Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 13. detsember 2016, Tartu 3-16-2274 Virgo Raudsepa (Raudsepp) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirja nr 6-2/1397 täitmise peatamiseks Virgo Raudsepa määruskaebus Tartu Halduskohtu
16.novembri 2016. a määruse peale Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja Virgo Raudsepp esindaja v. adv Robert Sarv Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Võtta Virgo Raudsepa määruskaebus menetlusse.
Jätta Virgo Raudsepa määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
16.novembri 2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Virgo Raudsepp esitas esindaja vahendusel Tartu Halduskohtule
14.novembril 2016 esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 12. oktoobri 2016 käskkirja nr 62/1397 täitmise peatamiseks. Käskkirjaga määrati V. Raudsepp tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks alates 12. oktoobrist 2016 kuni 11. aprillini 2017 tunnitasuga 0,63 eurot. V. Raudsepp esitas käskkirjale vaide 18. oktoobril 2016, leides, et käskkirjaga kohustatakse teda töötama temale sobimatul tööl ilma õigusliku aluseta ning inimväärikust alandava palga eest ajal, mil tal on tegelikult juba töökoht olemas. Taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitati seetõttu, et vangla ei ole seni vaiet lahendanud ning kohaldab vaidlustatud käskkirja täitmata jätmise eest üksikvangistust jm meetmeid jätmata seejuures arvestamata kinnipeetava kartserikaristuse ajal halveneva vaimse tervisega.
2.Viru Vangla edastas 15. novembril 2016 vastuses kohtunõudele halduskohtu poolt soovitud dokumendid ja teatas vaideotsuse koostamisest 18. novembriks 2016. Samuti selgitas vangla, et
V. Raudsepale määrati 9. novembri 2016. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 13., 17., ja 18. oktoobril 2016 tööle asumise korralduse täitmata jätmise tõttu iga korralduse kohta 5 ööpäevaks s.o. kokku 15-ks ööpäevaks.
3.Tartu Halduskohus jättis 16. novembri 2016. a määrusega Virgo Raudsepa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid vaidluse põhjustanud majandustööle määramise käskkirja tõttu vaidemenetluse või hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik. Halduskohus leiab, et taotlusele lisatud materjalidest nähtub küll taotleja psühhiaatriliste probleemide olemasolu ja ravi, kuid ei nähtu takistusi töötamiseks ja kartserikaristuse kandmiseks. Kohus märgib, et taotleja nimetatud kahjulikke tagajärgi saab vältida, kui taotleja asub täitma talle tööle asumise kohta antud korraldusi. Korralduste täitmata jätmine saab olla õigustatud vaid juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge. Samuti ei peeta kehtivas halduskohtupraktikas õigusliku aluseta määratud kartserikaristust niisuguseks tagajärjeks, mida ei saaks kahju hüvitamise läbi enam mõistlikul viisil kõrvaldada. Halduskohtu hinnangul ei ole vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel erilisi edulootusi. Meditsiiniosakond on väljastanud tõendi, et taotlejal ei esine vastunäidustusi töötamiseks ning tõsiseltvõetav pole väide, et tööleping OÜ-ga Barbosa välistab igasuguse muu töötamise. Kohus viitab, et tulenevalt põhiseaduse §-s 29, VangS § 37 lg-s 1 ja §-s 38 sätestatust pole kinnipeetaval subjektiivset õigust tööst keelduda ega valida endale meelepärast tööd ning, et tema rakendamine vangla olmeliste vajaduste rahuldamisele suunatud majandustööle pole samane töölepingu alusel töötamisega ega saa sellega konkureerida.
4.Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja esitas 1. detsembril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Viru Vangla
12.oktoobri 2016. a käskkirja nr 6-2/1397 täitmine. Määruskaebuse kohaselt puudub õiguslik alus ja igasugune põhjendus kaebaja kohustamiseks majandustöödele olukorras, kus ta täidab eeskujulikult töötamise kohustust. Kaebaja selgitab, et on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja nr 6-2/1397 tühistamiseks, mis võimaldab kohaldada esialgset õiguskaitset seoses kohtuotsuse täitmisega. Halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kaebaja saab kahjulikke tagajärgi vältida seoses määratud tööle asumisega, ei ole põhjendatud ning ei arvesta kaebaja õiguste olulise kahjustumisega tööle asumisel. Asudes õigusvastast korraldust täitma tähendaks see kinnipeetava õiguste pöördumatut rikkumist, kuivõrd ta kaotaks olemasoleva töökoha. Samuti ei ole veenvad halduskohtu põhjendused kaebuse perspektiivituse osas, kuna kohus on arvestanud varasema, mitte hilisema hinnanguga kaebaja tervisliku seisundi kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta ringkonnakohtu menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning riigilõiv on tasutud.
6.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016. a määruse
tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Kohtute infosüsteemist nähtub, et 1. detsembril 2016 esitas V. Raudsepp kaebuse Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-16-2480 Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirja nr 6-2/1397 ja 17. novembri 2016. a vaideotsuse nr 6-12/266-3 tühistamiseks ning kaebaja kohustamiseks vangla majandustöödele õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebus on menetlusse võetud
2.detsembri 2016. a määrusega, seega on esialgse õiguskaitse kohaldamine käimasoleva kohtumenetluse ajal võimalik.
8.Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg-s 1 nimetatud alused. Riigikohus on lahendis 3-3-1-44-12 p 25 selgitanud, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel saab vaideorgan või halduskohus hinnata konkreetsetele faktilistele asjaoludele tuginedes, kas esineb vajadus haldusakti täitmise peatamiseks või mitte, s.h hinnata kahjuliku tagajärgede saabumise tõenäosust ning arvestada haldusakti adressaadi olukorda, näiteks tema tervislikku seisundit.
9.Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 6-2/1397 määrati V. Raudsepp tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et kaebaja soovib võimalust mitte asuda talle käskkirjaga määratud abitöödele. Kaebaja väitel kaotab ta vangla määratud töödele asumisel oma lepingujärgse ja tasuvama töökoha OÜs Barbosa. Samuti on kaebajal diagnoositud gastriit ja allergiline nohu ning töötamine abitöödel on tolmuallergia tõttu vastunäidustatud. Tööleasumisest keeldumisel raskendavad kinnipeetava olukorda kohaldatavad kartserikaristused.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, s.t on olemas sobilik töö, siis vastavalt VangS § 38 lg-le 1 ja lg-le 21 vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. Töötamiskohustus puudub VangS § 37 lg-s 2 sätestatud kinnipeetavatel. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama ka kinnipeetav, kes ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võime tööd teha kindlaks arst.
11.Määruskaebuse kohaselt kaotab kinnipeetav abitöödele asudes oma senise tasuvama ja võimetele vastava töölepingu järgse töö. Kolmanda isiku juures töötamise, sellise isiku käsundi täitmise või iseseisva konkureerimise keeld sisaldub V. Raudsepa ja Barbosa OÜ vahel 28. juuni 2016. a töölepingu p-s 9.1. VangS §-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist, mitte eraõiguslikust lepingust, ja see allutab kinnipeetava erilisele avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne; P. Pikamäe, lk 114). Seega ei ole vangla poolt määratud abitöödel töötamine käsitletav teise tööandja juures töötamisena tööõiguse regulatsiooni mõttes.
Kahtlemata võib ka vangla puhul tegemist olla kolmanda isikuga eespooltoodud töölepingu sätte tõlgendamisel, kuid ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et esmalt puudub kinnipeetaval vanglas töötamiseks lepingu sõlmimise vabadus ja teisalt ei saa kinnipeetav tulenevalt avalik-õiguslikust sunnist keelduda vanglas töötamisest eraõigusliku lepingu sättele tuginedes. Samuti ei ole eluliselt usutav, et tööandja, kes on nõus sõlmima töölepingu karistust kandva kinnipeetavaga, saaks eeldada, et kinnipeetavale ei rakendataks vajadusel ükskõik missuguste lepingu sätetega vastuolus olevat riiklikku sundi. Pealegi on
abitööde puhul tegemist töödega, mille eest tasu makstakse vastavalt töötatud tundidele s.t tegemist ei ole täistööajaga töötamisega; see võimaldaks kinnipeetaval säilitada nii olemasoleva töökoha kui täita Viru Vangla käskkirjast nr 6-2/1397 tulenevat töökohustust.
12.Määruskaebuse kohaselt ei võimalda V. Raudsepal abitöödele asuda tema tervislik seisukord, mistõttu võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ägeneda kinnipeetaval
5.veebruari 2016. a otsusega tuvastatud haigused. Ekspertarst E. Keba on 4. veebruaril 2016 vaadanud läbi V. Raudsepa taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime kaotuse protsendi määramise kohta (TL 29) ning teinud kindlaks, et isikul esineb gastriit ja allergiline nohu. Seetõttu hindas arst isiku osaliselt töövõimetuks, määrates üldhaigestumise tõttu töövõime kaotuse protsendiks 20% alates
31.jaanuarist 2016 üheks aastaks. Hilisemate, 1. augustil 2016 ja 16. septembril 2016 arstide poolt väljastatud tõendite kohaselt töötamiseks piiranguid ei esine. Eespooltoodust ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul, et isikule oleks abitöödel töötamine tervislikel põhjustel täielikult vastunäidustatud või abitöödele asumisel võiks halveneda isiku tervislik seisund pöördumatult. Lisaks on kinnipeetaval õigus tervise halvenedes või haiguse ägenedes pöörduda vangla arsti poole. Riigikohus on märkinud, et kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, siis on ootamatu terviserikke korral kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumisest. Sellises olukorras saab kinnipeetava terviseseisundile anda hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22. jaanuar 2015, 3-3-1-53-14, p 16).
13.Määruskaebuses tuuakse välja, et kohaldatavad distsiplinaarkaristused tööst keeldumisel toovad kaasa kinnipeetava vaimse tervise halvenemise. Kinnipeetav on töökohustust rikkunud, kui ta keeldub talle pakutavast tööst, mille tegemiseks on tal vajalikud kehalised ja füüsilised võimed ning oskused. Töökohustust rikkuva kinnipeetava suhtes võib kohaldada distsiplinaarvastutust VangS § 63 lg 1 alusel (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne; P. Pikamäe, lk 116). Siinkohal nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt saab kartserikaristuse mõju tervisele kinnipeetav ise ära hoida, asudes töökohustust täitma. Oluline on siinjuures, et tööle määramise käskkirja vahetuks tagajärjeks ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamine. Distsiplinaarvastutus võib järgneda käskkirjaga kinnipeetavale pandud töökohustuse rikkumise korral. Distsiplinaarkaristus määratakse aga iseseisva haldusaktiga, mille andmisele eelneb distsiplinaarmenetlus, kus isikule on tagatud võimalus oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Distsiplinaarkaristust on võimalik vaidlustada eraldiseisvas menetluses ja taotleda sealjuures ka vaidlustatud haldusakti täitmise või kehtivuse peatamist. Seetõttu on asjakohatud määruskaebuse väited kartserikaristuse ebaproportsionaalsuse või kartseritingimuste mõju kohta V. Raudsepa tervisele. Tööle määramise käskkirja mõjuna, mille ärahoidmiseks on lubatav selle täitmise peatamine esialgse õiguskaitse abinõuna, tuleb kõne alla käskkirja tegelikul rakendamisel saabuv kahjulik tagajärg isiku õigustele. Käesoleval juhul ei ole V. Raudsepp esile toonud käskkirjast lähtuvat sedavõrd intensiivset õiguste riivet, et selle vältimiseks tuleks kaaluda kehtiva haldusakti täitmise peatamist.
14.Eespooltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puuduvad põhjused V. Raudsepa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ja vaidlustatud käskkirja täitmine tööleasumisega ei too ringkonnakohtu hinnangul kaasa taotleja jaoks pöördumatuid kahjulikke tagajärgi, mistõttu puudub V. Raudsepal esialgse õiguskaitse vajadus.
15.V. Raudsepa määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016. a määrus muutmata.
Madis Ernits
Tiina Pappel
Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.