lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1371/4

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1371/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
534
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi nr 3-16-325

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Indrek Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

30.11.2016.a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-325

Haldusasi

M.A. kaebus Justiitsministeeriumi 07.06.2016.a vastuse nr 13-5/3058-2 tühistamiseks ning V.M. ́le ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada M.A. ́i kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M.A. esitas 11.04.2016.a Justiitsministeeriumile taotluse tsiviilasja nr 2-03-506 ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Taotluse kohaselt oli alates 17.09.2004.a Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-03506 V.M. hagi V. M. vastu ühisvara jagamise nõudes ja V. M. vastuhagi. V.M. surma järel lõpetas Harju Maakohus oma 15.12.2014.a määrusega menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. V. M. vaidlustas menetluse lõpetamise, kuid Harju Maakohus keeldus 25.03.2015.a määrusega määruskaebust menetlusse võtmast. V.M. tütar M.A. pärijana leiab, et üle kümne aasta pikkune menetlusaeg on ebamõistlikult pikk, mistõttu kandis V.M. mittevaralist laadi kahju mh seoses menetluse pikale venimisest tuleneva kurnatuse ja pingeseisundiga. Kuivõrd tegu oli rahaliselt hinnatava õigusega, mis tekkis enne V.M. surma, on nõue talle üle läinud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Justiitsministeerium jättis 07.06.2016.a vastusega nr 13-5/3058-2 M.A.i taotluse rahuldamata. Justiitsministeerium leidis, et M.A.il puudub käesolevas asjas nõudeõigus kohtumenetluste väidetavalt ebamõistliku pikkusega seoses, kuivõrd kaebaja õiguseellasele V.M.le tekitatud mittevaralist kahju ei ole alust lugeda kaebajale tekitatud kahjuks ning V.M.

võimalik kahjunõue ei saanud kaebajale üle minna pärimisseaduse (PärS) alusel. Kõnealuse tsiviilasja väidetavalt ebamõistlikult pika menetlemisega seonduvad kannatused on ilmselgelt kannatanu isikuga lahutamatult seotud. Taotlejale võis kahju hakata tekkima alles tema menetlusse astumisest. Kuna M.A. ei asunud kohtumenetluses õiguseellase asemele, ei ole kõnesoleva kohtumenetluse ülemäärase pikkusega taotlejale kahju tekkinud.

3.M.A. esitas 07.07.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi 07.06.2016.a vastuse nr 13-5/3058-2 tühistamiseks ning V.M. ́le ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks. Kaebaja leiab, et õigus kahjuhüvitise nõudmiseks ei ole pärandaja isikuga lahutamatult seotud, mistõttu kuulub selline nõudeõigus pärandvara hulka, on üleantav ning läheb pärimise teel edasi, praegusel juhul kaebajale.
4.Kohus võttis 30.08.2016.a määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Justiitsministeeriumi.
5.Vastustaja esitas 30.09.2016.a vastuses kaebusele taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu. Vastustaja hinnangul puudub M.A.il kõnesolevas asjas subjektiivne õigus nõuda hüvitist V.M.le kohtumenetluste väidetavalt ebamõistliku pikkusega seoses väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest, kuivõrd kaebaja õiguseellasele V.M.le väidetavalt tekitatud mittevaralist kahju ei ole alust lugeda kaebajale tekitatud kahjuks ning V.M. võimalik kahjunõue ei saanud kaebajale õigusjärgluse teel üle minna. Seega puudub M.A.il kõnesolevas asjas kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 koostoimes § 121 lg 2 p 1 läbi vaatamata või kaebuse sisulise läbivaatamise korral kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et M.A.i kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 koostoimes § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Nimetatud sätete alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on olemuslikult lahutamatult seotud kahju kannatanud isikuga ega ole seetõttu päritav. Samasugusele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 11.10.2016.a määruses haldusasjas nr 315-264.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium