XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.06.2016 otsuse nr 131/0648 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastada tasutud tulumaks summas 1834,56 eurot
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 02.01.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
07.03.2005 suri XXX (edaspidi kaebaja) isa XXX. 11.07.2006 anti välja pärimistunnistus, millega 1⁄2 kaasomandist aadressil XXX Tartus asuvast kinnistust päris kaebaja. 03.08.2006 välja antud pärimistunnistusega päris 1⁄2 kaasomandist aadressil Saekoja 30 Tartus asuvast kinnistust XXX, kes on kaebaja vend. Seega tekkis kaasomand ning kaebajast ja tema vennast said kaasomanikud.
2.Tartu Maakohtu 30.04.2008 määrusega nr 2-07-20232 kinnitati kaasomandi lõpetamise ja jagamise kokkulepe. 23.07.2008 tehti notari juures kaasomandi lõpetamise leping, mille kohaselt: „Kinnistu ainuomanikuks jääb XXX, kinnistule seatakse hüpoteek Hansapanga kasuks, Hansapangalt saadud laenu katteks. Hansapank kannab XXX antud laenu summast 660 000 krooni XXX arvele tema poolt loovutatud kinnisvara osa eest. Kinnistusraamatusse kantakse Tartus Saekoja 30 asuva kinnistu ainuomanikuna sisse XXX.“
04.08.2009 esitas kaebaja Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (edaspidi FIDEK) 2008. aasta eest, mille alusel kuulus 01.10.2009 juurde maksmisele tulumaks summas 6203,78 eurot.
3.26.08.2009 väljas MTA kaebajale maksuteate nr 33184 kõnealuse tulumaksu arvestuse käigu ja tasumise kohustuse kohta. Kuivõrd kaebaja jättis tulumaksu tähtaegselt tasumata, väljastas MTA kaebajale 24.11.2009 sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/15980 ning alustas eelnimetatud haldusakti alusel ka sundtäitmise menetlust.
4.28.10.2014 kuulutati välja kaebaja pankrot ning pankrotimenetlus lõpetati Tartu Maakohtu 01.02.2016 määrusega nr 2-14-56806. Määrusest nähtuvalt kaebaja nõuete kaitsmise koosolekul MTA maksuvõla osas vastuväiteid ei esitanud.
5.26.02.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse MTA otsuse tühistamiseks. Kohus leidis 24.03.2016 määruses nr 3-16-425, et kaebaja ei ole 2009. aasta tulumaksu määramise otsust (maksuteadet) õigel ajal vaidlustanud ning selle vaidlustamistähtaeg on tänaseks möödunud. Kohus leidis, et kaebajal olnuks pärast maksuteate saamist võimalik seda haldusaktis viidatud ja õigusaktides sätestatud korras vaidlustada. Lisaks selgitas kohus, et kaebajal on võimalik pöörduda MTA poole maksuvõla kustutamiseks maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 114 lg 3 alusel.
6.09.05.2016 esitas kaebaja MTA-le taotluse maksuvõla kustutamiseks, mille osas MTA tegi 06.06.2016 otsuse nr 13-1/0648 (edaspidi ka vaidlustatud otsus), millega jättis kaebaja maksuvõla kustutamise taotluse rahuldamata. Maksukohustuslaste registrist nähtuvalt oli kaebajal seisuga 06.06.2016: 1) maamaksu võlg summas 0,51 eurot; 2) füüsilise isiku tulumaksu võlg summas 5673,08 eurot, millest 5617,62 eurot on tekkinud 2008. aasta FIDEKi alusel ning 55,46 eurot tekkis kaebaja 2013. aasta FIDEKi alusel. 3) intressivõlg summas 6279,97 eurot, millest 6275,78 euro osas on esitatud intressinõue ning 4,19 euro osas on tegemist arvestusliku intressiga. Otsusest nähtuvalt ei ole XXX teinud kõike endast olenevat, et püüda tekkinud olukorda mõistliku aja jooksul ja viisil lahendada. Tulumaksu võlg on tekkinud XXX enda poolt esitatud deklaratsiooni alusel. Maksuteadet ega ühtegi sissenõudmise toimingut XXX õigeaegselt vaidlustanud ei ole, samuti ei esitanud ta vastuväiteid nimetatud võlale oma pankrotimenetluses. Maksuhaldur arvestas asjaolu, et XXX tulumaksukohustuse tekkimise aluseks olnud regulatsioon kehtis ühtviisi kõikide analoogses olukorras olnud maksukohustuslaste suhtes, mistõttu ei saanud selle kohaldamine antud juhul olla selliseks erandlikuks asjaoluks, mis seaks XXX teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ja võimaldaks maksuvõla kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel. Maksuhaldur asus seisukohale, et ta ei saa kustutada isiku maksuvõlga, kui see ei ole põhjendatud, kuna see seaks ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased. Maksuvõlgade kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, kuid selle eesmärk ei ole uue ebaõigluse tekitamine, vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida pole võimalik ette näha.
7.08.07.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus MTA 06.06.2016 otsuse nr 13-1/0648 tühistamiseks ning uue otsuse tegemise kohustamiseks. Lisaks palub kaebaja kohustada MTA-d tagastama kaebajale tema poolt juba tasutud tulumaks (summas 1834,56 eurot).
8.Tartu Halduskohus võttis 02.08.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
9.Kaebaja leiab, et talle on tulumaksukohustuse tekkimise aluseks oleva otsusega liiga tehtud, kuna tema vend ei pidanud oma kaasomandi eest tulumaksu tasuma. Kaebaja asub kaebuses seisukohale, et ebaõiglus, mille alusel võiks maksuvõla kustutada, seisneb ka asjaolus, et ta kasvatab alaealist last ja saab toimetulekutoetust.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja jääb otsuses toodud seisukohtade juurde, leides, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud selliseid väiteid ega ka ühtegi tõendit, mis annaks alust maksuhalduri otsuse tühistamiseks. Ka asjaolu, et kaebaja kasvatab alaealist last ja saab toimetulekutoetust ei saa olla aluseks maksuvõla kustutamiseks, sest esiteks ei oleks see kooskõlas juba võrdse kohtlemise põhimõttega ja teiseks oleks ebaõiglane olukord, kus maksuvõlg oleks tekkinud kaebajast sõltumatutel asjaoludel (näiteks oleks kaebajale kuulunud kinnisasi võõrandatud kolmanda isiku võla katteks ning tulumaksukohustus oleks sellisel juhul tekkinud kinnisasja sundvõõrandamisest täitemenetluses).
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
11.Vaidlustatud otsuse kohaselt jättis vastustaja kaebaja taotluse maksuvõla kustutamiseks rahuldamata, kuna leidis, et taotlus maksuvõla kustutamiseks MKS § 114 lg 3 alusel ei ole põhjendatud. Seega on vaidlus selles, kas kaebaja maksuvõlga on võimalik kustutada MKS § 114 lg 3 alusel.
12.Kohus nõustub MTA 06.06.2016 otsuse nr 13-1/0648 põhjendustega, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva otsuse p-s 6 ning tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-st 2 kõiki põhjendusi ei korda, märkides ainult järgmist.
13.MKS § 114 lg 3 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
14.MKS § 114 lg 3 peamine eesmärk on maksumaksjate võrdne kohtlemine, vältides seejuures olukordi, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Silmas on peetud erandlikke olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine õigustatud, kuid konkreetses olukorras konkreetselt maksumaksjalt oleks võla sissenõudmine ebaõiglane. Maksuvõlgnevuse kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, kuid selle eesmärk ei ole ega saa olla uue ebaõigluse tekitamine, vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida ei ole võimalik ette näha. Maksuvõlgade kustutamise regulatsiooni maksukorralduse seaduses tuleb kasutada ebavõrdsuse likvideerimiseks, mitte selle tekitamiseks.
15.Maksuvõla kustutamist täpsustab rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (edaspidi ka määrus nr 61). Määruse nr 61 § 5 lg 2 sätestab, et taotledes maksuvõla kustutamist võla sissenõudmise lootusetuse tõttu, tuleb taotluses esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik
andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse. Määruse nr 61 § 51 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb maksuvõla kustutamist selle ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses: 1) esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust; 2) tõendada, et punktis 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada; 3) esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid punktis 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida; 4) esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele. Määruse nr 61 § 51 lg 3 sätestab, et taotlusele lisatakse kõik vajalikud tõendid või tehakse viide nende asukohale. Seega peab kaebaja ise tõendama, et maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane või lootusetu.
16.Kaebaja arvates seisneb ebaõiglus, mille alusel võiks vastustaja maksuvõla kustutada, asjaolus, et ta kasvatab alaealist last ja saab toimetulekutoetust, kuigi oma väite kinnituseks kaebaja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kohtu arvates ei saa eeltoodud asjaolu olla aluseks maksuvõla kustutamiseks, sest esiteks ei ole see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, teiseks oleks ebaõiglane kohtu arvates olukord, kus maksuvõlg oleks tekkinud kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja saanud talle kuuluvast kaasomandi müügist tulu ning seega oleks kaebaja pidanud arvestama ka seadusest tuleneva tulumaksukohustusega. Isegi siis, kui kaebaja kasutas kogu saadud raha eluaseme soetuseks ning seetõttu ei olnud tal enam tulumaksu tasumiseks vahendeid, ei saa kohus sellest järeldada kuidagi, et tulumaksuvõlg oleks tekkinud kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Kohus asub kaebaja enda poolt avaldatud asjaoludest seisukohale, et kaebaja enda tegevus/tegevusetus viis olukorrani, kus kaebajal tekkis maksuvõlg.
17.Kohus leiab, et maksuhaldur on andnud kaebaja väidetele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele õige hinnangu. Maksuhaldur on analüüsinud nii kaebajalt maksuvõla sissenõudmise lootusetust kui ka ebaõiglust ning vaidlustatud otsuses põhjendanud maksuvõla kustutamata jätmist. Kohus nõustub vastustajaga, et isegi kui kaebaja oleks tuginenud oma MTA-le esitatud taotluses või kohtumenetluses asjaolule, et maksuvõla tasumine võiks olla lootusetu, siis vastustaja hinnangul seda kinnitavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Maksuvõla suurus ei ole kindlasti selline, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et selle tasumine näiteks ositi (MKS § 111 maksuvõla ajatamine) oleks ilmselgelt lootusetu, seda enam, et kaebaja puhul on tegemist tööealise isikuga. Seega pole kohtu arvates käesoleval juhul välistatud, et kaebaja võiks tulevikus piisavalt tulu teenida, et oma maksuvõlga tasuda. Asjaolu, et maksu tasumine on kaebaja jaoks raske, ei muuda maksu sissenõudmist lootusetuks või ebaõiglaseks.
18.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele.
19.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.