Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52848
Haldusasi
AS Vooremaa Teed kaebus Keskkonnaameti 19. juuni 2014. a keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/7 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Vooremaa Teed, esindaja v.adv Rait Sarjas Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad Lüüli Junti ja Olga Kuvatova
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Vooremaa Teed apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS Vooremaa Teed apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52848 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-14-52848 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Jõgeva Maavalitsus andis Jõgeva Teedevalitsusele 29.05.1998 maavara kaevandamise loa nr JÕGM-004 kehtivusega 10 aastat kaevandamiseks Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas asuvas Soosaide liivakarjääris (registriosa nr 1060735, katastritunnus 24802:006:0110, omanik Eesti Vabariik). AS Vooremaa Teed esitas 28.05.2002 taotluse kaevandamisloa nr JÕGM-004 ümberregistreerimiseks enda nimele. Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistus väljastas 08.04.2003 korraldusega nr 38 AS-le Vooremaa Teed maavara kaevandamise loa nr JÕGM-021 ning tunnistas loa nr JÕGM-004 kehtetuks. Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistus pikendas 07.05.2008 korraldusega nr 33-1-1/1077 kaevandamisloa nr JÕGM-021 kehtivust viie aasta võrra ehk kuni 28.05.2013.
2.AS Vooremaa Teed tellis 17.06.2011 Soosaide liivakarjääri markšeidermõõdistamise (Mäebüroo Nord OÜ töö nr 30511) ning mõõdistamisega tuvastati, et ajavahemikul 04.1998– 17.06.2011 on karjääris kaevandatud ehitusliiva kokku 79 000 m3. Kuna Soosaide liivakarjääris oli ajavahemikul 04.1998–17.06.2011 deklareeritud ehitusliiva kaevandamist kokku 43 114 m3, algatas Keskkonnaamet 07.04.2014 korraldusega nr 6-15.2/14/15 kontrolli AS Vooremaa Teed maavara kaevandamisõiguse tasu arvestuse ja tasumise õigsuse üle kaevandamisloa nr JÕGM-021 osas aruandeperioodil 2011. aasta II kvartal (01.04.2011– 30.06.2011). AS Voorema Teed selgitas 24.04.2014 vastuses nr 1-6/31, et Soosaide liivakarjääris on mõõdistamised teostatud 17.06.2011 seisuga (mõõdistamisperiood 01.1998– 17.06.2011) ja 28.05.2013 seisuga (mõõdistamisperiood 17.06.2011–28.05.2013). Keskkonnaamet koostas 29.04.2014 kontrollakti nr KKO 6-15.4/14/7-4 (parandatud 04.06.2014 kirjaga nr 6-15.4/14/7-11), milles leidis, et AS-l Vooremaa Teed tuleb täiendavalt tasuda maavara kaevandamisõiguse tasu aruandeperioodil 2011. aasta II kvartalis 38 756,88 eurot. AS Vooremaa Teed esitas 21.05.2014 omapoolsed vastuväited kontrollaktile.
3.Keskkonnaamet kohustas 19.06.2014 keskkonnatasu teatega nr KKO 6-15.3/14/7 AS-i Vooreamaa Teed tasuma täiendavalt maavara kaevandamisõiguse tasu 38 756,88 eurot. Kuna kaevandamisloa nr JÕGM-021 omajaks 17.06.2011 toimunud markšeidermõõdistamise ajal oli AS Vooremaa Teed, siis lasus temal ka keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 321 lg-st 3 tulenev kohustus kajastada instrumentaalmõõdistamisega tuvastatud mahud maavara kaevandamise mahu aruandel ja kaevandamisõiguse tasu deklaratsioonis. Puuduvad varasemad mõõdistused või muud tõendid, mis kinnitaksid AS Vooremaa Teed paljasõnalist väidet vähemdeklareeritud ehitusliiva (kokku 35 886 m3) kaevandamist loa eelmise omaja Jõgeva Teedevalitsuse poolt. Kuna AS Vooremaa Teed ei teostanud kaevandamisloa ümberregistreerimise seisuga karjääris ühtegi mõõdistust, siis võttis ta ise riski, et varasemalt kajastatud kaevandamismahud ei pruugi osutuda tõeseks. Jõgevamaa keskkonnateenistusel puudus igasugune alus kahelda taotluses esitatud andmete õigsuses ja tal polnud ka kohustust nõuda taotlejalt markšeidermõõdistamist või teostada seda ise. Tegelikult kaevandatud mahu leidmiseks võeti aluseks mäeeraldise kõrgusmudelid 04.1998 seisuga (ülemine pind) ja 2(10)
3-14-52848 17.06.2011 seisuga (alumine pind). Kuigi mäeeraldise piirid on plaanidel mõnevõrra nihkes, jääb kaevandatud ala mõlema kontuuri piiridesse, mistõttu ei mõjuta viga kaevandatud mahu arvestust (selle leidmisel oli aluseks kahe maapinna võrdlemine, mitte jääkvaru suurust). Puuduvad tõendid, et 1998. a mäeeraldise plaani kõrgusandmed oleksid valed. KeTS § 321 lgtest 2 ja 3 tulenevalt tulnuks AS-l Vooremaa Teed 2011. aasta II kvartali kaevandamisõiguse tasu deklaratsioonil kajastada kaevandatud ehitusliiva koguseks 35 886 m3, kuid AS Vooremaa Teed deklareeris samal perioodil kaevandatud ehitusliiva mahuks 0 m3. KeTS § 331 lg 4 ja § 341 lg 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 alusel määrab keskkonnatasu suuruse seega Keskkonnaamet.
4.Keskkonnaministeerium jättis 20.10.2014 vaideotsusega nr 1-9/14/6456-5 rahuldamata AS Vooremaa Teed 25.07.2014 vaide Keskkonnaameti 19.06.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/7 kehtetuks tunnistamiseks.
5.AS Vooremaa Teed esitas 19.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 19.06.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/7 tühistamiseks. Kaebaja on määratud keskkonnatasu 38 756,88 eurot tasunud. Maksu- ja Tolliamet koostas kaebajale 29.07.2014 lisaks intressinõude, mis on vaidlustatud haldusasjas nr 3-14-51704 (peatatud kuni praeguse asja lahendamiseni). Keskkonnaamet on seisukohal, et kuna kaebaja tellis instrumentaalmõõdistamise, siis on tema kohustatud ka deklareerima kolmanda isiku poolt kaevandatud ehitusliiva kogused kui enda kaevandatud maavara. Keskkonnaameti tõlgendus KeTS § 321 lg-le 3 on väär ning vastuolus „saastaja maksab“ põhimõttega. Keskkonnatasu teates ja vaideotsuses on lähtutud vaid sätte grammatilisest tõlgendusest, jättes arvestamata normi eesmärgi ja keskkonnaõiguse aluspõhimõtted. Kaevandamisluba nr JÕGM-004 oli antud Jõgeva Teedevalitsusele ning see registreeriti AS Vooremaa Teed nimele alles 29.07.2003. Seejuures ei nõutud loa ümberregistreerimiseks uut mäeeraldise plaani ega markšeidermõõdistamist. Seega ei selgitatud loa ümberregistreerimisel välja Jõgeva Teedevalitsuse poolt Soosaide liivakarjääris tegelikult kaevandatud ehitusliiva mahtusid. Uue mäeeraldise plaani koostamise või markšeidermõõdistamisega oleksid selgunud Jõgeva Teedevalitsuse poolt vähem deklareeritud mahud, mis on praegusel juhul ebaõigesti omistatud kaebajale. Kaebaja ei pidanud ise kontrollima, kas varasemalt kaevandatud mahud on deklareeritud õigesti, sest vastav järelevalvekohustus on KeTS § 331 lg 4 kohaselt Keskkonnaametil. Toimunud ei ole ettevõtte ega kaevandamisloa üleminekut, sest teede- ja sideministri 25.04.2002 määrusest nr 23 tulenevalt oli Jõgeva Teedevalitsuse õigusjärglaseks Tartu Teedevalitsus. Asjakohane ei ole etteheide, et kaebaja ei ole teinud mõõdistamisi ajavahemikul 29.07.2003–17.06.2011, sest kaebajal puudus kohustus seda teha. Kuna AS Vooremaa Teed on deklareerinud tema poolt kaevandatud maavaravaru kogused õigesti, siis pidid ebaõigeid andmeid sisaldavad deklaratsioonid olema esitatud aastatel 1998–2003, mistõttu on keskkonnatasu nõue MKS § 98 lg 1 kohaselt aegunud ning seda ei mõjuta ka asjaolu, et KeTS § 334 lg 1 kohaselt tuli deklaratsioon esitada hiljemalt 25.07.2011. Keskkonnaamet ei ole selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mööndes, et 2011. a markšeidermõõdistamise aluseks olnud 1998. a mäeeraldise plaan on ebatäpne, kuid andes siiski kaebajat koormava haldusakti (s.o andmete ebatäpsust kõrvaldamata). Keskkonnaamet pidi tõendama, et kaebaja on kaevandanud maavara tema esitatud deklaratsioonidel toodud mahtudest enam. Ekslik on seisukoht, et tõendamiskoormus lasub kaebajal.
6.Keskkonnaamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Riigi äriühing AS Vooremaa Teed asutati Vabariigi Valitsuse 03.01.2001 korraldusega nr 1, mille p-s 2 märgiti, et aktsiate eest tasutakse riigi mitterahalise sissemaksena Jõgeva Teedevalitsuse kasutusest üleantava riigivaraga 6 260 000 krooni. Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistus väljastas 08.04.2003 korraldusega nr 3(10)
3-14-52848 38 AS-le Vooremaa Teed ümberregistreerimise taotluse alusel maavara kaevandamise loa. Seega on sisuliselt toimunud ettevõtte üleminek, sest kaebajale on antud üle majandusüksus, mille kaudu Jõgeva Teedevalitsus tegutses. Seega ei ole alust jätta eelnevate perioodide osas tekkinud kaevandamisloast tulenevaid kohustusi lõpetatud Jõgeva Teedevalitsuse kanda. Kaebaja on Jõgeva Teedevalitsuse õigusjärglane kaevandamisloa osas. Keskkonnatasu määramise aegumise ja andmete täpsuse küsimustes jäi vastustaja keskkonnatasu teates ja vaidemenetluses avaldatud seisukohtade juurde. Maksukohustuslane on õigustatud eeldama, et maksuhaldur teda enne maksudeklaratsiooni esitamist ei tülita ning annab võimaluse täita maksukohustuse vabatahtlikult seaduses sätestatud korras ja tähtajal. Üksikjuhtumi kontrolli viiakse läbi mingi konkreetse maksustamise aluseks oleva asjaolu tuvastamiseks, st kontrollimenetluse (tuvastusmenetluse) alustamiseks peab olema mingi kahtlus või ajend. Kohtupraktika järgi saab selline ajend tekkida maksudeklaratsiooni esitamisel. Ekslik on seisukoht, nagu puuduks maksukohustuslasel igasugune vastutus tema poolt maksuhaldurile esitatavate andmete osas ning kogu järelevalve lasub üksnes Keskkonnaametil. Õigete andmete esitamise kohustus on pandud keskkonnakasutajale ning juhul, kui mõõdistamisega on tuvastatud varasemalt deklareeritust suuremad mahud, siis tehakse tasaarvestus deklaratsioonis. Ka hetkel kehtiva maapõueseaduse (MaaPS) § 44 lg-test 1 ja 4 tulenevalt lähevad kaevandamisloa loovutamisel uuele omajale üle kõik loaga seonduvad õigused ja kohustused (vt ka varasema MaaPS § 37 lg 2). Kui kaebaja tellis mõõdistamise alles ligi 8 aastat pärast kaevandamisloa ümberregistreerimist, siis võttis ta ise riski, et võimalik varasem ülekaevandamine ei tule varem ilmsiks. Olukorras, kus kaebaja ei ole täitnud õigusaktidest tulenevat kohustust (mõõdistamisperioodil instrumentaalmõõdistuste läbiviimine) ning vastustaja on omistanud kaebajale selle aja eest teatud rikkumise, on vastupidise tõendamise kohustus kaebajal.
7.Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2015 otsusega AS Vooremaa Teed kaebuse rahuldamata, nõustudes kaevatavas haldusaktis ja selle kohta tehtud vaideotsuses toodud põhjendustega ning pidamata vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Õiguslik vaidlus taandub kahele küsimusele: 1) kas Keskkonnaametil oli õigus esitada AS-le Vooremaa Teed keskkonnatasu teadet ajavahemikul 04.1998–17.06.2011 enamkaevandatud ehitusliiva koguse (kokku 35 886 m3) eest; 2) kas keskkonnatasu nõue on MKS § 98 lg 1 alusel aegunud. Kaebaja küll väidab, et on deklareerinud kaevandatud koguseid õigesti, kuid ei ole haldus-, vaide- ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit oma väite kinnitamiseks. Kuna keskkonnatasu teate andmisele kohaldub MKS, siis on asjakohane ka maksumenetluse alane kohtupraktika, mis piirab tõendite esitamist alles vaide- või kohtumenetluses (nt Riigikohtu 19.05.2009 otsus nr 3-3-1-32-09). Kaebaja leiab, et tema deklareeritud andmete väidetava ebaõigsuse osas lasub tõendamiskoormus vastustajal. MK 19.09.2013 e-kirjast nähtub, et 17.06.2011 markšeidermõõdistamisega tuvastati, et ajavahemikul 04.1998–17.06.2011 on karjääris kaevandatud ehitusliiva kokku 79 000 m3. Soosaide liivakarjääris on ajavahemikul 04.1998–17.06.2011 deklareeritud kokku 43 114 m3 ehitusliiva kaevandamine. Kaebaja ei kontrollinud (instrumentaalmõõdistustega) kaevandamisloa nr JÕGM-004 enda nimele ümberregistreerimisel kaevandatud ja aruandlusest nähtuvate mahtude vastavust. MK selgituse kohaselt võib mahtude erinevuse põhjuseks olla nii ebaõige situatsiooniga alusplaan kui ka mahtude vale deklareerimine. MK lisab, et kuna pärast 1998. aastat ei ole karjääri kohta mäeeraldise plaani tehtud, siis ei saa hinnata, kas ja millisel perioodil vahemikus 1998– 2011 on deklareeritud kaevandamist tegelikust vähem. Seega ei saa ka selle tõendi põhjal väita, et kaebaja on deklareerinud kaevandatud mahud õigesti. Kuna kaebaja ei ole kaevandamisloa ümberregistreerimise ajal ega ka muul ajal enne 17.06.2011 teostanud markšeidermõõdistamist, siis võttis ta riski, et tegelikult kaevandatud mahud ei kattu deklareerituga. Deklaratsioonis õigete andmete esitamise kohustus lasub kaebajal. Vastustaja 4(10)
3-14-52848 on püüdnud koguda andmeid tegelikult kaevandatud mahtude kohta, kuid ei ole neid saanud. Haldusorganile ei ole alust teha menetluslikke etteheiteid. Kaebaja peab tõendama, et ta ei ole kaevandanud rohkem ega esitanud deklaratsioonis tegelikkusele mittevastavaid andmeid (st kaebaja pidi tõendama, et nn enamkaevandamine tehti loa JÕGM-004 eelmise omaniku poolt). Seda kohustust ei välista ka riigi õigus ja kohustus teostada järelevalvet maavara kasutamise üle. Kaevandamisloa ümberregistreerimise taotluse kohaselt oli eeldatav kaevandamistööde maht kuni 20 000 m3 aastas ning minimaalne aastatoodang 5000 m3. Perioodil 06.05.2005– 14.04.2011 kehtinud keskkonnaministri 21.04.2005 määruse nr 26 „Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ § 3 lg 1 ning alates 15.04.2011 kehtiva keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ § 3 lg 5 kohaselt on kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru koguse instrumentaalmõõdistamise sagedus kuni 10 000 m3 suuruse aastamahu korral vastavalt kord 5 või 3 aasta jooksul ning 10 000–50 000 m3 suuruse aastamahu korral kord 2 aasta jooksul. Valdkonda varem reguleerinud keskkonnaministri 19.03.1996 määruse nr 18 „Riigi omandisse kuuluvate maavaravarude kaevandamisõiguse eest tasumise kord“ p 3 kohaselt määrati tootmistegevuses kasutatud tasustamisele kuuluva maavara hulk (toodang ja kaevandamiskaod) instrumentaalmõõdistamise järgi ja fikseeriti ettevõtte varude bilansis. Seega pidi kaevandaja teostama igal juhul instrumentaalmõõdistamise. Kaevandamisloa ümberregistreerimise korraldusest nähtuvalt on karjääris aastatel 1998–2002 kaevandatud 31 600 m3 ehitusliiva. Ka kaevandamislubade tingimustest nähtub, et algse loa kaevandatava varu suurus oli 326 000 m3 ning loa ümbervormistamisel oli kaevandatava varu suurus 294 400 m3 (s.o 31 600 m3 võrra väiksem). Kaebaja ei ole temale väljastatud luba vaidlustanud ja on ka ise lugenud Jõgeva Teedevalitsuse esitatud andmed õigeks. Vahemikus 04.1998–17.06.2011 on Soosaide liivakarjäärist kaevandamist deklareeritud kokku 43 114 m3, kuid markšeidermõõdistamise tulemusel tuvastati, et karjäärist on kokku kaevandatud liiva 79 000 m3, mistõttu on deklareerimata 35 886 m3 ehitusliiva kaevandamine. Kaevandamisloa ümberregistreerimisel kehtinud ja ka hetkel kehtiv MaaPS ei näe ette, et loa ümberregistreerimise aluseks on mõõdistamise teostamine. Selleks, et loa uus omanik ei peaks vastutama loa eelneva omaniku tegevuse eest, oleks loa ülevõtmisel pidanud teostama mõõdistamise, sõltumata sellest, kas loa väljastaja seda nõudis või mitte. Keskkonnaloaga seotud nõuete (sh hoolsusnõuete) eiramine toob isikule kaasa riski, et ta ei suuda tõendada, et enamkaevandamist ei toimunud. KeTS § 321 lg 3 tõlgendamise ning tasu määramise õiguslike aluste ja metoodika osas nõustus kohus vaidlustatud haldusaktiga ega pidanud vajalikuks seda korrata. Samuti nõustus kohus vaideotsuse põhjendustega selle kohta, et keskkonnatasu nõue ei ole aegunud. Vaidlustatud teates ega vaideotsuses ei ole tuginetud ettevõtte üleminekule, mistõttu on kohtumenetluses selle üle tekkinud vaidlus asjakohatu. Kuna sisuliselt on tegemist maksuvaidlusega, mitte keskkonnatasu kõrgendatud määra kohaldamise vaidlusega, on asjakohatud ka kaebaja väited keskkonnakahju tekitaja vastutusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.AS Vooremaa Teed palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, asudes seisukohale, et apellant ei ole tõendanud tema poolt kaevandatud mahtude 5(10)
3-14-52848 õiget deklareerimist. Apellant on järjepidevalt tuginenud asjaolule, et 1998. aastal koostatud alusplaan on ebaõige ning seda on kinnitanud ka MK 19.09.2013 e-kirjas, mida halduskohus ei ole aga sisuliselt arvestanud. Vastustaja ei ole üldse kontrollinud MK kahtlust 1998. a alusplaani ebaõigsuses, vaid on selle uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse § 6) rikkudes lihtsalt kõrvale jätnud (kontuuride erinevust 1994 ja 1998 plaanidel on vastustaja seejuures möönnud). Olukorras, kus aruande koostaja on kinnitanud, et tagantjärele pole võimalik hinnata, kas ja millisel perioodil vahemikus 1998–2011 on kaevandamist deklareeritud tegelikkusest vähem, ei saa ainsaks võimalikuks järelduseks olla, et apellant ei ole tõendanud kaevandatud mahtude õiget deklareerimist. Jätkuvalt jääb ebaselgeks, millele tuginedes peab apellant leidma täiendavaid tõendeid selleks, et tõendada kaevandatud maavara õiget deklareerimist. Apellant on mõõtmistulemuste õigsuse seadnud põhjendatult kahtluse alla, esitades ka vastavad tõendid. Sellele vaatamata on kohus põhjendamatult leidnud, et vastustaja ei pea tõendama oma väidet rikkumise (vähemdeklareerimise) toimumisest, vaid hoopis apellant peab selle väite ümber lükkama. Kaevandamismahtude üle järelevalve teostamise pädevus ja kohustus on riigil ning kuna seda pole nõuetekohaselt tehtud, siis on keskkonnatasu teade õigusvastane ja tuleb tühistada. Apellant jääb seisukoha juurde, et keskkonnatasu nõue on aegunud. Kuni 06.05.2005 kehtinud keskkonnaministri 19.03.1996 määrusest nr 18 ilmneb üheselt, et maavara kasutamise aruande õigsuse üle kontrolli teostamise kohustus oli riiki esindaval maavalitsusel. Halduskohus on möönnud, et Jõgeva Teedevalitsusel oli viidatud määruse p-st 3 tulenevalt kohustus viia läbi instrumentaalmõõdistamine. Puuduvad tõendid, et Jõgeva Maavalitsus oleks nõudnud Jõgeva Teedevalitsuselt aruande parandamist, samuti ei ole teada, milliste andmete alusel on Jõgeva Maavalitsus lugenud Jõgeva Teedevalitsuse esitatud aruanded õigeks. Määruse nr 18 p 3 kohase viimase aruande pidanuks apellant esitama Jõgeva Maavalitsusele hiljemalt 15.02.2005. Kuna kaevandamisõiguse aastatasu arvestuse näol on tegemist maksudeklaratsiooniga, siis algas enne 2005. aastat kaevandatud maavara eest tasutava maksusumma aegumine hiljemalt 15.02.2005 ja lõppes MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja möödudes. Halduskohus on vääralt nõustunud vastustaja seisukohaga, et mõõdistamisperioodiks oli 04.1998–17.06.2011, sest õigusaktid nägid ette teistsugused mõõdistamisperioodid (määruse nr 18 kohaselt eelduslikult 1 aasta; määruse nr 26 järgi 5 aastat). Määruse nr 26 § 4 lg 1 kohaselt oli aruande, milles oleks tulnud esitada ka instrumentaalmõõdistamise tulemused, esitamise kuupäev 15.07.2010. Vastustaja ei ole apellandilt nõudnud instrumentaalmõõdistamise tulemuste esitamist, vaid nõustus esitatud arvestusega. Seega algas ka määruse nr 26 kehtima hakkamisele järgneva perioodi 06.05.2005–05.05.2010 osas määratava keskkonnatasu nõude aegumine 15.07.2010 ning nõue aegus 14.07.2013. Kui kaevandamisloa omajale on nähtud ette kohustus viia läbi instrumentaalmõõdistamine, mille alusel on vajadusel võimalik korrigeerida arvestuslike kaevandamismahtude õigsust, aga kaevandamisloa omaja ei ole seda kohustust täitnud ning järelevalve teostaja ei ole seda temalt ka nõudnud, siis puudub alus väita, et keskkonnatasu määramise aegumist tuleb hakata arvestama ajast, mil reaalselt läbiviidud instrumentaalmõõdistamise alusel tuli esitada parandusdeklaratsioon. Kui kaevandamisloa omaja ei esitanud nõutavaid instrumentaalmõõdistamise tulemusi, oleks järelevalveorganil tulnud teha talle ettekirjutus nende esitamiseks. Vastustaja ei saa apellandile omistada vastutust tema enda poolt tõendite õigeaegse kogumata jätmise eest. Halduskohus on jätnud selle kaebaja käsitluse sisuliselt analüüsimata ega saanud HKMS § 165 lg 2 alusel piirduda viitega vaidlustatud haldusaktile ja vaideotsusele, sest kõnealuseid väiteid ei ole neis hinnatud. Perioodiga 06.05.2010–17.06.2011 seonduvalt tulnuks vastustajal tasu määramiseks omakorda tõendada, et väidetav enamkaevandamine on toimunud just kõnealusel perioodil, mida vastustaja aga väitnud ei ole.
6(10)
3-14-52848 Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vaidlust ei ole selles, et tegelikult kaevandatud maht ja deklareeritud maht ei kattu. Vaidluse all on nii mõõtmistulemuste õigsus kui ka see, kas apellant on deklareerinud tema poolt kaevandatud mahud õigesti. Väär on seisukoht, et apellant oleks pidanud enne kaevandamisloa nr JÕGM-021 väljastamist kontrollima, kas varasema kaevandamisloa omanik deklareeris kaevandatud mahud õigesti. Apellandil puudus kahtlus, et kaevandamisloa väljastaja oli tuvastanud loa eelneva omaniku poolt kaevandatud mahud kooskõlas määrusega nr 18. Apellant ei saanud ette näha ega pidanudki ette nägema võimalust, et kaevandamisloa varasem omanik on kaevandatud mahud deklareerinud ebaõigesti. Kui vastustaja ei suuda tõendada, et apellant on kaevandanud Soosaide karjääris ehitusliiva 79 000 m3 deklareeritust enam, ei ole keskkonnatasu määramine õiguspärane. Apellant jääb ka varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde.
9.Keskkonnaamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on otsuses piisavalt põhjalikult selgitanud 19.06.2014 keskkonnatasu teate aluseks olevate maavara kaevandamismahtude arvutamise õigsust ja kujunemist. Vastustaja on nimetatud küsimust põhjalikult käsitlenud halduskohtule esitatud 06.11.2015 vastuse p-s 6 ega pea vajalikuks seda korrata. Apellant ei ole kaevandamisloa nr JÕGM-004 enda nimele ümberregistreerimisel ega muul ajal enne 17.06.2011 teostanud Soosaide karjääris kaevandamismahtude tuvastamiseks instrumentaalmõõdistusi, mistõttu võttis ta ise riski, et tegelikult kaevandatud mahud ei kattu deklareerituga. Kuna 17.06.2011 teostatud instrumentaalmõõdistuste tulemusel selgus, et tegelik kaevandamismaht ja deklareeritud kaevandamismaht ei kattunud, oleks apellant pidanud esitama keskkonnatasu parandusdeklaratsiooni. Kuna apellant seda ei teinud, määras Keskkonnaamet tasumisele kuuluva keskkonnatasu 17.06.2011 instrumentaalmõõdistuste tulemustest lähtuvalt 19.06.2014 keskkonnatasu teatega. Apellant on teinud MK 19.09.2013 e-kirjast meelevaldsed järeldused, pidades kaevandamismahtude võimaliku erinevuse põhjuseks üksnes ebaõiget aluspaani. Vastustajal ei ole alust kahelda alusplaani kõrgusandmete korrektsuses. Halduskohus leidis õigesti, et kuna pärast 1998. aastat ei ole Soosaide karjääri kohta mäeeraldise plaani tehtud, siis ei ole võimalik väita, et apellant on deklareerinud kaevandamismahte õigesti ja enamkaevandamine toimus kaevandamisloa nr JÕGM-004 eelmise omaja poolt. Kaevandamismahtude deklareerimise ja järelevalve teostamisega seonduvat on vastustaja põhjalikult selgitanud 16.01.2015 vastuse p-s 3.8 ja 06.11.2015 vastuse p-s 4 ega korda neid. Apellant ei saa tugineda riigipoolse järelevalve ebapiisavusele, vaid tal lasus endal kohustus õigesti deklareerida maavara kasutamist ja teha vastavad instrumentaalmõõdistused. Keskkonnatasu nõude aegumise osas jääb vastustaja 06.11.2015 vastuse p-s 5 ja 16.01.2015 vastuse p-s 3.7 ning 14.08.2014 kirjaga nr 1-10.1/14/17085-2 Keskkonnaministeeriumile antud seisukohtade juurde, nõustudes ka Keskkonnaministeeriumi 20.10.2014 vaideotsuses toodud seisukohtadega. Soosaide karjääris teostati instrumentaalmõõdistamine 17.06.2011, kuid apellant ei deklareerinud selle tulemusel teada saadud maavara kaevandamise koguseid 2011. aasta II kvartali deklaratsioonis. Seda arvestades on 19.06.2014 keskkonnatasu teade koostatud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul. Kuigi asjassepuutuvad õigusaktid on korduvalt muutunud, ei ole instrumentaalmõõdistamise teostamise kohustuslik sagedus kunagi ületanud 5 aastat, mistõttu on apellandil olnud alates kaevandamisloa ümberregistreerimist kohustus teostada instrumentaalmõõdistamist rohkem kui ühel korral. MKS § 56 lg 2 kohaselt juhul, kui seadus sätestab kohustusliku tõendi liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit, praegusel juhul KeTS § 321 lg-tes 2 ja 3 märgitud instrumentaalmõõdistamist. Seega tuleb keskkonnatasu nõude esitamise aegumise tähtaega hakata arvestama alates reaalselt toimunud instrumentaalmõõdistamise teostamise ajast. Halduskohus on õigesti leidnud, et jättes kaevandamisloa nr JÕGM-004 7(10)
3-14-52848 ümberregistreerimisele eelnevalt instrumentaalmõõdistused teostamata, võttis apellant ise riski, et deklareeritud ja tegelikult kaevandatud mahud ei kattu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et AS Vooremaa Teed apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Keskkonnatasu nõude aegumist on selgitatud Riigikohtu 21.03.2016 otsuses nr 3-3-172-15 (p 14), millest tulenevalt kohaldub keskkonnatasu määramisele MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, kuna KeTS § 333 sätestab maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse. Kui isik tegutseb loa omamise nõuet eirates, hilineb deklaratsiooni esitamisega või esitab deklaratsioonis ebaõigeid andmeid, määrab tasu Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega ning sellele kohaldub ühtne kolme- või viieaastane aegumistähtaeg. Ringkonnakohus nõustub apellandiga põhimõtteliselt selles, et kuna kaevandamisloa omajal on õigusaktidest (05.04.1996–31.03.2005 kehtinud keskkonnaministri 19.03.1996 määruse nr 18 p-d 3 ja 11; 06.05.2005–14.04.2011 kehtinud keskkonnaministri 21.04.2005 määruse nr 26 § 3 lg 1; alates 15.04.2011 kehtiva keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22 § 3 lg 5) tulenevalt lasunud pidevalt kohustus viia mäeeraldisel teatud sagedusega läbi instrumentaalmõõdistusi (minimaalselt üks kord viie aasta jooksul) ja teha selle alusel vajalik tasaarvestus mõõdistamisperioodi kestel hinnangulise kaevandamismahu alusel varem esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides (määruse nr 18 p 11; määruse nr 26 § 5; KeTS § 321 lg 2), kusjuures tasaarvestus tuleb teha selles aruandekvartalis, mil toimus instrumentaalmõõdistamine või kontrollmõõdistamine, siis tuleneb vastavast regulatsioonist kokkuvõttes loa omajale perioodiline parandusdeklaratsioonide esitamise kohustus (kui mõõtetulemuste kohaselt on ületatud operatiivarvestuse ja markšeidermõõdistamise andmetel saadud mahtude lubatud veapiire – vt kuni 27.01.2012 kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.12.2003 määruse nr 258 „Markšeideritöö kord“ § 12 lg-d 3 ja 4), millega seondub ka aegumistähtaja kulgema hakkamine. Seega näiteks juhul, kui kaevandamisloa omaja on küll teostanud karjääris instrumentaalmõõdistamise, kuid ei ole selle tulemuste alusel parandusdeklaratsiooni esitanud või on esitanud vastavas deklaratsioonis valeandmeid, ei oleks Keskkonnaametil pärast MKS § 98 lg-s 1 sätestatud viieaastase (pidades silmas, et vajalikus ulatuses tasaarvestuse tegemata jätmine saab üldjuhul olla vaid tahtlik) tähtaja möödumist (deklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates) enam nõude aegumise tõttu võimalik koostada temale keskkonnatasu teadet ja määrata täiendavat maavara kaevandamisõiguse tasu (MKS § 98 lg 4). Seda ei väära asjaolu, et kaevandamismahtude ja keskkonnatasu korrektse arvestamise ja deklareerimise kohustus lasub seadustest tulenevalt kaevandamisloa omajal.
12.Eelnev ei anna siiski alust asuda seisukohale, et Keskkonnaameti 19.06.2014 keskkonnatasu teates nr KKO 6-15.3/14/7 (tl 10-14p) esitatud maavara kaevandamisõiguse tasu nõue oleks mingis osas aegunud. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et Soosaide liivakarjääris toimunud kaevandamise kohta on kaevandamisloa omajad küll perioodiliselt esitanud hinnangulistel kaevandamismahtudel põhinevaid keskkonnatasu deklaratsioone (KeTS § 321 lg 1), kuid instrumentaalmõõdistamine viidi karjääris esmakordselt läbi alles 17.06.2011 (nt AS Vooremaa Teed 24.04.2014 kiri nr 1-6/31 – tl 71-71p; Tehnilise Järelevalve Ameti 26.05.2014 kiri nr 9-1/14-0898-002 – tl 92; Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo 03.06.2014 kiri nr Jõ-6-3/239-2 – tl 96) ning lähteandmeteks oli võimalik võtta vaid 1998. aastal koostatud mäeeraldise plaan, siis kujunes mõõdistamisperioodiks 8(10)
3-14-52848 04.1998–17.06.2011. Kuivõrd mõõdistustulemuste (Mäebüroo Nord OÜ töö nr 30511 – tl 7488) järgi olid maavara kaevandamise deklareeritud mahud (kokku 43 114 m3) väiksemad kui tegelikult kaevandatud mahud (kokku 79 000 m3), oli kaevandamisloa omajal seega KeTS § 321 lg-test 2 ja 3 tulenevalt kohustus teha tasaarvestus (35 886 m3 ulatuses) selle aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis (ja sellel ajal kehtiva tasumäära järgi), millal toimus instrumentaalmõõdistamine (s.o 2011. aasta II kvartal, mille kohta tuli keskkonnatasu deklaratsioon tollal kehtinud KeTS § 334 lg 1 ja määruse nr 22 § 3 lg 2 kohaselt esitada hiljemalt 25.07.2011).
13.Apellandi väitele 1998. aasta alusplaani ebaõigsusest on vaidlusaluse keskkonnatasu teate p-s 1.3 asjakohaselt ja piisavalt vastatud, selgitades, et AS Vooremaa Teed viidatud (samuti markšeidermõõdistamise aruande p-s 3.1 välja toodud – tl 76) kuni 17-meetrine erinevus maardla kontuurides (võrreldes kaevandamise loa plaani ja keskkonnaregistri andmeid) ei oma praegusel juhul tähtsust, kuna kontuuride lahknevuse piirkonnas ei ole mäeeraldisel kaevandamist toimunud (vt 17.06.2011 mäeeraldise plaan – tl 88) ning järelikult ei saanud erinevus mõjutada kaevandatud mahu arvutust (st kontuuride lahknevus mõjutab küll algvaru ja jääkvaru suurust, kuid mitte nende vahe suurust). Ka mõõdistamise aruandest ei nähtu, et mäeeraldise piiride erinevus oleks kuidagi takistanud kaevandatud maavara mahu täpset kindlaksmääramist. Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et 17.06.2011 toimunud markšeidermõõdistamise ühe läbiviija MK 19.09.2013 e-kirjas (tl 115-115p) toodud selgitusest, et deklareeritud ja tegelikult kaevandatud mahtude sedavõrd suur erinevus (45%) ei saa olla tingitud 1998. a plaani digitaliseerimisest või koopiate moonutusest, vaid selle põhjuseks võib olla ebaõige situatsiooniga alusplaan või valesti deklareeritud mahud, ei saa automaatselt järeldada 1998. a plaani ebaõigsust. Kuna puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid 1998. a plaanil kajastatud kõrgusandmete tegelikkusele mittevastavust, tuli vastustajal lähtuda olemasolevast plaanist. Olukorras, kus AS Vooremaa Teed tugines kaevandamisloa ümberregistreerimise taotluses (tl 35-38) ka ise selgelt 1998. a alusplaanile, on põhjendatud eeldada, et ta oli eelnevalt hinnanud selle vastavust tegelikkusele. Seejuures puudus pädeval haldusorganil kaevandamisloa ümberregistreerimisel tollal kehtinud MaaPS § 37 lg-st 2 ja keskkonnaministri 01.02.1995 määrusega nr 3 kinnitatud „Maavara kaevandamise loa taotlemise ja väljaandmise korra“ p-st 7 tulenevalt kohustus nõuda apellandilt instrumentaalmõõdistuste läbiviimist või uue mäeeraldise plaani koostamist.
14.Kuna 2011. aastal teostatud instrumentaalmõõdistuste aluseks tuli võtta 1998. aastal koostatud mäeeraldise plaan (st vahepeal ei olnud ühtegi uut plaani koostatud ega mõõdistamisi teostatud), siis ei ole võimalik üheselt tuvastada, millal täpsemalt selle ajavahemiku jooksul kaevandati tegelikkuses ehitusliiva deklareeritud mahtudest enam ning kas seda tegi Soosaide karjääris maavara kaevandamiseks luba nr JÕGM-004 (tl 33-33p) omanud Jõgeva Teedevalitsus või luba nr JÕGM-021 (tl 39-42; tl 99-99p) omav AS Vooremaa Teed. Selliste järelduste tagantjärele tegemise võimatust on kinnitanud ka MK (tl 115). Kuna vastupidiste tõendite puudumisel tuleb eeldada 1998. a alusplaani õigsust, siis tõendab 17.06.2011 markšeidermõõdistamise aruanne üheselt, et kaevandamisloa omajad on perioodil 04.1998–17.06.2011 kaevandamist deklareerinud tegelikust oluliselt väiksemas mahus. Samuti tuleb vastupidiste tõendite puudumisel lugeda, et tuvastatud täiendavad kaevandamismahud tuleb tervikuna deklareerida samasse kvartalisse, millal teostati instrumentaalmõõdistused, mille tulemusel andmete erinevus ilmnes. Kaebaja paljasõnalised väited, et tema on deklareerinud kaevandatud mahud õigesti ja järelikult pidi ebaõigete andmetega deklaratsioonid esitama Jõgeva Teedevalitsus, ei anna alust järeldada, et deklareeritust enam kaevandamine on toimunud täielikult või osaliselt perioodidel, mille osas 9(10)
3-14-52848 on keskkonnatasu nõude esitamine aegunud. Eelduse, et 17.06.2011 aruandega tuvastatud täiendavad kaevandusmahud tuli deklareerida 2011. aasta II kvartalisse, saaks kaebaja ümber lükata vaid varasemate mõõdistusandmetega, mida ta ei ole esitanud.
15.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb AS Vooremaa Teed apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.12.2015 otsus muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et AS Vooremaa Teed on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 750 eurot (tl 145) ja kandnud õigusabikulusid 1008 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Keskkonnaamet ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.