V.R. kaebus Viru Vangla 12.10.2016 käskkirja nr 6-2/1397 ja 17.11.2016 vaideotsuse 6-12/2663 tühistamiseks ning majandustööde kohustamisele seisnevate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: V.R., esindaja Robert Sarv Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta V.R. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Võtta asja nr 3-16-1049 materjalidest toimikusse vaie ja ekspertarsti täiendav arvamus.
3.Võtta asja nr 3-16-2274 materjalidest toimikusse kaebaja 23.09.2016 vastuväited koos ekspertarsti arvamust käsitlevate dokumentidega, Barbosa OÜ-ga sõlmitud tööleping ja 09.11.2016 käskkiri nr 6-3/1259.
4.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavate dokumentide osas kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 20.02.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.12.10.2016 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud käskkiri nr 6-2/1397 (tl 6-7), millega määrati kinnipeetav V.R. (edaspidi kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda
majandustööde abitööliseks, V 7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide ja valveruumi ees oleva ruumi koristajana alates 11.10.2016 kuni 11.04.2017 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjas märgiti, et kaebaja poolt 23.09.2016 esitatud seisukoha viide Barbosa OÜ-ga sõlmitud töölepingule on asjakohatu, sest majandustöö puhul pole tegemist töölepingu alusel töötamisega. Veel märgiti meditsiiniosakonna tõendile ning neuroloogi ja perearsti hinnangutele osundades, et ta on hinnatud ilma piiranguteta töövõimeliseks ning tal pole allergiat tolmu vastu. 17.11.2016 vaideotsusega nr 6-12/266-3 (tl 13) jäeti täies ulatuses rahuldamata esindaja vahendusel 18.10.2016 koostatud vaie (tl 10-12). Veel on toimikusse esitatud vaidlustatud käskkirja juurde lisatud E7 koristaja tööjuhend (tl 7p-9), kaebaja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus 05.02.2016 nr 1309996 (tl 20), 25.08.2015, 01.08.2016 ja 16.09.2016 koostatud meditsiinilised tõendid (tl 21-23), Sotsiaalkindlustusametile edastatud kaebaja terviseandmed (tl 24-26), tema esialgse õiguskaitse taotluse kohta 24.10.2016 tehtud otsus nr 6-12/266-2 (tl 27-28), dokumendihaldusprogrammi väljavõte selle esindajale saatmise kinnituseks (tl 29) ning vaidlustatud käskkirja ebatäpsuse parandamiseks 21.10.2016 antud käskkiri nr 6-2/1434 (tl 30). Omal algatusel on kohus võtnud haldusasja nr 3-16-1049 materjalidest toimikusse kaebaja vaide (tl 48) ja täiendava ekspertarsti arvamuse (tl 49) ning haldusasja nr 3-16-2274 materjalidest tema 23.09.2016 vastuväited majandustöödele määramise kohta koos ekspertarsti arvamust käsitlevate dokumentidega (tl 37-42), Barbosa OÜ-ga sõlmitud töölepingu (tl 43-44) ja distsiplinaarkaristuse määramise kohta 09.11.2016 antud käskkirja nr 6-3/1259 (tl 45-47).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.29.11.2016 esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-4) palus kaebaja 12.10.2016 käskkirja nr 6-2/1397 ja 17.11.2016 vaideotsuse nr 6-12/266-3 tühistamist ning majandustööde tegemisele kohustamise toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Ta väitis, et käskkirjas on esitatud vääraid ja vastuolulisi väiteid, selle andmisel on rikutud põhjendamise kohustust ja talle ei tagatud sisulist ärakuulamist ning lisas, et olukorras, kus ta täidab eeskujulikult töötamise kohustust, puudus tema majandustöödele kohustamiseks õiguslik alus ja igasugune põhjendus. Seejuures ei nõustunud ta väidetega, et kinnipeetaval pole võimalik valida endale meelepärast tööd ning märkis, et on suutnud hankida endale Barbosa OÜ-s töö, mida tal on võimalik oma teadmisi ja võimeid kasutades teha vangla ruumides, sõlmitud tööleping aga välistab igasuguse muu töötamise. Veel märkis kaebaja ära erinevused tervisekaarti 25.08.2015 kantud andmete ja Sotsiaalkindlustusameti hilisema otsuse vahel väites, et käskkirjast ei nähtu sellega arvestamist, küll aga on võetud endale õigus kehtestada tagasiulatuva mõjuga haldusakt ilma seda mingil viisil põhjendamata ja õiguslikku alust omamata. Tuvastamisnõude esitamist põhjendas ta asjaoluga, et teda on sunnitud tegema majandustöid nii enne käskkirja andmist, enne selles märgitud tööle määramise tähtaega, kui peale käskkirja andmist ja esialgse õiguskaitse taotlust.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 17-19) paluti kaebus rahuldamata jätta, selgitati kinnipeetava töötamist reguleerivate õigusaktide sisu ning vanglas toimuva töötamisega seonduvaid tingimusi ja korda. Muuhulgas märgiti, et vangla poolt määratud abitöödel töötamine ei ole käsitletav teise tööandja juures töötamisena tööõiguse regulatsiooni mõttes, sest kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu ning lisati, et kuna majandustööde puhul pole tegemist täistööajaga töötamisega, võib kaebaja täita nii töölepingust kui käskkirjast tulenevaid töökohustusi. Veel selgitati kinnipeetava tervisekaardi pidamisega seonduvat ning märgiti, et kuna kaebaja elektroonilises tervisekaardis on kajastatud kõik tema kohta käivad terviseandmed, kaasa arvatud Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2016 otsus nr 1309996, on vangla meditsiiniosakonna arst lähtunud õigetest andmetest ja kaalutlustest. Seejuures juhiti tähelepanu asjaolule, et nimetatud otsuse kohaselt on kaebajal allergiline nohu, kuid ei nähtu majandustöödel koristajana töötamist välistava
tolmuallergia esinemist ning lisati, et töövõime kaotuse protsent näitab võimetust teha tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus, majandustöö aga pole täistööajaga töötamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas on vaidluse põhjustanud poolte erinevad seisukohad selles, kas vastustajal olid olemas õiguspärased alused kaebaja majandustööle määramiseks ning kuidas täpselt mõjutab Barbosa OÜ-ga sõlmitud tööleping tema töökohustust vanglas.
5.Kinnipeetava töökohustusega seonduv on reguleeritud VangS §-s 37, mille lõigetes üks ja kaks kehtestatu kohaselt on kinnipeetav üldreeglina kohustatud töötama. Vastavat kohustust pole üksnes kinnipeetaval, kes on üle kuuekümne kolme aasta vana, kes omandab üldharidust või kutseharidust või osaleb tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama või kes kasvatab kuni kolmeaastast last. VangS § 37 lg-s 3 sätestatu näeb ette, et kinnipeetava töövõimelisuse teeb kindlaks arst. Kaebaja on viidanud üksnes oma tervisest tulenevale võimetusele töötada ega ole nimetanud muid eelloetletud töötamist välistavaid seadusekohaseid põhjuseid. Tema tööle määramise käskkirjast nähtuvalt on selle andmise aluseks olnud meditsiiniosakonna 25.08.2015, 01.08.2016 ja 16.09.2016 tõendid. Neist esimese kohaselt ei esine kaebajal üld- ja tolmuallergeenide analüüside järgi allergiat ning teistest nähtuvalt pole tal tuvastatud töötamiseks ka muid vastunäidustusi. Lisaks on otsustaja käsutuses olnud arst Ester Keba arvamus. Kaebaja tuginebki nimetatud ekspertarsti arvamuse alusel Sotsiaalkindlustusametis 05.02.2016 tehtud otsusele nr 1309996, kuid on jätnud mainimata, et sellega tuvastati küll 20% line töövõimetus, kuid ta vaidlustas nimetatud otsuse ja nõudis täiendavat ekspertiisi. Selle teostanud ekspertarst tegi tema kohta koostatud dokumente läbi vaadates kindlaks, et tegelikult ei esine tal ühtegi haigusseisundit, mille alusel oleks võimalik töövõime kaotust tuvastada. Juba määratud töövõimekaotuse protsent jäeti tema õigustatud ootusele ja määruse nr 3 § 16 lg 1 p-le 1 viidates siiski samaks. Nimetatud sätte kohaselt määratakse määruses sätestamata somaatiliste haiguste ja vigastuste korral töövõime kaotuse protsent üldise funktsioonihäire hindamise alusel ning vahemikus 0 kuni 30 on see kerge funktsioonihäire korral ehk siis, kui isik pole võimeline raskeks kehaliseks pingutuseks, vajab puhkepause ja dieeti, peab regulaarselt ravimeid kasutama ja tema sõrmede osavus on küll langenud, kuid ta saab siiski kirjutada. Vangla üldkasutatavate ruumide koristamises seisnev majandustöö ei eelda vaidlusalusele käskkirja lisaks oleva E7 koristaja tööjuhendi kohaselt raskeid kehalisi pingutusi ega kirjutamise võimest oluliselt erinevat sõrmede osavust. Kohtul pole vangla arstide poolt antud hinnangute tõele vastavuses kahtlemiseks põhjust. Samuti puudub vähimgi alus arvata, et nad ei tea, milliseid tööülesandeid peab nende patsient vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ning ei oska hinnata tema võimalusi nendega hakkama saada.
6.Lisaks oma terviseprobleemidele viitamisele tugineb kaebaja ka väitele, et täidab juba töötamise kohustust, sest on leidnud endale töö väljaspool vanglat ning Barbosa OÜ-ga sõlmitud leping välistab igasuguse muu töötamise. Tegelikult on nimetatud lepingu konkurentsikeeldu käsitlevas punktis 9.1 kirjas üksnes see, et töötaja ei või ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada ükskõik missuguse kolmanda isiku juures, täita sellise käsundit või konkureerida tööandjaga iseseisvalt. Hoopis ilma tähelepanuta on kaebajal jäänud aga asjaolud, et PS §-s 29, VangS § 37 lg-s 1 ja § 38 lg-s 1 sätestatust tulenevalt peab vangla kindlustama kinnipeetava võimaluse korral tööga või rakendama ta selle puudumisel vangla majandustöödele, kinnipeetaval pole subjektiivset õigust keelduda vangla poolt pakutud tööst või valida endale meeldivat tööd ning tema rakendamine vangla olmeliste vajaduste rahuldamisele suunatud majandustööle pole võrdväärne töölepingu alusel töötamisega ega saa sellega seetõttu ka konkureerida.
7.Kaebaja väited viitavad selgelt sellele, et tema eesmärgiks on vabaneda väljaspool vanglat asuva tööandja juures töötamise läbi töötamise kohustusest vanglas. Seejuures pole ta aga arvestanud, et kinnipeetava töökohustuse täitmisena saab väljaspool vanglat töötamist käsitleda üksnes siis, kui see toimub VangS § 41 lg-tes 1 ja 1’ nimetatud viisil ehk VangS § 22 lg 1 p 1 alusel antud soodustuse korras ning VSkE 171 peatüki §-des 961 kuni 968 kehtestatud tingimustel ja korras. Muu töökoha olemasolu väljaspool vanglat ei välista kinnipeetava kohustust töötada vanglas ega vastustaja õigust rakendada teda teiste tööde puudumisel vangla majandustöödel. Kaebaja töötamine Barbosa OÜ-s viidatud sätetest tulenevatele tingimustele ei vasta, seega ei saa see täita ka tema töötamise kohustust, vabastada teda majandustöödest ega pidada nende tegemisele sundimist õigusvastaseks. Vastustaja väidetel pole majandustööde puhul tegemist täistööajaga töötamisega. Kohtule on see asjaolu teada ning kuna toimikusse esitatust ei nähtu, et kaebaja töötamine Barbosa OÜ-s oleks ära keelatud või, et talle tehakse takistusi sellega seotud kohtustuste täitmisel, ei saa vaidlusalune käskkiri kuidagi piirata tema õigusi, tuua kaasa reaalse olukorra halvenemist ega võtta temalt ja ta ülalpeetavatelt ära inimväärse sissetuleku allikat. See on kooskõlas HMS §-dest 54, 55, 56 ja 57 haldusakti õiguspärasusele ja vormile tulenevate nõuetega ning antud VSkE § 12 lg-st 1 üksuse juhile tuleneva pädevuse piirides. Tegemist ei ole ka tagasiulatuvat mõju omava haldusaktiga, sest sellesse esialgselt märgitud ebaõige tööle määramise kuupäeva „11.10.2016“ on vastustaja oma 21.10.2016 käskkirjaga nr 6-2/1434 ära parandanud, kaebaja on samal kuupäeval kinnitanud käskkirja kättesaamist, teda on 09.11.2016 käskkirjaga nr 6-3/1259 karistatud tööle asumiseks 13.10.2016, 17.10.2016 ja 18.10.2016 antud korralduste täitmata jätmise eest ning miski ei kinnita, et tööle asumise korraldus anti talle veel ka enne seda, kui oli vormistatud vaidlusalune käskkiri või kui ta oli edastanud vastustajale esialgse õiguskaitse taotlust sisaldava vaide.
8.Tõele ei vasta kaebuse väited, et kaebajale polnud tagatud sisuline ärakuulamisõigus ja tema seisukohtadega arvestamata jätmist ei põhjendatud. 23.09.2016 on ta koostanud vangla direktorile adresseeritud vastuväited enda majandustöödele määramise kohta. Need on vaidlusalases käskkirjas kajastamist leidnud ning seejuures on piisava ulatuse ja selgusega ära toodud ka see, miks ei saa vastuväidetes esitatu vabastada teda majandustööle määramisest. Veel pole tõene kaebaja väide, et vastustaja ei ole tema vaides esitatud esialgse õiguskaitse taotlust lahendanud. Kaebusele antud vastuse lisadena edastatud dokumentide hulgas on olemas 24.10.2016 koostatud otsus nr 6-12/266-2, millega jäeti vastav taotlus rahuldamata, taotleja on samal kuupäeval kinnitanud oma allkirjaga selle kättesaamist ning otsus on dokumendihaldusprogrammi väljavõttest nähtuvalt edastatud ka tema esindaja elektronposti aadressile.
9.HKMS § 77 lg 1, HKMS § 79 lg 1 p 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsKMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on tõenditena toimikusse võetud mitmeid kaebaja terviseandmeid sisaldavaid dokumente. Kuna neis on kajastatud tema eraelulised andmed, mille avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
10.Eeltoodud järeldustel jäävad mõlemad kaebuse nõuded täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv HKMS § 108 lg 1 kohaselt hüvitamata. Vastustaja oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega puuduvad käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.