Maksuõigus › Maksuotsused

3-15-1200

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(8)

3-15-1200 kajastamine) ning tehes seoses korteri soetamisega ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid (kommunaalkulude tasumine). Korteri müügi järgselt, 31.01.2014, andis OÜ M 78 000 eurot tagatiseta laenu SA-le. 02.04.2014 esitas OÜ M SA-le lepingu ülesütlemise teate, põhjendades seda SA rikkumistega laenu osade tagastamisel (esimene, 28.02.2014 makse on laekumata) ning oma majandustegevuses esinevate probleemidega. Äriühing ei esitanud ajutisele pankrotihaldurile laenu andmise põhjendusi. Enne korteri ostmist olid OÜ M ja MT isa JT 12.06.2012 sõlminud laenulepingu, millega JT andis äriühingule 10 000 eurot laenu tähtajaga 31.12.2013. 28.01.2014 laenulepingu lisaga pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 31.05.2014, laenujäägiks lisa koostamise seisuga oli märgitud 13 600 eurot. Äriühing tagastas JT-le laenu ennetähtaegselt, eelistades JT huve teiste võlausaldajate huvidele. MT ja MM omasid äriühingu juhtimisel kontrolli äriühingu tegevuse üle ning tegutsesid eesmärgiga saada eelis maksude tasumisel. MT tegutses korteri soetamise episoodis tahtlikult, teades oma käitumise õigusvastasusest ja soovides sellist tagajärge. Laenu andmise episoodis ja lähikondsele laenu tagastamise episoodis tegutses MT raske hooletusega, ta oli teadlik maksumenetlusest, valest raamatupidamisarvestusest ning oma käitumisest tulenevatest tagajärgedest. MT põhjustas oma tahtliku tegevusega äriühingu maksuvõla ja intressivõla tekkimise. MM oli teadlik äriühingu teise juhatuse liikme õigusnormide rikkumistest ja aitas sellele kaasa. Sellele viitab asjaolu, et tema ütlused vastutusmenetluses on vastuolulised ja kohati väärad. MM puhul esineb kaudne tahtlus, sest ta oli laenu andmisest ja laenu lähikondsele tagastamisest teadlik ega võtnud nende osas midagi ette, ehkki tema ei kirjutanud neile tehingutele alla. Tuvastatud on mõlema juhatuse liikme süü tahtluse vormis. Kui ei oleks rikutud deklareerimise kohustust, tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, antud kõrge riskiastmega laenu SA-le ega tagastatud laenu lähikondsele olukorras, kus maksukontroll oli pooleli, ei oleks maksuvõlga tekkinud ning äriühing omaks rahalisi vahendeid, mida saaks kasutada äriühingu maksuvõla vähendamiseks. Juhatuse liikmete tegevuse ja äriühingu maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Maksuhaldur ei käsitlenud vastutusotsuses MN kohustusi, kes oli äriühingu kolmas juhatuse liige perioodil 13.11.2013-01.07.2014.

3(8)

3-15-1200 isiklike hügieenivahendite olemasolu vannitoas ei võimalda teha põhjapanevaid järeldusi korteriomandi kasutusotstarbe kohta. Kolmest korteris läbiviidud vaatlusest esimene toimus 11.12.2012 ette teatamata. Kõigi vaatluste ajal puudus korteris voodi. Kui MT oleks kasutanud korterit püsivalt eluruumina, pidanuks seal olema ka voodi. Maksuhalduri fotodelt ei nähtu voodit ega kohta, kus see võinuks paikneda. Maksuhaldur oleks pidanud järeldama, et voodi puudus, mitte spekuleerima, et see võidi viimaste vaatluste toimumise ajaks korterist välja viia. Lisaks oli vähemalt kaks ruumi sisustatud tööruumidena. Sellele viitavad laud, sülearvuti, dokumendikapp jmt. Objektiivseks ega mõistlikuks ei saa pidada maksuhalduri väidet, et ka eluruumis võivad olla töötamiseks tarvilikud vahendid. Seega oleks maksuhaldur pidanud tuvastama korteri tööruumidena kasutamise või määrama hindamise teel korteri ettevõtluseks kasutamise proportsiooni. Põhjendamatu on korteri kasutamise tuvastamine 100% ulatuses väljaspool äriühingu ettevõtlust. Maksuhaldur on ebaobjektiivselt eelistanud vaatluse käigus tuvastatule korteri müügikuulutuse juures olnud fotosid. On eluliselt usutav, et korter sisustati müügifotode tegemise ajaks eluruumina. MT-l puudus korteri eluruumina kasutamise vajadus. MT endine elukaaslane KT kinnitas 12.11.2013 maksuhaldurile antud ütlustes, et MT elas kuni 2013. a kevadeni koos KT-ga aadressil XXX, Tallinn. Maksuhaldur ei ole selgitanud, miks oleks MT pidanud elama kahes erinevas kohas. KT ütluste kohaselt vahetas MT elukohta 2013. a kevadel, asudes elama Harku vallas XXX külas asuvasse majja, mis on ka MT praegune elukoht. MT on pangakonto väljavõttest nähtuvalt kasutanud igapäevaste ostude tegemiseks alates 2013. a maikuust kauplusi Keilas, Keila-Joal ja Sauel, st Harku vallas. MT on samal ajal tasunud elektrienergia kasutamise eest XXX talus, XXX külas. Asjaolu, et korter oli sisustatud büroona ning MT elab „kusagil maal“, on kinnitanud ka korteri müügiga tegelenud maakler KJ. KJ kinnitas sedagi, et korteriga tutvusid ka huvilised, kes samuti soovisid seda büroona kasutada. Maksuhaldur leidis, et OÜ M kliendid ei ole kinnitanud ärikohtumisi korteris, kuid kaebajad on teinud maksuhaldurile ettepaneku kuulata üle tunnistajatena isikuid, kes võinuks nõupidamiste toimumist korteris kinnitada (EE, PV, RO, TK, SV), maksuhaldur aga ei pidanud vajalikuks täiendavat teavet koguda. Korteri müügilepingu p 3.1 kohaselt sisaldas müügihind käibemaksu, kuid OÜ M väljastas arve käibemaksuta põhjusel, et maksuhaldur nõudis seda vastuseks MT järelepärimisele. Äriühing soovis müüa korteri käibemaksuga ning selle ka deklareerida, kuid maksuhaldur ise andis korralduse kajastada müügitehingut maksuvaba käibena ega võimaldanud kontrollimenetluse tõttu käibemaksu deklaratsiooni (KMD) esitada. Seega oli maksuhaldur sisuliselt andnud korralduse kajastada müügitehingut maksuvaba käibena ega saa tugineda korteri müügile käibemaksuta kui asjaolule, mis tõendab korteri teadlikku kasutamist MT eluruumina. Seega põhinevad maksuhalduri järeldused tõendite ebaobjektiivsel ning ühekülgsel hindamisel ja selliste asjaolude tuvastamata või arvestamata jätmisel, mis kinnitavad korteri soetamist ettevõtluse tarbeks. Isegi juhul, kui maksuotsuse põhjendused oleksid õiged, on maksuotsuses tulu- ja sotsiaalmaks määratud valesti. Juhatuse liikme saadud hüve saab maksustada erisoodustusena juhul, kui juhatuse liige ei ole samaaegselt äriühingu osanik. Osanike puhul tuleb eraldi tuvastada, kas tegemist oli dividendiga või juhatuse liikme tasuga. Kaebajate tahtlus maksueelise saamiseks ei ole tuvastatud. Ükski tõend ei kinnita, et korter soetati kavatsusega kasutada seda MT elukohana. Tahtlust ei saa tuvastada läbi tehingute, mis ei seondu korteri soetamisega. Maksuotsus ei ole piisavalt motiveeritud ka põhjusel, et maksuhaldur pole välja toonud, millist konkreetset kohustust kaebajad rikkusid. Isegi juhul, kui 4(8)

3-15-1200 MT oleks kasutanud korterit osaliselt oma elukohana, ei oleks MM süü aste tahtluse vormis. MM ei allkirjastanud korteri ostmisega seonduvaid dokumente, ei esitanud maksudeklaratsioone ega kasutanud korterit eluruumina. Tema hilisema kontrollimenetluse raames antud ütlustest ei saa järeldada, et ta oleks korteri soetamise ajal soovinud õigusvastase tagajärje saabumist. Põhjuslik seos puudub. Kui maksuhaldur ei oleks andnud korraldust käsitleda 29.01.2014 toimunud korteri müüki maksuvaba käibena, oleks olnud võimalik deklareerida tehingult käibemaks summas 38 600 eurot ning tasuda see tehingust saadud vahendite arvel riigile. Seega ei põhjustanud kaebajate rikkumine maksuvõla sissenõudmise võimatust, vaid selle tingis maksuhalduri enda vastuoluline käitumine.

3-15-1200 menetlustes. MT poolt OÜ M nimel kontrollaktile esitatud eriarvamuses toodud väited kajastuvad praeguses kaebuses ning MTA analüüsis neid ja vastas neile maksuotsuse p-s 2. Vastutusotsuse projektile esitatud vastuväiteid käsitles MTA vastutusotsuse p-s 11. Vastutusotsuse peale esitatud vaides toodud väidetele on põhjalikult vastatud vaideotsuse III osas. Kaebuses esitatud väidetele on MTA vastanud vastulauses. Maksuhalduri vastused kaebajate väidetele on olnud asjakohased, põhjalikud ja põhjendatud ning nendega on kaebajate etteheited ümber lükatud. Arvestades asjaolu, et praeguse haldusasja raames ei ole alust asuda viidatud haldusaktidest teistsugustele seisukohtadele, esitatud dokumentaalsete tõendite mahtu ning seda, et kohus on esitanud poolte seisukohad otsuses praktiliselt terviklikult ja varustanud seejuures poolte viited tõenditele viidetega toimikulehekülgedele, kus tõendid paiknevad, puudub mõte kaebajate igale väitele ja seisukohale uuesti vastata olukorras, kus kohus jagab MTA seisukohti ja järgib tema põhjendusi. Maksuotsuse tegemise ajal 05.05.2014 olid kaebajad äriühingu juhatuse liikmed ning nad oleks saanud esitada maksuotsuse peale vaide või kaebuse. Kaebajad ei teinud seda. Järelikult ei pidanud nad maksuotsust õigusvastaseks. Maksuotsus on jõustunud ja õiguspärane haldusakt, vastupidist ei ole tuvastatud. Kaebajad ei vaidlustanud ka Tallinna Halduskohtu 14.08.2014 määrust nr 3-14-51739, millega kohus andis MTA-le loa kaebajatele koostatava vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MT-l ja MM-l juhatuse liikmetena lasus võrdselt kohustus tagada, et OÜ M täidaks maksuseadustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Vastustaja tuvastas õigesti, et kaebajad tegutsesid teadlikult maksude tasumise vähendamise eesmärgil, esitades maksuhaldurile valeandmeid, sh olid nende poolt maksumenetluses antud seletused vastuolulised ja väärad (vastuolu muude tõenditega, püüd varjata tegelikke asjaolusid jms). Sisendkäibemaksu suurendamisel on tegemist tahtliku teoga, mis on toime pandud kasu saamise eesmärgil läbi maksukohustuse vähendamise, mille tulemusena arvestatakse riigieelarvesse tasumiseks vähem käibemaksu. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-62-06 leidnud, et kui tegemist on maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehingutega, saab see oma olemuselt olla ainult tahtlik. Nõustuda ei saa väitega, et maksuhaldur ei ole kaebajate süü tuvastamisel välja toonud, millist juhatuse liikme kohustust on rikutud (vastutusotsuse p-d 6 ja 7). MTA on õigesti teinud kindlaks mõlema juhatuse liikme vastutuse eelduste olemasolu ja süü vormi. Esitatud tõendite põhjal puudub alus järeldada, et MTA on rikkunud maksuotsuse või vastutusotsuse tegemisel uurimispõhimõtet, kaalutlusõigust ja/või ärakuulamisõigust või et nende haldusaktide andmise menetluses oleks esinenud niisuguseid menetluslikke vigu või selliseid vorminõuete eiramisi, mis oleks võinud viia väärade järelduste tegemisele ehk oleksid mõjutanud asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-1200 rahuldamata jätmisega kaebajate õigust tõendada oma väiteid (HKMS § 59 lg 1). Kaebajad esitasid halduskohtu tegevusele menetlusliku vastuväite. Kaebajatele ei saa ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist seoses sellega, et nad ei esitanud tunnistajate ülekuulamise taotlust äriühingu kontrollimenetluses. Ringkonnakohtul on võimalik olemasolevaid tõendeid hinnates tuvastada korteri faktiline kasutusotstarve, mistõttu ei taotle kaebajad selle menetlusrikkumise tõttu asja saatmist uueks arutamiseks halduskohtule. Kaebajad on põhjendanud, miks ei sisaldanud korteri müügiarve käibemaksu. Käibemaksu puudumisele ei saa seega tugineda maksuotsuse ja vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel. Maksuotsuses on valesti määratud tulu- ja sotsiaalmaks. Maksuhalduri käsitlus on vastuolus kohtupraktikaga. Halduskohus pidanuks seda argumenti käsitlema, sest maksuhaldur ei ole juhatuse liikme saadud hüve dividendina maksustamise väidet analüüsinud. Maksustamise aluse muutumisega muutuks märkimisväärselt ka maksuvõla suurus. Selle väite käsitlemata jätmisega rikkus halduskohus põhjendamiskohustust. Kaebajate juhatuse liikme ja maksuseaduste kohustuste tahtlik rikkumine ning maksuvõla tahtlik põhjustamine on põhjendamata ja tõendamata. Tahtlus tuleb tuvastada maksuseaduse rikkumise hetke seisuga. MM süü aste ei saa igal juhul olla tahtluse vormis. Maksuhaldur leidis ebaõigesti, et hinnang MT käitumisele põhjendab ka MMi tahtlust. Põhjuslik seos puudub. Maksuvõlg tekkis seetõttu, et maksuhaldur ei lubanud lisada korteri edasimüügile käibemaksu ja hindas seejärel ümber korteri soetuse ja kasutamise eesmärgi. Asjas ei ole tuvastatud, et riigil ei oleks olnud võimalik korteri edasimüügil käibemaksuga tehingult arvestatud käibemaksu sisse nõuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1200 vaidlusalustes dokumentides esitatud järeldustega, ei pea kohus hakkama kordama juba neis dokumentides öeldut, vaid piisab viitest haldusaktidega nõustumisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.