Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-8056
Tsiviilasi
A.B. hagi Korteriühistu RAHU 16D vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
2681 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): A.B. (isikukood: XXXXX) Vastustaja (kostja): Korteriühistu RAHU 16D (registrikood: 80175363); juhatuse liige Natalja Zahharova
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata A.B. nõude Korteriühistu RAHU 16D juhatuse otsuste tühistamiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A.B. nõue Korteriühistu RAHU 16D juhatuse otsuse tühistamiseks läbivaatamata.
jaanuari 2016 otsuse lõppjäreldused ja resolutsioon, muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
4.Jätta apellatsioonkaebus rahuldatamata.
5.Jätta rahuldamata Korteriühistu RAHU 16D taotlus Haigekassale järelepärimise tegemiseks.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.B. kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse maa- ja ringkonnakohtus määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.B. (hageja) esitas 27. mail 2015 hagi Korteriühistu RAHU 16D (kostja) vastu kostja juhatuse otsuste tühistamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tööle ennistamiseks ning töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. juunil 2006 töölepingu (I kd, tl 101–106), millega määrati hageja kostja majavalitsejaks. Üheksa aasta jooksul hageja valitses, juhtis, korraldas ja lahendas edukalt kostja probleeme, saades selle eest kostjalt palka. Viimane palk oli 256 eurot kuus. Töölepingu ja mitte muu võlaõigusliku lepingu sõlmimist kinnitab kirje Maksu- ja Tolliameti aruandluses töölepingu lõpetamise kohta (I kd, tl 98–99). Hageja sai 28. aprillil 2015 kostjalt kirjaliku teate (I kd, tl 8), et temaga lõpetatakse tööleping kostja juhatuse 27. aprilli 2015 otsuse alusel (I kd, tl 9–10). Aluseks olevat mitmekordsed lepingu rikkumised ja mittetäitmised, sealhulgas juhatusele mitteallumine, mida kinnitavad kaks hagejale tehtud noomitust 2014. a jooksul. Nii 28. aprilli 2015 teade, kui 27. aprilli 2015 otsus on ebaseaduslikud, kuna ei ole nimetatud konkreetseid rikkumisi ega seadusesätteid, mille alusel hageja töösuhe lõpetatakse. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Mingit ülesütlemisavaldust ega sellest etteteatamist kostja teinud ei ole. TLS § 95 lg 2 nõuab ülesütlemise põhjendamist tööandja poolt. Seda kostja teinud ei ole. Samuti ei ole kostja pakkunud hagejale teist tööd.
Hageja valiti valitsejaks korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Lepingu p 6.3. kohaselt kuulub lepingu lõpetamine korteriomanike üldkoosoleku kompetentsi. Kostja juhatusel ei ole õigust muuta üldkoosoleku otsust ega ilma üldkoosoleku otsuseta leping lõpetada. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemisest ette teatanud 60 kalendripäeva TLS § 97 lg 2 p 3 järgi. Hageja on töötanud kostja juures 9 aastat. Kui lugeda, et töösuhted lõppesid 15. mail 2015, siis ei ole kostja hagejale tasunud lõpparvet.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kolm lepingut, s.o teenuse osutamise leping alates 15. juunist 2006 kuni 25. augustini 2008 (I kd, tl 40–42), võlaõiguslik leping alates
25.augustist 2008 kuni 8. juulini 2014 ja teenuse osutamise leping alates 9. juulist 2014 kuni
15.maini 2015. Seoses hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega oli hagejale tehtud mitmeid noomitusi (I kd, tl 43–44). Sellest tulenevalt otsustas kostja juhatus 27. aprillil 2015 lõpetada hagejaga leping (I kd, tl 45). Vastavalt 15. juuni 2006 lepingu p-le 2.1 võib korteriühistu lepingu üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist juhul, kui täitja täidab oma ülesandeid mittenõuetekohaselt. Teate lepingu ülesütlemiseks sai hageja kätte 28. aprillil 2015. Kostja saatis 10. juunil 2015 hagejale ka teate koos vastavate põhjenduste ja juhatuste koosolekute protokollidega, mille hageja sai 16. juunil 2015 kätte (I kd, tl 46–52).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 26. jaanuari 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja ja kostja poolt esitatud lepingutele on alla kirjutanud erinevad juhatuse liikmed. Juhatuse liige Oksana Garlukovitš ei ole alla kirjutanud kummalegi eksemplarile. Leping ja kogu järgnev kirjavahetus on vene keeles. Tõlkeerisustest tulenevalt on oma olemuselt juhatajalepingut toimiku jaoks tõlgitud kui valitsejalepingut. Ainuüksi asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti aruandluses on märgitud lõpetatuks tööleping, ei loo poolte vahel tööõiguslikke suhteid. Poolte vahel ei ole vaidlust vaid selles, et hageja sai tasu. See ei olnud aga töötasu. Kostja hagejale makstud tasult töötasule omaseid makse ei maksnud. Ei kostja juhatus ega üldkoosolek hageja tööga rahul ei olnud ja kostja juhatus ütles 15. juuni 2006 lepingu üles.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub ringkonnakohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 1. mai 2015 – 15. mai 2015 eest 128 eurot, hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest 512 eurot, töötasu sunnitult töölt puudumise eest perioodi 15. mai 2015 – 13. jaanuar 2016 eest 2041 eurot ning menetluskulud 650 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta maakohtu otsuses märgitud asjaolude kirjeldus tegelikkusele. Kohtuotsuses on segi aetud hageja ja kostja väited ning esitatud tõendid. Kohtule esitatud leping on algusest peale tühine, sellel puuduvad mõne juhatuse liikme allkirjad. Korteriühistu põhikirja järgi peavad olema kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Seega on poolte vahel 15. juunil 2006 sõlmitud suuline tööleping. Hageja ei teadnud, et temal oli
9.juulil 2014 sõlmitud kehtiv leping ning see lõpetati vaidlusaluse ülesütlemisavaldusega.
Hageja ei teadnud ka muudest kostja poolt nimetatud lepingutest. Kostja ei ole muid lepinguid kohtule esitanud. Tööleping näeb erinevalt muudest võlaõiguslikest lepingutest ette alluvussuhet osapoolte vahel. Ainult tööleping võimaldab teisel osapoolel kasutada distsiplinaarkaristusi, s.h teha noomitusi. Pooled ei vaidle, et kostja on teinud hagejale mitut noomitust. Hageja märgib, et ei olnud noomitustest teadlik, neid ei ole temale allkirja vastu üle antud. Töölepingule viitab ka kostja 1. juuni 2015 teatises märgitu, et vastuseks hageja kirjale teatab kostja, et kõik lepingud on tehtud TLS alusel, antud seaduse üldistel alustel ja töölepingu põhimõtetel. Et tegemist oli töölepinguga kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti tõend. See, kes makse maksab, on töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe asi. Kohtutoimikus I köites toimiku lehel 158 olev protokoll ei ole hageja poolt esitatud. Hageja on olnud selle vastuvõtmisele vastu, kuivõrd dokument on võltsitud. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja saamata jäänud töötasule perioodi 1. mai – 15. mai 2015 eest, s.o on hagi selles osas omaks võtnud. Seega pidi maakohus selles ulatuses hagi rahuldama. Kostja väite, et kostja liikmed ei ole rahul hageja tööga, ei vasta tegelikkusele ega ole millegagi tõendatud. Kostja ei ole pädev töölepingut üles ütlema.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt ei vasta apellatsioonkaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Hageja ei märkinud apellatsioonkaebuses, missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Samuti ei märkinud hageja kaevatava otsuse kättetoimetamise aega. Maakohus tuvastas, et pooled vaidlevad 15. juunil 2006 sõlmitud lepingu lõpetamise üle ning et lepingu sisust oli selgelt nähtav, et tegemist on töövõtulepinguga (käsunduseping). Maakohus järeldas õigesti, et tegemist on käsunduslepinguga ja selle lõpetamisest ei järgne hagejale tööõiguslikke tagajärgi. Kostja hagejale makstud tasult töötasule omaseid makse ei tasunud. Kostja on esitanud palju dokumente, mille kohaselt kostja juhatus ja üldkoosolek ei olnud hageja tööga rahul ja 15. juuni 2006 leping öeldi seetõttu üles. Lepingu ülesütlemist käsitlevad dokumendid on edastatud hagejale nii isiklikult kui postiga. Kostja ei ole mitte mingisuguses osas hagi omaks võtnud. Hageja, kasutades oma ametit korteriühistus, esitas valeandmeid registripidajatele, justkui ta oleks teinud töid töölepingu alusel. Sellest tulenevalt palub kostja vajadusel teha järelepärimise Haigekassa arhiivi. Kostja soovib Haigekassa tõendit hageja kui kostja töötaja registreerimise kohta koos lepingu andmetega alates 14. juunist 2006 kuni 30. maini 2015 ning andmete esitaja isiku kohta. Nimetatud tõend tõendab, et hageja kui endine korteriühistu juhataja kuritarvitas oma teenistuslikku seisundit ja esitas Haigekassa registrile valed andmed oma töösuhetest kostjaga, mis on vastuolus tema ja kostja vahel sõlmitud käsundilepinguga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja juhatuse otsuse ebaseaduslikuks tunnistamises. Eelduslikult on hageja pidanud silmas nimetatud otsuste tühistamist. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostja juhatuse otsuste tühistamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjäreldused ja resolutsiooni muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
7.Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud maakohtu menetluses olnud nõuetest erinevad nõuded, ringkonnakohus on 7. märtsi 2016 ja 1. aprilli 2016 määrusega andnud hagejale tähtaja nõuete täpsustamiseks. Arvestades apellatsioonkaebust ja selle 23. märtsi 2016 ning 25. aprilli 2016 täiendusi, on ringkonnakohtu menetluses järgmised hageja esitatud nõuded: töölepingu kehtivuse tuvastamise nõue, tööle ennistamise nõue, kostja juhatuse 27. aprilli 2015 otsuse ebaseaduslikuks tunnistamise nõue (apellatsioonkaebuse kohaselt tuleks kõik ülejäänud nõuded, mis on hagiavalduses esitatud, rahuldada täielikult), saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõue. Apellatsioonkaebuses on lisandunud lepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue. Sellist nõuet hageja maakohtus ei esitanud, samas on kogu menetluses olnud hageja tahe suunatud lepingulise suhte jätkamisele kostjaga, seda küll kostja juhatuse otsuste tühistamise teel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtule ja kostjale olnud arusaadav hageja soov kostjapoolsete lepinguliste suhete lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, mistõttu on ringkonnakohtul võimalik võtta seisukoht hageja esitatud nõuete suhtes.
8.Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel on olnud lepingulised suhted alates 15. juunist 2006 (I kd, tl 58 jj; tõlge tl 117 jj, tõlkes kuupäev 15. juuni 2008. a). Lepingu p 1 järgi annab kostja käsundi ja hageja võtab endale elumajas kohustused juhtida, valitseda ja osutada majandusteenuseid. Lepingu p-s 2.4 on hageja kohustusi täpsustatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on korteriühistu ja hageja kui valitseja vahel sõlmitud üldise käsunduslepinguga, millega on hagejale antud õigus sõlmida maja jooksva haldusega seotud lepinguid, organiseerida ja läbi viia remonttöid, koostada majandustegevuse aruandeid jms. Hageja väitel on nimetatud leping tööleping. Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-05, p 15). Praegusel juhul oli pooltevahelise 15. juuni 2006 lepinguga antud hagejale iseseisev õigus teha toiminguid kostja huvides, korraldada remonttöid, aruandlust, kontrolli arveldamiste, maksete laekumise jms suhtes. Lepingus ei ole kokku lepitud töölepingule tavapäraste töötingimuste, puhkuse, tööaja ja igapäevase kontrolli või järelevalve suhtes. Hageja oli talle lepinguga antud ülesannete täitmisel iseseisev nii selle viisi, aja kui ka koha valikul (vt Riigikohtu 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 14). Asjaolu, et kostja juhatus on teinud hagejale noomituse, ei muuda pooltevahelist lepingut töölepinguks. Hageja on viidanud kostja juhatuse koosoleku otsusele, mille p 3 järgi otsustati avaldada hagejale noomitust lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks (I kd, tl 62). Tegemist ei ole praegusel juhul distsiplinaarkaristusega, mis viitab töölepingulistele suhtele nagu kostja ekslikult väidab. Töölepinguseaduses puudub õiguskaitsevahendina distsiplinaarkaristuse mõiste ja regulatsioon. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Praegusel juhul on kostja juhatus võtnud vastu otsuse teha hagejale noomitus, mida tuleb tõlgendada kui juhist käsundisaajale tegutseda edaspidi käsundiandja huvides vajaliku hoolsusega.
9.Maakohus on põhjendatult leidnud, et ainuüksi asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti aruandluses on märgitud lõpetatuks tööleping, ei loo poolte vahel tööõiguslikke suhteid, hageja apellatsioonkaebuse viited Maksu- ja Tolliameti positsioonile Eesti Vabariigis ei ole asjakohased. Maksu- ja Tolliameti 5. jaanuari 2015 vastuse kohaselt on kostja deklareerinud hagejale väljamakse kahe tululiigi: juhtimis-või kontrollorgani liikme tasu ja rent, üür, litsensitasu (I kd, tl 132).
Hageja apellatsioonkaebuses viidatud 1. juuni 2015 dokumendis ei ole kostja asunud seisukohale, et poolte vahel oleks töösuhe (I kd, tl 19). Tegemist on kostjapoolse informatiivse, üldist laadi vastusega hageja pöördumisele mis ei ole suunatud otseselt õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Kostja on samas dokumendis ka viidanud sellele, et poolte vahel on teenuse osutamise leping, kostja osutab ka sellele, et lepingu iseloomust lähtuvalt ei ole hagejal õigus nõuda tasu puhkuse ja lepingu lõpetamise eest. Hageja apellatsioonkaebuse viited kostja poolt kohtule esitatud halvale tõlkele (I kd, tl 10), ei ole kostja tahteavalduse sisulise tõlgendamise suhtes olulised, kuna hagejale oli kostja tahe lepingut lõpetada venekeelse teate põhjal arusaadav.
10.Hageja ja kostja ei ole tuginenud lepingus selle kehtivuse tähtajale, seega on tegemist tähtajatu käsunduslepinguga. VÕS § 630 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kostja saatis hagejale 27. aprillil 2015 teate lepingu lõpetamise kohta (I kd, tl 7), hageja on selle kätte saanud: ta on kostja ülesütlemise avalduse esitanud kohtule koos hagiga. VÕS §-s 630 sätestatud lepingu ülesütlemise võimalus ei ole seotud lepingurikkumisega, seega oli kostja 27. aprilli 2015 avaldus õiguspärane ning puudub vajadus kontrollida, kas on täidetud muud lepingu ülesütlemist võimaldavate aluste eeldused, eelkõige VÕS § 196 lg 1 eeldused.
11.Ringkonnakohus leiab, et kuna pooltevahelist suhet ei tule käsitada töösuhtena, ei ole hagejal õigus kasutada töölepingu tööandjapoolsest õigusvastasest lõpetamisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja tasu maksmise nõuded ei ole käsitletavad ka kui VÕS § 628 ja § 629 alusel esitatud tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise nõuded. Hageja ei ole menetluses viidanud sellele, et ta oleks osutanud teenuseid või juba täitnud lepingust tulenevaid hageja korraldusi ilma tasu saamata, kõik hageja nõuded on suunatud tulevikus saamata jäänud tasu saamiseks ja lepinguliste suhete kehtivusele. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud nõude 128 euro saamiseks aja eest, mil ta täitis tööülesandeid, kuid ei saanud tasu. Hageja väitel ei ole seda viimase kohtuistungi protokollis. Ringkonnakohus viitab
24.novembri 2015 maakohtu istungi protokollile, kus hageja oma nõuet täiendas maikuu tasu osas. Ringkonnakohus leiab aga, et hageja ei ole nimetatud tasunõuet põhistanud. Juhul, kui kohus jättis ebaõigesti protokollis hageja taotluse ja selle põhjendused kajastamata, oli hagejal õigus TsMS § 53 lg 1 järgi esitada taotlus protokolli parandamiseks. Hageja ei ole kohtule taotlust esitanud.
12.Maakohus on jätnud hageja nõuded kostja juhatuse otsuse ebaseaduslikuks tunnistamises (eelduslikult on silmas peetud tühistamist) tähelepanuta. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata, kuid ei kohtuotsuse põhjendustest ega ka asja materjalidest ei selgu kohtu seisukoht hageja nõude suhtes kostja juhatuse otsuse kehtivuse osas. Apellatsioonkaebuses lisandus hageja nõue ülesütlemisavalduse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, mis tugineb hageja seisukohta tõlgendades ebaõigele juhatuse otsusele. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles hageja nõudis kostja juhatuse 27. aprilli 2015 otsuse tühistamist. Haldusülesandeid täitval isikul ei ole seadusest tulenevat pädevust tühistada korteriühistu juhatuse otsuseid (vt valitseja nõue korteriomanike üldkoosoleku otsuse suhtes Riigikohtu 9. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-15, p 10, nimetatud otsuses jättis Riigikohus valitseja nõude rahuldamata). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb hageja nõue kostja juhatuse otsuste kehtivuse vaidlustamiseks jätta TsMS § § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses on mitmeid vigu (apellatsiooniastme kohtuks on märgitud Tallinna Ringkonnakohus, kohtuotsuse põhjendustes on kasutatud kohtumääruse
mõistet. Ringkonnakohus leiab aga, et nimetatud vead maakohtu otsuses ei muuda otsuse lõpptulemust.
14.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus ei ole menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, märkides otsuses, et teeb seda eraldi määrusega. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.