Majandushaldusõigus › PRIA asjad

Täpsemad nõuded ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse saamiseks on kindlaks määratud maaeluministri 24.04.2015.a. määrusega nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ ( edaspidi Määrus nr 34). Lisaks eeltoodule on ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 (edaspidi Määrus nr 1306/2013) komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 ning põllumajandusministri 14.01.2015 määrusega nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“. Kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud ELÜPS § 32 lg 2 kohaselt PRIA veebilehel. Põllumajandusloomade identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise nõuded ja kord on avaldatud põllumajandusministri 21.12.2009 määruses nr 128. Asja materjalide kohaselt on FIE Jüri Pärnat taotlenud (18.05.2015) toetust 93 loomale (utele ja kitsele) ja OÜ Sossemetsa Talu taotles (18.05.2015) toetust 63 loomale. Otsuse kohaselt on taotleja FIE Jüri Pärnati osas (punkt 2, taotleja ID ja nimi: 59083 Jüri Pärnat) jäetud 2015. aastal taotletud toetus ute ja kitse kasvatamiseks rahuldamata, kuna toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult Määrus nr 34 § 11, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 artikkel 60). Määratud toetussumma on 0. Otsuse kohaselt on taotleja OÜ Sossemetsa Talu osas (punkt 9, taotleja ID ja nimi:161917 OÜ Sossemetsa Talu ) jäetud 2015. aastal taotletud toetus ute ja kitse kasvatamiseks rahuldamata, kuna toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult (Määrus nr 34 § 11, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 60). Määratud toetussumma on 0. FIE Jüri Pärnat ja OÜ Sossemetsa Talu on esitanud ühisvaide 01.02.2016 otsusele nr 12-6/95. PRIA on jätnud vaideotsusega 18.05.2016 nr 12-4/16/124-11 vaided rahuldamata. PRIA on märkinud, et vaatamata sellele, et ühel isikul võib olla äriregistrisse kantud mitu ettevõtet eri ärinimedega, on PRIA seisukohal, et FIE Jüri Pärnat ja Jüri Pärnati poolt asutatud äriühing Sossemetsa Talu OÜ vahel on loomade liikumised toimunud eesmärgiga vältida taotleja kohta seatud karja suurusepiirangut ning saada seeläbi ute ja kitse kasvatamise otsetoetust. 19.06.2016 on FIE Jüri Pärnat ja OÜ Sossemetsa Talu OÜ pöördunud kaebusega kohtu poole. Kaebajate seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja FIE Jüri Pärnat ja OÜ Sossemetsa Talu on esitanud ühiskaebuse ja on märkinud, et kaebajad ei ole loonud kunstlikult tingimusi otsetoetuse saamiseks. Jüri Pärnat on märkinud, et PRIA infopäeval on ta saanud kinnitust sellele, et nii FIE Jüri Pärnat kui ka OÜ Sossemetsa Talu vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, mistõttu on ka taotlus esitatud. Kaebuses on märgitud, et PRIA on valesti tõlgendanud õigusakte ja vaidemenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme. FIE Jüri Pärnat ega OÜ Sossemetsa Talu ei ole kunstlikult loonud tingimusi, et toetust saada. Kaebuses märgitakse, et PRIA on teinud paikvaatlust kohapeal asjaolude kontrollimiseks ning pole rikkumisi fikseerinud ja ei nõutud ka ühtki lisadokumenti. FIE Jüri Pärnat taotles toetust 93 utele ja OÜ Sossemetsa Talu taotles toetust 63-le utele. Kaebuses on viidatud Määruse nr 34 § 4 lg 3. Kaebuse kohaselt möönavad kaebajad, et isegi kui FIE Jüri Pärnat on tingimused kunstlikult loonud, ei ole seda teinud OÜ Sossemetsa Talu ja sellest tulenevalt on OÜ Sossemetsa Talu

taotlus jäetud rahuldamata alusetult. OÜ-l Sossemetesa Talu on 63 lammast ja vastab seega toetuse saaja nõuetele. Kaebuses märgitu kohaselt on PRIA vääralt kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013 artikkel 4 1 punkti alapunkt b sätteid. Kaebuses ollakse seisukohal, et FIE Jüri Pärnat ja OÜ Sossemetsa Talu puhul on tegemist kahe erineva põllumajandustootjaga, esimene on füüsilisest isikust ettevõtja ja teine on äriühing, mõlema tegevusalaks on lambakasvatus. Kaebuses ei nõustuta, et PRIA on pidanud mõlemaid taotlejaid üheks ja samaks üksuseks, et Jüri Pärnat on mõlemal juhul loomapidaja ühes ja samas põllumajandusüksuses. Põllumajandusloomade liikumise vormil on uueks loomapidajaks märgitud OÜ Sossemetsa Talu. Kaebuse kohaselt on PRIA rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid vaide läbivaatamisel, viidatud on haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 83 ja HMS § 41. Kokkuvõttes on kaebuses märgitud, et PRIA otsetoetuse rahuldamata jätmise otsus on alusetu, põhjendused rahuldamata jätmise kohta on otsitud ja on põhjendamatud. Taotletakse tühistada osaliselt PRIA 01.02.2016 otsus 12-6/95 (kaebajaid puudutavas osas) ja tühistada PRIA 18.05.2016 vaideotsus nr 12-4/16/124-11 tervikuna ja teha PRIA ́le ettekirjutus rahuldada FIE Jüri Pärnati otsetoetuse taotlus nr 12015110698 ja rahuldada OÜ Sossemetsa Talu otsetoetuse taotlus nr 12015110697 ja jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on esitanud ka kaebuse täienduse, milles väljendab samu seisukohti ning märgib kokkuvõttes, et FIE Jüri Pärnat ja OÜ Sossemetsa Talu ei ole loonud kunstlikke tingimusi toetuse saamiseks ning mõlemad on eraldiseisvad põllumajandustootjad. PRIA ́l puudub alus toetuse mitterahuldamiseks. Kaebajate seisukohalt võib äritegevust muuta ja uut äriühingut ei ole asutatud eesmärgiga saada toetust. OÜ Sossemetsa Talu on täiesti uus ettevõte ja iseseisvalt toimiv. Esitatud on menetluskulude nimekiri. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused PRIA ei võta kaebust õigeks ja palub jätta ühiskaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebajate kanda. ELÜPS 22 lg 1 kohaselt otsustab PRIA otsetoetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 asjakohastes artiklites sätestatud alustel ja korras. PRIA jättis vaidlustatud 01.02.2016. a otsusega nr 12-6/95 kaebaja I (FIE Jüri Pärnat) ja kaebaja II (OÜ Sossemetsa Talu) 2015. a ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 alusel. PRIA märgib, et vaidlus puudub selles, et 19.04.2015. a seisuga, see on enne esmast (20.04.2015) põllumajandusloomade liikumise vormi esitamist, oli kaebaja I nimel põllumajandusloomade registris 162 vähemalt ühe aasta vanust utte. Ka selles, et formaalselt vastavad kaebajad toetuse saamise nõuetele nagu on sätestatud Määruse nr 34 § 2 lõikes 4, vaidlus puudub. Küll aga leiab vastustaja, et kuna enne loomakasvatuse toetuste taotluste esitamist on põllumajandusloomade registris toimunud märkimisväärsed loomade liikumised kaebaja I nimelt kaebaja II esindaja poolt asutatud äriühingu nimele, kusjuures loomad on kaebaja I nimelt kaebaja II nimele liikunud täpselt sellisel arvul, et mõlemad kaebajad vastaksid määrus nr 34 § 2 lõikes 4 sätestatud nõuetele, millele kaebaja I muidu ei oleks vastanud. Seega on PRIA arvates nõuetele vastavus tekitatud kunstlikult ning toetuskava eesmärk on jäänud saavutamata.

PRIA viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-38-07 ja leiab, et toetust ei ole võimalik määrata, kuigi näilikult on küll nõuded täidetud, kuid nõuetele vastavus on tekitatud kunstlikult. PRIA on märkinud, et toetuse saamise õigusnorme ei või kuritarvitada. PRIA märgib, et Jüri Pärnat on asutanud äriühingu OÜ Sossemetsa Talu 2015. aastal, misjärel Jüri Pärnati seletuste kohaselt on antud tumedapealist tõugu lambad üle nimetatud äriühingule, et ise hakata tegelema valgepealiste tõugu lammastega, kuid vastustaja seisukohalt ei ole oluline millist tõugu uted on, oluline on nende arv. Vastustaja ei nõustu kaebuses märgituga, et kaebajate näol on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga. Vastuse täienduses märgitakse, et kaebaja I ja kaebaja II vastavad formaalselt toetuse saamise nõuetele, kuid tingimused toetuse saamiseks on loodud kunstlikult. Vastustaja jääb vastuse täienduses samade seisukohtade juurde nagu varasemaltki ja taotleb jätta kaebajate ühiskaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebajate kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja taotlused 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebajate ühiskaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.FIE Jüri Pärnat esitas 18.05.2015. a loomakasvatuse toetuste taotluse, millel taotles ute ja kitse kasvatamise toetust 93-le loomale. Jüri Pärnat on 18.05.2015. a loomakasvatuse toetuste taotluse esitanud ka OÜ Sossemetsa talu esindajana, millel taotles ute ja kitse kasvatamise toetust 63-le loomale. 3.Määrusega nr 34 kehtestatakse järgmiste tootmiskohustusega seotud otsetoetuste saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord: 1) piimalehma kasvatamise otsetoetus, 2) ammlehma kasvatamise otsetoetus, 3) ute ja kitse kasvatamise otsetoetus. Määruse nr 34 § 2 lg 4 kohaselt ute ja kitse kasvatamise otsetoetust võib taotleda taotleja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise aasta 2. mai (taotluse esitamise hetkel kehtinud redaktsioon, alates 21.12.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on kuupäevaks 2. märts) seisuga vähemalt kümmet, kuid mitte rohkem kui 100 utte või emakitse. Määruse nr 34 § 11 alusel saab PRIA teha ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse.

4.PRIA on märkinud, et tuvastas kontrollimisel järgmised asjaolud: 19.04.2015. a seisuga oli FIE Jüri Pärnat nimel põllumajandusloomade registris 162 vähemalt ühe aastast utte. 20.04.2015. a liikus põllumajandusloomade registri andmetel (tl 83-85)FIE Jüri Pärnat nimelt 69 vähemalt ühe aastast utte OÜ Sossemetsa Talu nimele, loomapidamishoone EE14284 jäi samaks. OÜ Sossemetsa Talu esmakanne äriregistrisse on tehtud 15.04.2015, mille juhatuse liige ja ainuosanik on Jüri Pärnat. 22.04.2015 liikus põllumajandusloomade registri andmetel FIE Jüri Pärnat nimelt veel 6 vähemalt ühe aasta vanust utte OÜ Sossemetsa talu nimele.

FIE Jüri Pärnat nimele jäi pärast loomade liikumist alla 100 vähemalt ühe aasta vanust utte, kes asuvad loomapidamishoones EE14284. PRIA viis 22.06.2015. a OÜ Sossemetsa Talu põllumajanduslikus majapidamises läbi kohapealse kontrolli, mille kohta on koostatud kontrollaruanne nr 150615-67-001.

ELÜPS § 22 lg 1 kohaselt otsustab PRIA otsetoetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 asjakohastes artiklites sätestatud alustel ja korras. PRIA jättis vaidlustatud 01.02.2016 otsusega kaebajate ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 alusel. 5.PRIA on märkinud, et vaidlust ei ole selles, et 19.04.2015 seisuga, see tähendab enne esmast, see on 20.04.2015 põllumajandusloomade liikumise vormi esitamist, oli kaebaja I nimel põllumajandusloomade registris 162 vähemalt ühe aasta vanust utte. Ka selles, et formaalselt vastavad kaebajad toetuse saamise nõuetele nagu on sätestatud maaeluministri 20.04.2015 määruse nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 2 lõikes 4, puudub vaidlus.

6.Kohus märgib, et kui PRIA on tunnistanud , et mõlemad kaebajad vastavad sisuliselt Määruse nr 34 § 2 lõikes 4 sätestatule, pole seda küsimust vajalik kohtul analüüsida. PRIA aga on märkinud seda, kui loomade liikumist poleks toimunud FIE Jüri Pärnatilt OÜ-le Sossemetsa Talu, poleks kaebajad kumbki vastanud nimetatud sätte tunnustele. Pärast loomade liikumist jäi FIE Jüri Pärnatile alla 100 vähemalt ühe aasta vanust utte, kes asuvad loomapidamishoones EE14284, samuti vastab loomade arvu poolest OÜ Sossemetsa Talu nõuetele, kelle loomad asuvad samas hoones, mis näitab mõlema kaebaja ühist majapidamist. 7.Jüri Pärnat on ise märkinud, et on asutanud 2015. aastal äriühingu OÜ Sossemetsa Talu ning tumedapealist tõugu lambad on üle antud FIE Jüri Pärnatilt OÜ-le Sossemetsa Talu ning märkis, et loomade üleandmise põhjenduseks on see, et FIE Jüri Pärnat soovis hakata tegelema valgepealiste tõugu lammastega. PRIA on märkinud, et FIE Jüri Pärnat on kasvatanud eritõugu lambaid mitmeid aastaid ja antud hetkel on oluline utede arv, mitte tõug. Seega tuleb antud asjas tähelepanu pöörata utede arvule, mis mõlema kaebaja puhul vastab Määruse nr 34 § 2 lg 4 sätestatule. 8.Asja materjalide kohaselt üritab kaebaja kaebuses küll läbi jõudluskontrolliga alustamise asjaolude näidata, et loomade liikumiseks olid muud põhjused kui soov vastata toetuse saamise nõuetele, kuid kohus ei pea seda usutavaks ning leiab, et loomade liikumine toimus eesmärgiga vastata toetuse saamise nõuetele, ilma muu tegeliku või sisulise vajaduseta. Vastustaja on märkinud, et tuleb arvestada nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaoludega, mis puudutab kunstlikult loodud tingimuste tuvastamist. Tuvastatud on, et kaebajad vastavad Määruse nr 1307/2013 artikkel 4 punkti 1 a nõuetele, kuid ei vasta artikkel 4 punkti 1 b nõuetele. Ei saa nõustuda sellega, et kaebajate näol on tegemist kahe erineva majapidamisega, küll aga saab nõustuda sellega, et kaebajad on põllumajandustootjad. Põhjalikumalt on sellest juttu punktides 11-17. 9.Teiseks ei ole kaebaja rahul sellega, et PRIA on kohaldanud valesti Määruse nr 1307/2013 artikkel 4 punkt 1 alapunkti b ning Määruse nr 1306/2013 artiklit 60. 10.Kohus toob välja Määruse nr 1307/2013 artikkel 4 punkt 1 alapunkt a ja b mõisted:

a) põllumajandustootja: – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega; b) põllumajanduslik majapidamine - kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. 11.Kohus märgib, et põllumajandusloomade registris on loomad registreeritud nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka äriühingu nimel ning ühel ja samal isikul võib olla äriregistris mitu ettevõtet ning oluline nõue on ka täidetud, mis on see, et taotlusele märgitud loomad olid kantud taotlusele kuupäevaliselt 2. mai seisuga põllumajandusloomade registris. Kaebajad on loomade liikumise registreerinud enne nimetatud kuupäeva. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebajate puhul on tegemist kahe eraldiseisva põllumajandusliku majapidamisega ning selles, et tegemist on kahe iseseisva majandusüksusega. Kohtu arvates on mõlemad kaebajad põllumajandustootjad kuid nende majandusüksused on seotud, kuna neil on omavahel tihe majanduslik side. Jüri Pärnat on ka OÜ Sossemetsa Talu juhatuse liige. Seetõttu on õiguspärane PRIA lähenemine, mille kohaselt hõlmab Jüri Pärnati juhitav majandusüksus mõlemaid kaebajaid. FIE Jüri Pärnat ja Jüri Pärnati poolt asutatud uus äriühing OÜ Sossemetsa Talu vahel on tihe majanduslik seos, mida kinnitab ettevõtetele kuuluvate loomade pidamine samas loomapidamishoones ning samuti asjaolu, et mõlemaid ettevõtteid juhib sama isik. 12.Määruse nr 1306/2013 artikkel 60 kõrvalehoidumisklausel kohaselt Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kohus nõustub PRIA-ga, et tegemist on kunstlikult loodud tingimustega. PRIA on määruse nr 1306/2013 artikkel 60 mõttes kindlaks teinud, et loomade liikumine toimus eesmärgiga vastata toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning et selle näol on tegemist eeliste saamiseks vajalike tingimuste kunstliku tekitamisega. 13.Samas ei pea kohus antud asjas määravaks ettevõtja varade üleandmise ja vara tasuta kasutamise lepingud, mis on kaebaja poolt esitatud. Mõlemal lepingupoolel on allkirja andnud Jüri Pärnat Seega tuleb kunstlikkuse kindlakstegemisel arvesse võtta ka õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke seoseid loomade liikumises osalevate isikute vahel. 14.Riigikohtu halduskolleegium on 08.11.2007 otsuse nr 3-3-1-38-07 p-s 19 rõhutanud, et EL fondidest toetuse väära jaotamise vältimiseks ei saa lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kahtluse korral tuleb haldusorganil olulisi asjaolusid kontrollida. Samuti märkis kolleegium järgmist: "Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I11569, p-d 52 ja 53". Samas viitas kolleegium ka 19. detsembri 2006. a otsusele asjas nr 3-3-180-06, p 23. Neis lahendites rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi.

Riigikohtu halduskolleegium on 19.12.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-80-06 p-s 23 nõustunud lähenemisega, et oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga. Seega tuleb kunstlikkuse kindlakstegemisel arvesse võtta ka õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke seoseid loomade liikumises osalevate isikute vahel. 15.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei ole usutavalt ega veenvalt põhjendanud, mis vajadusel (millistel majanduslikel põhjustel) toimus nimetatud loomade liikumine. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et PRIA on õigesti lähtunud Määruse nr 1307/2013 artikkel 4 punkti 1 alapunktidest a ja b ja samuti on PRIA lähtunud õigesti Määruse nr. 1307/2013 artiklist 60, kuna toetuse saamise eelised on loodud kunstlikult. Kohus viitab veelkord sellele, et Määruse nr. 34 § 2 lg 4 nõuetele vastavad mõlemad kaebajad, kuid sellest ainuüksi ei piisa. 16.Kaebuses on viidanud ka sellele, et kaebajate arusaamist mööda on PRIA oma vaideotsuses märkinud, et FIE Jüri Pärnat on tingimused kunstlikult loonud, kuid mitte OÜ Sossemetsa Talu, seega peaks vähemalt OÜ Sossemetsa Talu toetust saama. Kohus märgib, et kaebajate selline arusaam on väär, kuna kui uttesid poleks osaliselt OÜ-le Sossemetsa Talu enne 2015.a taotluste vastuvõtmist üle antud , siis oleks olnud FIE Jüri Pärnatil loomi üle 100 ja uuel äriühingul poleks üldse loomi olnud ja seega kumbki poleks vastanud Määruse nr 34 § 2 lg 4 sättele, mille kohaselt ute ja kitse kasvatamise otsetoetust võib taotleda taotleja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga vähemalt kümmet, kuid mitte rohkem kui 100 utte või emakitse. 17.Õige pole ka kaebaja väide selle kohta, et kunstlikult viidatud tingimustest saab rääkida siis kui loomade liikumine oleks toimunud hiljem kui 2. mai. Kohus märgib, et kuigi uueks loomapidajaks on põllumajandusloomade liikumise vormil märgitud OÜ Sossemetsa Talu, on selle äriühingu loojaks ja juhatuse liikmeks Jüri Pärnat, seega ei ole kaebaja väide õige, et vormil on märgitud OÜ Sossemetsa Talu uueks loomapidajaks, mitte Jüri Pärnat, mistõttu on kaks eraldi iseseisvat loomapidajat- Jüri Pärnat ja OÜ Sossemetsa Talu. Kohus märgib, et ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse kontrollimisel ja toetuse määramisel lähtutakse põllumajandusloomade registri andmetest määruses sätestatud kuupäeva seisuga (2.mai), siis ei saa toetuse saamiseks vajalikke tingimusi nimetatud kuupäevast hiljem kunstlikult luua. 18.Kohus leiab, et kaebused mõlema kaebaja osas jäävad haldusakti tühistamisnõudes rahuldamata, kuna kohus peab PRIA 01.02.2016 otsust nr 12-6/95 mõlema kaebaja osas õiguspäraseks. Otsuse lisades on punkti 9 ja 2 osas toodud põhjendused ja arvutused toetuste mittemaksmise kohta. Haldusakti on välja andnud selleks pädev haldusorgan ja haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel, puudub alus haldusakti tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas. Samuti ei piira toetuse väljamaksmata jätmine ettevõtlusvabadust. Toetus on mõeldud abistavaks vahendiks ning antud juhul on selle toetuse eesmärk toetada väiketootjaid. Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et PRIA pole küsinud kaebajalt dokumente, kuna asja materjalidest nähtuvalt on PRIA kaebaja poole pöördunud järelpärimisega 15.12.2015 ning vormistanud kirjaliku ärakuulamise 13.01.2016, milledele on Jüri Pärnat vastanud. Samas saanuks kaebajad ise vajadusel PRIA poole pöörduda selgitustaotlusega või muul moel või esitada ise dokumente. Kaebaja on märkinud, et Sossemetsa OÜ Talu on täiesti toimiv ja tegutsev äriühing ja on esitatud ka majandususaasta aruanne. Kohus märgib, et selles osas vaidlust ei ole, mistõttu puudub vajadus ka seda tõendada.

Kaebaja on välja toonud ka asjaolu, et Määruse nr 34 kohaselt võib ute või kitse kasvatamise toetust küsida nii füüsiline kui juriidiline isik. Kohus märgib, et nii FIE Jüri Pärnat kui äriühing on saanud toetust taotleda. OÜ Sossemetsa Talu on taotlenud toetust kui põllumajandustootja, kuid kunstlikud tingimused on loonud selle äriühingu juhatuse liige äriühingu huvides. Äriühingult ei ole võetud ära õigust esitada taotlus toetuse saamiseks. Kui toetus oleks määratud OÜ-le Sossemetsa Talu, saaks toetusrahasid kasutada selle seaduslik esindaja, seega ei ole õige kaebajate väide, et toetust ei saa kasutada Jüri Pärnat kui toetus määratakse OÜ-le Sossemetsa Talu. Antud asjas on tõendamist leidnud, et mõlematel taotlejatel on ühine põllumajanduslik majapidamine ja toetuse saamiseks on loodud vajalikud tingimused kunstlikult. Kaebajate väide kaebuse täienduses, et FIE Jüri Pärnatil ja OÜ-l Sossemetsa Talu on erinevad suunad eritõugu lammaste kasvatamisel ja teha nendega jõudluskontrolli, mis ei oma kohtu arvates tähtsust, kuna juba eespool on kohus märkinud, et oluline ei ole Määruse nr 34 tähenduses lamba tõug vaid lammaste arv. Samas on kaebaja I kasvatanud varasemalt ühes karjas nii tumadapealist tõugu kui ka valgepealist tõugu. Kohtu otsustust ei muuda ka see, et FIE Jüri Pärnat liitus jõudluskontrolliga 2016 aastal. Kaebaja poolt välja toodud põhjendused ei ole aluseks haldusakti osaliseks tühistamiseks. Ühiskaebus haldusakti osalise tühistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. 19.Kaebajad on kohtule esitanud ka kohustamisnõude. Kohus märgib, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav PRIA otsus nr 12-6/95 kaebajaid puudutavas osas õigusvastaseks. Kohus leidis eelnevalt, et PRIA 01.02.2016 otsus nr 12-6/95 on õiguspärane. Seega jääb rahuldamata ka kaebajate poolt esitatud kohustamisnõue. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kohus poleks saanud teha ettekirjutust toetuse väljamaksmiseks sellisel moel nagu soovisid kaebajad, vaid oleks haldusakti osalise tühistamise korral saanud samas osas teha ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata. 20.Kaebaja arvates on rikutud ka haldusmenetluse põhimõtteid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 ja § 83) vaidemenetluses ning kaebajad on soovinud vaideotsuse tühistamist terves ulatuses. Kaebajad on ühise vaide esitanud 20.02.2016. PRIA lahendas vaide 18.05.2016, kaebaja arvates ei ole PRIA kinni pidanud vaidemenetluse tähtajast. Kohus märgib, et antud juhul on ELÜPS aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks. ELÜPS § 110 kui erinorm reguleerib PRIA asjades vaidemenetluse läbiviimist ning ELÜPS § 110 lg 3 alusel lahendatakse vaie 30 kalendripäeva jooksul arvates vaide vastuvõtmisest ning samas on haldusorganil vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise õigus. Tähtaja pikendamise teade esitatakse haldusorgani poolt vaide esitajale. PRIA on pikendanud vaide läbivaatamise tähtaega kuni 31.05.2016, millest on kaebajaid teavitatud ja tähtaja pikendamise vajadus sõltus sellest, et oli vajalik küsida täiendavaid andmeid ja samal hetkel oli PRIA ́le esitatud märkimisväärselt palju vaideid – suur töökoormus. Kohus märgib, et vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada kui see on vajalik seoses töökoormusega või mõningate täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Tulenevalt HMS § 41 kohaselt peab haldusorgan viivituseta tegema kindlaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja, mida PRIA ka tegi. Kohus möönab, et tähtaegadest mittekinnipidamine ei ole õiguspärane, kuid antud juhul olid vaide esitajad teadlikud, et PRIA menetleb kaebajate ühisvaiet ja teeb lahendi hiljemalt 31.05.2016, PRIA lahendas ühisvaide 18.05.2016. Samas pole välistatud see, et haldusakti võib

anda ka pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist, kuid oluline on see, et vaide esitajat on sellest koheselt teavitatud. ELÜPS § 110 kohaselt on PRIA asjades vaidemenetlus kohustuslik, kaebajad on saanud läbida vaidemenetluse ja seejärel pöörduda kohtu poole. 21.Kohus märgib lisaks, et ainuüksi vaideotsuse tühistamine ei annaks kaebajale soovitud tulemust kuna alushaldusakt kaebajaid puudutavas osas on jäänud tühistamata. Samas märgib kohus, et puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et vaidemenetluses on rikutud haldusmenetluse põhimõtteid. Ühiskaebus vaideotsuse tühistamise nõudes jääb rahuldamata. 22.Kokkuvõttes jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

23.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.