3-15-2600 9. detsember 2016 Roby Koik Ridala Vallavalitsuse kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 5. märtsi 2015. a otsuse nr 17-6/64 tühistamiseks 27.10.2016. a, kohtuistungil Kaebaja – Ridala vald, lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja vandeadvokaat Hannes Toodu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindajad Veiko Bergmann ja Keidi Kõiv
1.Jätta Ridala Vallavalitsuse kaebus haldusasjas nr 3-152600 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 9. jaanuar 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 04.07.2011. a käskkirjaga nr 17-6/197 rahuldati Ridala Vallavalitsuse taotlus nr 941111570158 ning taotlejale määrati „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 Rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkonna säästev areng“ raames Puiste kalasadama I etapi rekonstrueerimise kulude hüvitamiseks toetust summas 189 264 eurot. Toetus on taotlejale välja makstud. Ehitustööde hankelepingu maksumuseks oli 205 076,06 eurot. PRIA peadirektori 04.07.2012. a käskkirjaga nr 17-6/296 rahuldati Ridala Vallavalitsuse taotlus nr 941112570401 ning taotlejale määrati sama meetme raames Puiste kalasadama II etapi rekonstrueerimise kulude hüvitamiseks toetust summas 123 924 eurot. Toetus on taotlejale välja makstud. Ehitustööde hankelepingu maksumus 139 280 eurot. Kaebaja tegevuse kontrollimise käigus 2014. aastal tuvastas PRIA riigihangete seaduse rikkumise ja otsustas toetuse osaliselt tagasi nõuda. Kaebaja vaide alusel tunnistati vaidemenetluses vastav otsus PRIA poolt kehtetuks.
2.PRIA 05.03.2015. a otsusega nr 17-6/64 (tl 24–26) nõuti Ridala Vallavalitsuselt osaliselt tagasi Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 Rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkonna säästev areng“ taotluste nr 941111570158 ja 941112570401 alusel makstud toetused, vastavalt summas 16 922,26 eurot ja 11 884 eurot.
3.Ridala Vallavalitsus 06.04.2015. a vaie jäeti PRIA 17.09.2015. a vaideotsusega nr 174/15/11-2 rahuldamata (tl 43–47).
4.15.10.2015 esitas Ridala Vallavalitsus Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 05.03.2015. a otsuse nr 17-6/64 tühistamiseks. Kaebaja nõue
5.Vaidlustatud haldusakt ei ole õiguspärane ja proportsionaalne ning on kaalutlusvigadega. Tuginetud on kehtetu kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) redaktsioonile. Kaebaja õigusi on rikutud ka vaidemenetluses.
6.Vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli tagastusnõue aegunud. Aegumise osas tugineb kaebaja kuni 01.01.2015. a kehtinud KTKS redaktsioonile.
7.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et toetuse tagasi nõudmise menetluse läbiviimise tähtajaks oli 4 aastat.
8.Vastustaja poolt vaidemenetluses kehtetuks tunnistatud ja vaidlustatud otsuse resolutsioonid on identsed.
9.Vastustaja on ebaõigesti tuvastanud RHS § 22 lg 1 rikkumise. I ja II etapi ehitustööde tulemusel valminud objektid ei ole funktsionaalselt seotud.
10.Vastustaja on ebaõigesti tuvastanud RHS § 23 lg 1 rikkumise. Kahe eraldi lihthanke läbiviimine oli põhjendatud meetme määruse nõuete ja kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmise vajadusega.
11.Esines alus toetuse tagasinõude kohaldamata jätmiseks. Otsus ei ole kooskõlas hea halduse tavaga ja rikub kaebaja õigusi. Vastustaja vastuväited
12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.
13.PRIA tugines riigihangete kontrolli käigus tuvastatud rikkumistele. Otsus tehti, kuna tagatud ei olnud hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
14.Otsus on antud menetluse alguses kehtinud õiguse alusel, seega kehtiva õiguse alusel. Otsus on proportsionaalne, piisavalt kaalutletud ning seetõttu õiguspärane. Menetlustähtaega vaidemenetluses on pikendatud põhjendatult.
15.Käesoleval juhul ei tule tähtaja osas tugineda siseriiklikule õigusnormile. Pärast auditist teada saamist algatas PRIA iseseisvalt kontrollmenetluse. PRIA ei olnud väljamaksete teostamise ajal teadlik kaebaja poolsetest rikkumistest.
16.Taotlejale oli teada 07.01.2011. a korraldatud riigihankes saadud pakkumuste tulemusel, milliseks kujuneb sadama rekonstrueerimistööde kogumaksumus (ning mille järgselt hange osadeks jagati) ja seetõttu oli taotlejal võimalik valida hangete läbiviimiseks õiged hankemenetluse liigid.
17.PRIA ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Puise kalasadama I ja II etapp ei ole funktsionaalselt koostoimivad. PRIA on lähtunud oma otsuses ehitustööde koostoimivuse funktsionaalsuse
otsustamisel riigihangete seadusele ning Euroopa Kohtu otsustes C-16/98 ja T-384/10 esitatud täiendavatele tingimustele hanke osadeks jagamise üle otsustamisel.
18.Korrektse hankemenetluse läbiviimise kohustus on pandud toetuse saajale, mistõttu peab toetuse saaja olema ise võimeline planeerima oma tegevust nii, et sellega ei rikutaks mitte ühtegi õigusakti. Toetuse saaja ei saa oma tegevuse õiguspärasust hinnata teise ametiasutuse tegevusest lähtudes.
19.PRIA otsus on põhjendatud ja kooskõlas hea halduse tavaga. Kohtu seisukoht
20.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub.
21.Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (HMS § 5 lg 5). Vaidlusalune haldusmenetlus algas kohaliku omavalitsuse nimel Ridala Vallavalitsuse poolt Puise kalasadama I etapi rekonstrueerimise kulude hüvitamiseks toetustaotluse esitamisega, mille suhtes PRIA tegi esimese otsuse 2011. aastal. Seega tuli vastustajal ka vaidlustatud otsust andes tugineda menetluse alguses kehtinud õigusnormile (vrdl nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2014. a otsuse p 19 kohtuasjas nr 3-3-1-67-14, Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2016. a määruse p 15 haldusasjas nr 3-16-63), mistõttu ei ole vaidlustatud otsus sel motiivil materiaalselt õigusvastane.
22.Halduskohus on seisukohal, et vaideotsus ei riku kaebaja õigusi koostoimes vaidemenetluses läbi vaatamisel olnud haldusaktiga ega ka iseseisvalt sellest otsusest sõltumatult.
23.Vaidemenetluse üldiseks põhimõtteks on, kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile (HMS § 84 lg 1). Kui aga vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale posti teel (sama paragrahvi lõige 2).
24.Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et vastustaja on täitnud seadusest tuleneva teavitamiskohustuse tähtaja pikendamise osas. Kui isegi tinglikult jaatada kaebaja positsiooni põhjendatust ja asuda seisukohale, et vastustaja poolt vaide lahendamise tähtaja pikendamine ei olnud põhjendatud ja vaide õigeks lahendamiseks tarvilik, on halduskohus seisukohal, et kaebaja õiguste riive ei saanud antud juhul iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. Tegemist ei olnud selliste menetlusnõuete rikkumistega, mis võinuksid mõjutada asja otsustamist ((HMS § 58), vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2013 otsuse p 34 kohtuasjas nr 3-3-1-16-13).
25.Halduskohus ei pea kohtupraktikas valitseva seisukoha tõttu võimalikuks nõustuda kaebaja käsitlusega vastustaja poolt Euroopa nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikkel 3 ebaõigest kohaldamisest seonduvalt vaidlustatud haldusakti andmise tähtaegsusega.
26.Käesoleval juhul on tegemist mitmeaastase toetusprogrammiga (2007-2013). Tagasinõude esitamise tähtaega ei ole käesolevas asjas rikutud, kuna EL-i finantshuvid kaaluvad käesoleval juhul üles kaebaja huvi lühikese aegumistähtaja vastu. Vastustaja on õigesti leidnud, et tähtaeg tuleneb käesoleval juhul Euroopa Liidu Nõukogu 18. detsembri 1995. a määrusest nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“, mille art 3 lg 1 järgi on üldine aegumistähtaeg tagastusnõude menetluse algatamiseks neli aastat eeskirjade eiramise toimepanekust.
27.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole aegumistähtaja kohaldamisel käesoleval juhul eksinud. Tegemist on määrusega, mis on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 lg 2 kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. EL-i õigus aluspõhimõtete kohaselt paneb määrus kui õigustloov akt isikutele vahetult avalik-õiguslikke kohustusi ja ühtlasi annab neile õigusi riigi suhtes. Kuna määruse regulatsioon on selge ja ei jäta halduskohtu seisukohalt vastustajale kaalutlusõigust, on tegemist vahetu mõjuga õigusaktiga. EL-i määrust rakendav liikmesriigi õigus ei tohi olla EL-i õigusega vastuolus. Kaebuses ei ole esitatud põhjendusi, mis võimaldaksid Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest tulenevat seisukohta ümber lükata (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 11.02.2009 otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-79-08 p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).
28.Kaebaja puhul on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, mistõttu on alusetud tema väited vastustaja nn kaassüüst kaebaja poolt toimepandud rikkumises. Tõendatud ei ole kaebaja väited, et vastustaja oli kaebaja poolsetest rikkumistest teadlik varem, kui see on vastustaja poolt sõnaselgelt välja öeldud vaideotsuses. Kohus nõustub vastustaja vastuväidetega.
29.Kaebaja ei vaidlusta menetlusdokumentides fakti, et Puise kalasadama I etapi raames ehitati kai ja II etapi raames muulid. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti tuvastanud RHS § 22 lg 1 ja § 23 lg 1 rikkumise.
30.Ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel on aluseks ühel ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel tehtavate ehitustööde eeldatav maksumus (RHS § 22 lg 1). Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud /.../ ehitustööd (RHS § 23 lg 1).
31.Kohtule esitatud kaebaja taotluse (tl 115-144) kohaselt on objektiks, mille parendamiseks projektitoetust taotletakse Puise sadam, mille sadamamuul on vajunud ja tormide ning jää poolt tugevasti kahjustatud ning betoonkaid amortiseerunud. Seega oli hiljemalt esimese etapi ehitustööde finantseerimiseks toetuse taotlemisel kaebajal teada nii Puise sadama ehitustööde ja seega ka potentsiaalse tervikliku hankelepingu maksumus. Seda seetõttu, et teadmata hankelepingu eeldatavat maksumust ei oleks kaebaja saanud sedavõrd detailset taotlust esitada. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaldakai ei ole iseseisvalt toimiv ehitis, kuna vajab tormide eest kaitseks muule ehk lainemurdjaid. Seega on tegemist RHS § 22 lg-ga 1 ja § 23 lgga 1 kooskõlas mitteoleva hangete kunstlikult osadeks jaotamisega vaatamata selle eeldatava maksumuse kohta kaebajal teadmise olemasolule ja kaebaja poolt teadlikult kehtiva objektiivse õiguse eiramisega. Vaidlustatud otsuse seisukohti osundatud sätete osas on sarnaselt vastustajaga tõlgendatud ka apellatsioonikohtu tasemel (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2015. a kohtuotsuse p 16 haldusasjas nr 3-14-35), milles on käesoleva kaasusega sarnastel asjaoludel taunitud kohtu poolt hanke kunstlikult osadeks jagamist. Kaebaja ei ole kummutanud vastustaja järeldust, et Puise kalasadama ehitustööde puhul on tegemist ühe ehitustööga, kuna koostatud on üks ehitusprojekt kõigi tellitud tööde, ehk nii I kui II etapi kohta.
32.Kohus ei pea tõsiselt võetavateks kaebaja väiteid seonduvalt vastustaja väidetava ebapädeva ja -piisava kontrollifunktsiooni täitmisega kaebaja tegevuse üle järelevalve teostamise algfaasis. Kohus kordab, et kaebaja puhul on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kellel ei ole õigustust toetuste taotlemiseks, kui ta ise ei suuda toetuste taotlemisega külgnevates õigusharudes vajalikul määral orienteeruda. Kindlasti ei vabane kaebaja toetuste osaliselt tagastamise kohustusest sel motiivil, et tema tegevust õigustaks vastustaja väidetavalt ebapiisav
järele valveline tegevus kaebaja üle. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks enne toetuste väljamaksmist küsinud vastustajalt teavet käesoleval juhul toetuste tagasinõudmise põhjustanud seaduserikkumiste osas ja et vastustaja oleks selles osas andnud talle mitteasjakohast nõu.
33.Toetuste tagasinõudmise määr (10 %) ei anna mingit alust rääkida vaidlustatud otsuse ebaproportsionaalsusest selles osas. Kohus ei tähelda vastustaja poolt objektiivse õiguse eiramist. Käesoleval juhul on vastustaja ise tunnistanud oma varasemad samasisulised aktid vaidemenetluses kehtetuks, mistõttu on kaebajal olnud võimalik ka oma seisukohti piisavalt avaldada ja hea halduse põhimõtete eiramine vastustaja poolt ei ole tõendatud. Põhimõtteliselt uue samasisulise akti andmine ei ole aga vastuolus haldusmenetlusele omase legaliteedi põhimõttega, kuna kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse põhjustanud haldusaktid on õiguspärased. Kohus ei jaga kaebaja arvamust õigustatud ootusele põhimõttele tuginemise võimalikkusest asjas. Kuna lõppkokkuvõttes on tõendatud kaebaja tegevuse õigusvastasus, ei saanud kaebaja eeldada, et kui vastustaja ei avasta koheselt kaebaja rikkumisi, kaotab vastustaja sel motiivil hiljem õiguse kaebajat koormava haldusakti andmiseks.
34.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.