lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-1014/34

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-1014/34
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 07.12.2016, Tartu 3-15-1014 V.T. kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.03.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 15.09.2015. a otsus V.T. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja V.T. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta V.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.09.2015. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 06.01.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kriminaalasja nr 10930000721 raames võeti 08.11.2010. a läbiotsimise käigus V.T. juhitud sõiduautost Audi 100, registreerimismärkega XXXXXX ära Eesti maksumärkidega märgistamata alkoholi 198,03 liitrit.
2.Viru Maakohus mõistis 17.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11543 V.T. mh süüdi selles, et tema, rikkudes alkoholiseaduse (AS) § 4 lg 1 p-i 2, omandas 198,03 liitrit alkohoolset jooki keskmise etanooli mahuprotsendiga -96,155, mis on vastavalt AS § 7 lg 1 p-le 1 käitlemiseks mittelubatud. Sellega pani V.T. toime karistusseadustiku (KarS) § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 25.03.2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/027090-4 V.T. t tasuma alkoholiaktsiisi summas 2696,24 eurot. Kontrolliobjektiks oli maksude arvestamise ja tasumise õigsus 08.11.2010. a läbiotsimise käigus sõiduautost Audi 100 (reg. nr XXXXXX ) asitõendina ära võetud Eesti maksumärkidega märgistamata alkoholilt. Maksuhaldur kasutas kontrollimisel kriminaalasjas nr 10930000721 kogutud tõendeid ning pidas neid piisavaks, et lugeda tõendatuks V.T. le maksukohustuse tekkimine.
4.V.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 25.03.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatav maksuotsus tehtud sama teo kohta, mille eest kaebajat on kriminaalkorras juba karistatud. Lähtudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg-st 2 tuleb maksuotsus kehtetuks tunnistada.

HALDUSKOHTU LAHEND

5.Tartu Halduskohus jättis 15.09.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et kaebaja valdusest leitud alkoholi suhtes ei rakendunud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) §-s 27 sätestatud aktsiisivabastus. Kriminaalmenetluses ei nõutud kaebajalt aktsiisi tasumist. Küll aga leiti maksumenetluses, et 198,03 liitrilt alkoholilt tuleb kaebajal tasuda alkoholiaktsiisi 2696,24 eurot. Maksu määramine toob kaebajale kaasa küll rahalise kohustuse, kuid erinevalt näiteks trahvist, puudub maksul karistuslik iseloom. Seadusest tuleneva maksu tasumise kohustus ei ole maksukohustuslase karistamine. Seega ei ole rikutud teistkordse karistamise keeldu ehk ne bis in idem-põhimõtet. Senises kohtu- ega menetluspraktikas ei ole kriminaal- ning maksu- või halduskohtumenetluse paralleelset läbiviimist õigusvastaseks peetud. Käesoleval juhul olid maksustamise alused olemas ja nendele viitas maksuhaldur 25.03.2015. a maksuotsuses. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur selgitanud, et kasutas kontrollimisel kriminaalmenetluse nr 10930000721 käigus kogutud tõendeid ning pidas neid piisavaks, et lugeda tõendatuks V.T. le maksukohustuse tekkimine. MKS § 59 lg 1 järgi on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Seega on maksuhalduril maksumenetluses tõendite kogumisel ulatuslik kaalumisruum. Välistatud ei ole kriminaalasjas ütlusi andnud isikute ülekuulamise protokollide, läbiotsimisprotokollide või ekspertiisiakti kasutamine maksumenetluses. Olukorras, kus isikute ülekuulamise protokollide alusel on maksu määramiseks vajalikud asjaolud kindlaks tehtud, ei pea maksuhaldur asuma maksu määramise eesmärgil haldusmenetluses uusi tõendeid koguma, vaid võib lähtuda tema käsutuses olevatest tõenditest. Ka ei olnud maksuhalduril kohustust maksumenetluses läbi viia ekspertiisi, et tuvastada, kas kaebajalt ära võetud vedeliku puhul oli tegemist alkoholiga ning milline oli vedeliku etanoolisisaldus. Maksuhaldur sai tugineda ekspertiisiaktile, mis tehti kriminaalasja raames. Nõustuda ei saa kaebajaga, et maksuotsuse peaks kehtetuks tunnistama MKS § 102 lg 2 tõttu. V.T. le maksuotsuse koostamisele eelnenud kriminaalkorras karistamist ei saa käsitleda maksukohustust vähendava asjaoluna MKS § 102 lg 2 mõttes. Vaidlustatud maksuotsus vastab MKS §-des 46 ja 95 sätestatud nõuetele ning maksuotsuse tegemisel on kinni peetud maksu määramise aegumistähtajast. Kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid ega selgitusi, mis oleksid aluseks maksuotsuses toodud seisukohtade ümbervaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.V.T. esitas Tartu Halduskohtu 15.09.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei lubatud pärast kaebaja kinnipidamist Tartu maanteel, enne Kohtla-Järve Ahtme linnaosa piiri ja temale mittekuuluvast sõiduautost maksumärkidega märgistamata alkoholi leidmist, sõita tollipunktini, kuhu oli umbes 15 km, et tolliprotseduur vormistada. Kriminaalmenetluses keegi midagi ei kuulanud ega protokollinud, mistõttu on MTA edasine tegevus vastuolus kehtiva seadusandlusega. Maksuhaldur jäi lihtsalt ootama kohtuotsuse jõustumist ja hakkas alles seejärel nõudma kaebajalt aegunud aktsiisimaksu. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vastustajal oli kriminaalmenetluses õigus ja võimalus esitada aktsiisimaksunõue, kuid seda ei tehtud. Kaebaja on olukorras, kus olles kriminaalkorras karistatud, nõutakse temalt jälle raha riigi kasuks ja nimetatakse, et see ei ole karistus, vaid maksunõue. Kaebajal ei ole vahet, kas raha nõutakse kriminaalmenetluses või maksunõude esitamise kaudu, tegemist on topelt karistamisega ühe ja sama teo eest.
7.MTA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebuses väidetud esmakordselt, et kaebajal ei võimaldatud sõita tollipunkti. Arusaamatuks jääb selle väite tähtsus, kuna kaebajal ei olnud isegi väidetava soovi olemasolu korral dokumentatsiooni mitteomavat teadmata päritoluga vedelikku võimalik ühelegi tolliprotseduurile allutada. Antud asjaoludel ja arvestades, et kaebaja ei täpsusta, millise tolliprotseduuri vormistamist tal eelkirjeldatud kaubaga väidetavalt takistati, on tegemist otsitud põhjendusega apellatsioonkaebusele, mis ei anna alust kahelda halduskohtu kohtuotsuse õigsuses. Tõene ei ole kaebaja väide, et kriminaalmenetluses teda ei kuulatud ja midagi ei protokollitud. Kaebajal oli kriminaalmenetluses võimalus anda omapoolseid ütlusi nii 08.11.2010 kui ka 23.05.2011 ja need protokolliti. Maksu- ja kriminaalmenetlused on eraldiseisvad menetlused. Seega isegi, kui kaebaja väitel kriminaalmenetluses tema õiguste rikkumise kohta oleks alust, ei muudaks see maksumenetluses maksuhalduri kogutud tõendite hindamise tulemusena tehtud järeldust. Maksuotsuse tegemisel peeti kinni aegumistähtajast. MKS § 99 lg 1 p 5 alusel maksusumma määramise aegumine peatub kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Kriminaalmenetlust alustati KarS § 376 lg 1 järgi 08.11.2011 ja süüdimõistev kohtuotsus jõustus 02.01.2013. Seega algas maksusumma määramise aegumistähtaeg 03.01.2013 ning vaidlusaluse maksuotsuse koostamise hetkeks ei saanud maksusumma määramine olla aegunud. Õige ei ole seisukoht, et kaebaja kriminaalkorras karistamise ja talle lisaks ka maksunõude esitamise näol on tegemist topelt karistamisega ühe ja sama teo eest. Vastustaja nõustub halduskohtu selgitusega, et maksu määramine toob kaebajale kaasa küll rahalise kohustuse, kuid maksul puudub karistuslik iseloom. Seadusest tuleneva maksu tasumise kohustus ei ole maksukohustuslase karistamine. Vaidlustatud 25.03.2015 maksuotsus on motiveeritud ja maksuhaldur on täitnud ka tõendamiskohustuse ning kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid ega selgitusi, mis oleksid aluseks maksuotsuses toodud seisukohtade ümbervaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et V.T. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.09.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9.Kaebaja on esmakordselt alles apellatsioonkaebuses väitnud, et teda peeti kinni enne seda, kui tal oli kavatsus sõita tollipunkti ja tolliprotseduur vormistada. Tõele ei vasta kaebaja väide, et kriminaalasja uurimisel teda üle ei kuulatud ja tema ütlusi ei protokollitud. Nagu nähtub vaidlustatud maksuotsusest, on kaebajat üle kuulatud 08.11.2010 ja 23.05.2011. Seal ei ole ta midagi rääkinud kavatsusest suunduda tolliprotseduuri sooritamata. Ringkonnakohus nõustub seejuures maksuhalduri seisukohaga, et kaebajal puudus võimalus mingit tolliprotseduuri sooritada dokumentatsiooni mitteomava teadmata päritoluga vedeliku suhtes.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhalduril puudus õigus maksuotsust teha seetõttu, et tegemist on aegunud nõudega. MKS § 99 lg 1 p 5 sätestab, et maksusumma määramise aegumine peatub kriminaalasja alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Antud juhul alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlust 08.11.2011 ja kohtuotsus jõustus 02.01.2013 Maksuhaldur on õigesti leidnud, et seoses sellega algas maksusumma määramise aegumise tähtaeg 03.01.2013 ning vaidlustatud maksuotsuse koostamise ajaks ei olnud maksusumma määramine aegunud.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu oleks tegemist topelt karistamisega ühe ja sama teo eest. Halduskohus on õigustatult viidanud sellele, et maksu määramine toob endaga kaasa rahalise kohustuse, kuid erinevalt trahvist, puudub maksul karistav iseloom ja seega ei ole rikutud teistkordse karistamise keeldu. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et kehtivas praktikas ei ole kriminaal- ning maksu- ja halduskohtumenetluse paralleelselt läbiviimist õigusvastaseks peetud. Maksuhaldur ei saa jätta maksusummat määramata, kui ta leiab, et olemas on maksustamise alused.
12.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigustatult jätnud kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja