlik? Kaebajad toovad välja, et ehitustöid tehti juba enne 6.02.2017 ning need ületavad lammutustööde mahtu – toimub kooli ümberehitamine (vt kohtule esitatud fotod). Ehitusjärelevalvet ei teostata. Vastustaja manipuleerib ehitusloa liigiga omal äranägemisel. Kaebajad rõhutavad, et nad on GAG-i õpilased ja nende vanemad. Nad on pöördunud kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks tagamaks, et: GAG-i laiendamise otsustus tehakse kaalutletult ja kaasamiskohustust täites enne vastavate tegevuste elluviimist ning et ebaseadusliku ehitustegevuse ja ulatuslike investeeringutega ei tekitataks vastava kaalutlusotsustuse läbisurumiseks kunstlikult uusi olulisi argumente; mõistliku ajavaruga oleks selgus, kus alustavad 2017/2018. ning 2018/2019. õa kooliteed kaebajad ja kaebajate lapsed; kui korrektse kaasamisega ja korrektse kaalutlusotsustuse tulemuseks on GAG-i ümberkorraldamine ja laienemine Vana-Kalamaja koolihoonesse, siis oleks seal tagatud seadusjärgsed õpitingimused, ehitise ohutus ning liiklusohutus. Esialgne õiguskaitse ei otsusta vaidlust ette ära, vaid võimaldab kohtulahendi täitmist vähemalt kahes aspektis: ehitise ohutuse küsimus ja kohase haldusmenetluse ja otsustuse tagamise küsimuses. Kaebajad on seisukohal, et ilma esialgse õiguskaitseta ei taga tulevane menetlus kaebajate huve. Eespool on põhjendatud, et juba esialgse õiguskaitse menetluse ajal on vastustaja lubanud ehitustöödel hoogsalt jätkata ja ka muutnud GAG-i põhimäärust ilma kooli hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu arvamust ära kuulamata. Nagu põhjendatud eespool, on vastustaja (sh TLPA) seni kiitnud ebaseaduslikke ehitustöid heaks, st on aidanud ümberkorraldusplaani elluviimisele kaasa. Ka Riigikohus on rõhutanud, et üldine kohustus järgida õigusakte ei ole piisav õigustus välistamaks loa kehtetuks tunnistamist, kuna avalik võim peab tegutsema ennetavalt (Riigikohtu 11.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 15). Seda enam on Riigikohtu seisukoht kohaldatav esialgse õiguskaitse kui ajutise meetme kohaldamisel. Ehitustööde peatamine on avalikes huvides. Koolihoone rekonstrueerimine ja kooli ümberkorraldamine ei saa sündida üleöö ja laste turvalisust eirates. Avalikkusel ja puudutatud isikutel peab olema võimalus otsustamises kaasa rääkida, mitte aga tolereerida avaliku võimu poolt kavaldava, kiirustava ja varjatud menetlust laste hariduse ümberkorraldamisel. Veelgi enam, kui Vaba-Kalamaja koolihoonesse GAG-i laiendamisega põhikooli kohtade juurde tekkimisest, siis reaalsus on teine - uus hoone mahutaks 720 last, nendest 530-540 last on ju juba GAGi õpilased ja

seega juurde tekib vaid 180-190 uut kohta. Kellele jääb aga GAG-i enda ruumides Suur-Kloostri kompleksis 530-540 õpilase jaoks vabanev ruum? Ainuüksi need küsimused kinnitavad, et tegemist on avatud menetluse vormis ja avalikku diskussiooni vajavate küsimustega. Miski ei takista vastustajal viia need menetlused kohaselt läbi ning lükata ümberkorraldused edasi 2018/2019. õppeaasta alguseni. Puudub avalik huvi, et GAG alustaks õppetööd Vana-Kalamaja hoones just 01.09.2017.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei puuduta kaebajate õigust haridusele (PS § 37). Pealegi, õigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda kindlas asukohas paiknevat ning kindlas juriidilises vormis tegutsevat õppeasutust. Õpilaste õigusi võiks kooli asukoha muutmine riivata siis, kui muudatuse tulemusena satub ohtu õpilaste juurdepääs haridusele (vt Tallinna Halduskohtu 09.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2190, Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2016 määrus samas haldusasjas). Käesoleval juhul ei sea Vana-Kalamaja 9 õppehoone renoveerimine kuidagi ohtu kaebajate ligipääsu haridusele kaebuse esitamise hetkel ning vastustaja märgib ka etteruttavalt, et koolile täiendava tegevuskoha loomine ca 800m kaugusele senisest tegevuskohast, ei saa mõistlikult võttes seada ohtu kellegi ligipääsu haridusele. Vastustaja hinnangul ei ole kaebuse eesmärk mitte konkreetse haldusakti õigusvastasuse tuvastamine, vaid nõuavad seeläbi Tallinna linnalt koolivõrgu korrastamist neile sobival ja meeldival moel. Sellist seadusest tulenevat subjektiivset õigust kaebajatel aga ei eksisteeri. Tegu on ilmselgelt otstarbekuse küsimusega, mille kontrollimist kaebajad halduskohtus nõuda ei saa. Eeltoodust saab järeldada, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et Vana-Kalamaja 9 hoonet ei renoveeritaks ning, et seda tulevikus ei antaks GAG-i kasutusse õppetöö läbiviimiseks. Seda enam puudub kaebajatel kaebeõigus Vana-Kalamaja 9 õppehoone osaliseks lammutamiseks antud lammutusloa vaidlustamiseks kaebuses esitatud asjaoludest lähtuvalt, sest nimetatu ei puuduta nende väidetavalt kaitstavaid õigusi üldse. Kuna vaidlustatud otsus kaebajate õigusi ei puuduta, on tegu ilmselgelt populaarkaebusega, mis on HKMS § 44 lg 2 kohaselt lubamatu.

tegu on õiguspärase haldusaktiga. Praegusel juhul ei esine mistahes asjaolusid, mille põhjalt saaks järeldada, et hoone oleks pärast renoveerimistööde valmimist õppetöö läbiviimiseks sobimatu või ohtlik. Ebaõige on ka kaebajate seisukoht, et vastustaja on keeldunud ehitusjärelevalve läbiviimisest või ei kavatsegi seda teha, sest on (Haridusameti kaudu) ehitustööde tellijaks. Vastustaja märgib, et kuivõrd vajalike ehituslubade hankimine on hankelepingu kohaselt töövõtja kohustus, siis puudub mistahes alus arvamaks, et TLPA ei vii läbi vastavat järelevalvemenetlust juhul, kui töövõtja teostab ehitustöid, mis ei vasta ehitusloa nr 1712271/03264 aluseks olevale projektile. Vastustajale teadaolevalt on ehitaja teostanud enne ehitamise alustamist töid, mis ei ole ehitusloakohustuslikud ning Tehnilise Järelevalve Amet on selles osas teinud ka järelevalvet 04.01.2017. TJA mistahes tellija ega vastustaja poolseid rikkumisi ei tuvastanud (tl 148). Ebaseadusliku ehitustegevuse tuvastamiseks on ka TLPA-l EHS § 130 jj alusel õigus läbi viia vajalik menetlus ning teha vastavalt tuvastatud asjaoludele ehitajale ettekirjutus juhul kui tuvastatakse rikkumisi. Samas tuleb käesoleva kaebuse raames rõhutada, et on asjakohatu esitada olemasoleva lammutusloa tühistamiseks kaebust, sest lammutusloa õiguspärasust ei mõjuta see, kas ehituse käigus võidakse teha ka selliseid ehitustöid, mis kehtiva ehitusloaga hõlmatud ei ole. Seega ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebajate poolt soovitud eesmärke, mis annab aluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

Keelamiskaebuse osas ja selle alusel esitatud keelamisnõude osas on vastustaja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleks esialgne õiguskaitse jätta kohaldamata, kuivõrd esineb oluline avalik huvi, mis saab esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kahjustatud. Tegu on kaaluka avaliku huviga, mida ei lükka ümber kaebuses esitatud paljasõnalist väidet selle kohta, et avalikkus (ühiskond) on väidetavalt nimetatud kooli laienemise vastu ja et õiguskaitse kohaldamine oleks justkui kooskõlas avalike huvidega (kaebuse p 81). Esiteks ei ole kaebajad oma väidetut kuidagi tõendanud, mistõttu on see väide alusetu. Teiseks, asjaolu, et kaebajatele käesolev otsus subjektiivselt meelepärane ei ole, ei väljenda mitte avalikku huvi vaid nende erahuvi. Kartus, et kooli tegevuse osaline üleviimine uude õppehoonesse halvendab õppe kvaliteeti või kooli identiteeti, ei ole objektiivselt põhjendatud. Kaebajad ei saa oma erahuvi samastada avaliku huviga ja seda endale sobival moel sisustada. Seetõttu on vastustaja kokkuvõttes seisukohal, et avaliku huvi olemasolu koolihoone rekonstrueerimiseks on kaalukam kaebajate erahuvist, mis seisneb koolivõrgu korrastamises neile sobival moel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

hoone ajaloolise välisilmega. Samuti nähakse projektis ette hoone sisemiste mittekandvate konstruktsioonide lammutamine. Kandvatest konstruktsioonidest kuulub projekti kohaselt lammutamisele hoone keskmise osa kaldkatus koos oma kandjatega. Tehnosüsteemidest nähakse ette lammutada kõik hoone sisesed tehnovõrgud kuni hoone sisenditeni, veemõõdusõlm, küttesõlm, PKJ jne säilitatakse olemasolevas mahus. Käesoleva projektiga nähakse ette olemasoleva rekonstrueeritava hoone amortiseerunud juurdeehituse osa täielik lammutamine, et oleks võimalik peale olemasoleva hoone rekonstrueerimist krunt heakorrastada (Andmed kättesaadavad arvutivõrgus www.ehr.ee ) Vastustaja leiab eeltoodu põhjal, et vaidlustatud ehitusloa reguleerimise esemeks ei ole ükski kaebajate poolt nimetatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) ümberkorraldamisega seonduv asjaolu. Ehitusluba annab loa ehitada/lammutada konkreetse projekti järgi projektis ettenähtud tingimustel. Ehitusloaga ei ole võimalik otsustada kooli sisulist ümberkorraldamist nagu väidavad kaebajad. Ehitusloaga ega üldse ehitustegevusega (sh lammutamisega) ei ole võimalik reguleerida seda, milline kool vastavas hoones tegutsema hakkab.

ühtegi subjektiivset õigust, mis seostuks vaidlusaluse ehitusloa alusel toimuva ehitustegevusega (lammutamisega). Kohus leiab, et kaebajate väited justkui annaks Vana-Kalamaja 9 koolihoone valmisehitamine täiendava argumendi GAGi laiendamise otsustamise kaalumisel võib-olla sisuliselt õige, aga kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et võimaliku koolihoone ehitamine toimuks alles pärast kooli laiendamise otsuse vastuvõtmist. Kohus märgib, et vastava otsuse eelnevalt langetamata jätmisega võtab vastustaja endale lihtsalt riski, et ta ei saa eelnevalt valmisehitatud koolihoonet kasutada selle kavandatud eesmärgil, kuna tal ei õnnestu seaduspäraselt langetada kooli töö ümberkorraldamise otsust. Olemasoleva koolihoone ümberehitamise otsuse langetamine on kohtu hinnangul selgelt otsustus poliitilise otstarbekuse küsimuses ja kohtul puudub väljakujunenud kohtupraktikast ja võimude lahususe printsiibist tulenevalt võimalus sellesse sekkuda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.