Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-459
Otsuse tegemise kuupäev
30.11.2016,
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Asja läbivaatamise viis
Tartu Mare Priks OÜ Nauvitsman kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.11.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030413-4 tühistamiseks. 25.10.2016 avalik kohtuistung; 21.11.2016 üle mindud kirjalikule menetlusele
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja OÜ Nauvitsman, esindaja vandeadvokaat Rene Varul ja OÜ Nauvitsman juhatuse liige Ronald Blumenau; Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja volikirja alusel jurist Indrek Lind.
Resolutsioon
Kuulutada menetlus kinniseks toimiku II köite dokument vastustaja vastuse lisa 2, tl. 6 (kinnine ümbrik) - osas. Jätta OÜ Nauvitsman kaebus haldusasjas 3-16-459 rahuldamata Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.12.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Maksu- ja Tolliamet on kontrollinud OÜ Nauvitsman 2014. aasta aprill kuni 2014. aasta juuli aadressil Tartumaa Ülenurme vald Õssu küla Pähna 11-5 korteriomandi ostu-müügitehinguga seonduva käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolud on maksuhaldur kajastatud kontrollaktis 22.10.2015 nr 12.2-3/030413-3, mida on maksuhaldur pidanud maksuotsuse lahutamatuks osaks. Asja materjalide kohaselt on OÜ Nauvitsman tutvunud kontrollaktiga ja esitanud sellele eriarvamuse.
Maksuhaldur on teinud OÜ-le Nauvitsman 30.11.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030413-4, millega korrigeeris äriühingu 2014.a. juuni maksuarvestust selliselt: suurendas 20% määraga maksustatavat käivet 98 333,33 euro võrra, suurendas käibelt arvestatud käibemaksu 19 666,67 euro võrra ning suurendas tasumisele kuuluvat käibemaksu 19 666,67 euro võrra. OÜ Nauvitsman on kohustatud tasuma maksusumma 19 666,67 eurot. Maksuotsuse sisuks on see, et OÜ Nauvitsman on ostnud korteriomandi Elamufond OÜ-lt ja müünud selle peatselt edasi oma juhatuse liikmele Marko Kutmanile. Maksuotsuse õiguslikeks alusteks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg 1 ja § 84 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 3, § 4 lg 1, § 11 lg 1p 1 ja § 15 lg 1, § 16 lg 2 p 3 ja § 24 lg 1. OÜ Nauvitsman on esitanud maksuotsusele vaide ning 05.02.2016 vaideotsusega nr 6-1/3158-4 on Maksu- ja Tolliamet jätnud OÜ Nauvitsman vaide rahuldamata. 03.03.2016 on OÜ Nauvitsman esitanud kaebuse kohtusse maksuotsuse tühistamise nõudes. Kohtumäärusega 07.03.2016 on kohus kaebuse menetlusse võtnud ning nõudnud vastustajalt vastust kaebusele ja sellega seonduvaid menetlusdokumente. Kohus määras 25. oktoobriks 2016 kohtuistungi, mille käigus selgus, et teatud asjaolusid on täiendavalt vajalik uurida ning kohus andis võimaluse asjaolusid kontrollida ja esitada vajalikke dokumente ja lükkas asja arutamise edasi minnes poolte nõusolekul üle 21.11.2016 kirjalikule menetlusele. Lühidalt tehingutest: korteriomand (ridaelamuboks Pähna 11-5) on olnud LK Vara OÜ omandis, kes müüs selle 31.01.2014 SP Arendus OÜ-le. SP Arendus OÜ müüs selle edasi 04.02.2014 Elamufond OÜ-le. Elamufond OÜ müüs korteriomandi 17.04.2014 OÜ-le Nauvitsman (esindaja Marko Kutman) ning 15.07.2014 ostis sama korteri OÜ-lt Nauvitsman (esindaja Marko Kutman) Marko Kutman ja Ave Tihane (Kutman) kaasomandisse. 23.04.2015 tühistati müügileping ja toimus korteriomandi tagasiostmine. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused OÜ Nauvitsman taotleb tühistada Maksu- ja Tolliameti 30.11.2015 maksuotsus nr 12.23/030413-4 ja jätta menetluskulud Maksu- ja Tolliameti kanda. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune korter on võetud kasutusse enne selle müümist OÜ-le Nauvitsman ning OÜ Nauvitsman ei pea tasuma talle määratud käibemaksu. Kaebuse esitaja ei pea õigeks, et maksuhaldur on käibe tekkimise ajaks lugenud juuni 2014 sidudes selle korteri valduse üleandmisega ostjale Marko Kutmanile. Kaebaja märgib, et teiseks korteri ostjaks on olnud Ave Tihane 50% (kaasomand) osas ning Ave Tihane ei ole seotud OÜ-ga Nauvitsman ning maksuotsuses ei ole teist ostjat käsitletud. Kaebaja on märkinud, et vaideotsusega on täiendatud maksuotsust, mis ei ole õiguspärane. Maksuhalduril tulnuks tuvastada ka, et Ave Tihane on saanud samuti korteri reaalse valduse enne 15.07.2014, see tähendab enne notariaalset tehingut. Kaebaja on seisukohal, et antud asjas ei saa rääkida kogukäibe tekkest, kuna korter oli üle antud 50% ulatuses. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et koheselt peale korteri soetust oleks korter üle antud Marko Kutmanile. Korteri soetas OÜ Nauvitsman aprillis 2014 ja valdus anti üle 3 kuu möödumisel ning korteril oli kolm omanikku enne kaebuse esitajat. Maksuhaldur oleks pidanud kontrollima kas keegi varasematest omanikest ja müüjatest on lisanud müügitehingule käibemaksu või mitte. Maksuhaldur ei ole pööranud tähelepanu perioodile 03.04.2014 kuni juuni 2014. Ave Tihase puhul tuleb võõrandamise ja ühtlasi valduse saamise hetkeks lugeda 15.07.2014, mida maksuhaldur ei ole arvestanud. Kaebaja väidab , et rakendamisele kuulub KMS 16 lg 2 p3. Kohtuistungil jääb kaebaja esindaja samade seisukohtade juurde.
Kirjaliku menetluse raames on kaebaja märkinud (21.11.2016) , et korter on kasutusel olnud enne OÜ-le Nauvitsman müümist. Kaebaja tugineb LK Varad OÜ ja SP Arendus OÜ vahelisele 31.01.2014 sõlmitud notariaalsele lepingu punktidele 4.1,4.2 ja 4.3 ning märkis, et SP Arendus OÜ sai valmis korteri, mille omandas 04.02.2014 Elamufond OÜ. Elamufond OÜ kasutas seda korterit kuni OÜ-le Nauvitsman müümiseni. OÜ Elamufond oleks pidanud end registreerima käibemaksukohustuslaseks. Kaebaja peab oluliseks veel seda, et 15.07.2014 oli müügilepingus kaks ostjat, mistõttu tulnuks maksuhalduril tuvastada kuna on teisele ostjale korteri valdus üle antud. Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist ja menetluskulude väljamõistmist vastavalt esitatud kuludokumentidele. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Maksuhaldur on märkinud, et maksuotsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Maksuhaldur viitab maksuotsuse punktile 2 ja 3 ning viitab, et kontrollakt 22.10.2015 nr 12.23/030413-3 on maksuotsuse lahutamatu osa. Vastustaja viitab, et kogutud dokumentidest ei nähtu, et korteri esmane kasutuselevõtt oleks toimunud juba enne selle OÜ-le Nauvitsman müümist. Tegemist oli uue korteriga ning kasutusluba väljastati ajal, mil see oli juba OÜ Nauvitsman omandis. Vastustaja ei nõustu, et korter osteti kaasomandisse Marko Kutmani ja Ave Tihane poolt, tegemist on elukaaslastega kes hiljem abiellusid. Vastustaja märgib, et ostumüügi lepingu tsiviilõiguslik tühistamine ei ole keelatud, kuid see peab olema reaalne. Vastustaja arvates ei ole tehingutest saadut senini nõuetekohaselt tagastatud. Lisaks koormab korteriomandit endiselt hüpoteek Nordea Pank AB kasuks, mis on sõlmitud perekond Kutmani poolt. Vastustaja on kindel, et korter oli algusest peale mõeldud müümiseks Marko Kutmanile ja tema abikaasale. OÜ Nauvitsman soetas eluruumi, mida polnud varem kasutusele võetud ning seetõttu tuli korteri edasimüügil tasuda käibemaks. Kohtuistungil märgib vastustaja, et küsimus on kas kaebaja müüs korteri kasutusele võtmata või kasutusele võetuna. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.Maksuhaldur on teinud OÜ-le Nauvitsman 30.11.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030413-4, millega korrigeeris äriühingu 2014.a. juuni maksuarvestust selliselt: suurendas 20% määraga maksustatavat käivet 98 333,33 euro võrra, suurendas käibelt arvestatud käibemaksu 19 666,67 euro võrra ning suurendas tasumisele kuuluvat käibemaksu 19 666,67 euro võrra. Kaebajat on kohustatud tasuma maksusumma 19 666,67 eurot. OÜ Nauvitsman on ostnud korteriomandi 03.04.2014 Elamufond OÜ-lt ja müünud selle edasi oma juhatuse liikmele Marko Kutmanile. Käibemaksu pole lisatud. Maksuotsuse õiguslikeks alusteks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg 1 ja § 84 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 3, § 4 lg 1, § 11 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1, § 16 lg 2 p 3 ja § 24 lg 1. 3.Asja materjalide kohaselt on maksuhaldurile esitatud 03.04.2014 ostu-müügileping ja hüpoteegi seadmise leping nr 1032 (omandi üleandmiseta) ja 17.04.2014 asjaõigusleping (aluseks akt 1032) millega on Elamufond OÜ müünud korteriomandi (ridaelamuboks) asukohaga Tartumaa Ülenurme vald Õssu küla Pähna 11-5 OÜ-le Nauvitsman. Korteri soetust käibedeklaratsioonis ei ole kajastatud kuna see oli soetatud mittekäibemaksukohustuslaselt. 15.07.2014 müüs OÜ Nauvitsman korteriomandi edasi müügilepingu alusel Marko Kutmanile,
kes tegutses äriühingus OÜ Nauvitsman, ja Ave Tihasele (Tihane) hinnaga 118 000 eurot. 2015 juunikuu käibemaksudeklaratsioonil deklareeris OÜ Nauvitsman real 9 summas 115 000 eurot. 4.Maksuhaldur on tuvastanud, et müügitehingu käive tekkis ehk kinnistu anti üle Marko Kutmanile enne kinnistu esmast kasutuselevõttu. Marko Kutman on ise tunnistanud, et esialgselt oligi plaan korter soetada talle endale. Seega on OÜ Nauvitsman soetanud korteri eesmärgiga see edasi müüa. Korteri eest tasumine on toimunud osaliselt sularahas ja võetud pangalaenu abil. Maksuhaldur on tuvastanud, et kuna OÜ Nauvitsman korterit kasutusele ei võtnud, siis tuleb müügikäibemaks deklareerida ja tasuda. Ei nähtu, et korteri esmane kasutuselevõtt oleks toimunud juba enne selle OÜ-le Nauvitsman müümist. 5.Kohus märgib, et enne OÜ Nauvitsman on vaidlusalune korteriomand olnud LK Vara OÜ, SP Arendus OÜ ja Elamufond OÜ omandis, mistõttu kohus on andnud võimaluse kohtuistungil vastustajal täiendavalt uurida asjaolusid ja lükkas seega asja arutamise edasi et selgitada, kas varasemalt oli korter käibemaksuga maksustatud. Kas kaebaja müüs korteri kasutusele võtmata või kasutusele võetuna. 6.Vastustaja on asjaolusid kontrollinud ja 17.11.2016 esitanud kohtule selgituse, et LK Vara OÜ on olnud kõnealuse hoone (ridaelamuboksi) ehitaja/arendaja. SP Arendus OÜ on LK Vara OÜ-lt korteri soetanud 31.01.2014. Soetamist kajastati 2014.a. jaanuari käibedeklaratsioonil põhivarasoetusena ja soetamisel tasutud käibemaksu kajastas SP Arendus OÜ oma sisendkäibemaksu arvestuses. Elamufond OÜ on omandanud korteri tulenevalt sellest, et SP Arendus OÜ andis korteri üle 04.02.2014 jagunemislepinguga. Elamufond OÜ võõrandas korteri OÜ-le Nauvitsman ilma käibemaksuta põhjusel, et Elamufond OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. 7.Kokkuvõttes on vastustaja märkinud, et LK Vara OÜ oli korteri ehitaja, SP Arendus OÜ omandas selle 31.01.2014 ja andis selle üle 04.02.2014 Elamufond OÜ-le, millest nähtuvalt ei ole eluliselt usutav, et nelja päeva vältel toimus korteri kasutamine. Elamufond OÜ valduses oli korter alates 04.02.2014. 17.04.2014 võõrandati korter kaebajale - OÜ-le Nauvitsman. Vastustaja on pidanud ebatõenäoliseks seda, et sellel ajavahemikul on Elamufond OÜ korterit kasutatud, kuna sellel hetkel on toimunud juba Elamufond OÜ osanikel kokkulepe lõpetada ühingu tegevus ja kustutada ühing registrist, mistõttu ei olnud sel hetkel enam reaalselt tegutsevat äriühingut. Samuti ei ole usutav ja tõendatud see, et sellel lühikesel perioodil oli korter välja üüritud. Korter müüdi 15.07.2014 Marko Kutmanile ja anti üle juunis 2014, mistõttu kuulus korter KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, sest võõrandamine toimus enne ehitise esmast kasutuselevõttu. Sama kinnistu osteti 23.04.2015 tagasi, mida maksuhaldur peab näilikuks tehinguks. Seega ühestki tõendist ei nähtu, et korteri esmane kasutuselevõtt oleks toimunud juba enne selle OÜ-le Nauvitsman müümist. Kuna OÜ Nauvitsman müüs korteri juhatuse liikmele Marko Kutmanile enne korteri esmast kasutuselevõttu, tulnuks tal korteri müügil lisada arvele käibemaks.
8.Tulenevalt KMS § 16 lg 2 p 3 ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. 9.Tulenevalt KMS § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. 10.Kohus märgib, et käibemaksuseaduse sisust tulenevalt on eluruumide (kinnisasjade) müük käibemaksuvaba, kuid erandina maksustatakse veel kasutusele võtmata eluruumide võõrandamine. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kaebaja on ostnud varem kasutusele võetud eluruumi või mitte, sellest sõltubki käibemaksu tasumine. Uus ehitis maksustatakse siis kui võõrandamine toimus enne ehitise esmast kasutuselevõttu. See tähendab uue ehitise faktilist kasutamist projektis ettenähtud otstarbel (eluruum, bürooruum, tootmisruum, majutusasutus), mis võib toimuda ka mitmes järgus. Eesti maksuseaduste kommentaarides (2015, Lasse Lehis) on märgitud, et uue kinnistu moodustamine või kinnistu jagamine korteriomanditeks ei loo veel uut ehitist. Samuti ei ole oluline kasutusloa väljastamise aeg, sest ehitist võidakse kasutada nii enne kui ka pärast kasutusloa saamist. Kui ehitis vahetab enne kasutuselevõttu mitu korda omanikku, siis maksustatakse kõik müügid kuni ehitise kasutuselevõtmiseni. Kommentaarides on lisatud veel seda, et kui korteri müüjale tuleb maksustamine üllatusena (näiteks oli vajadus korter kasutusele võtta) ning seetõttu jäi ka soetamisel sisendkäibemaks maha arvamata, siis tuleb teha kas käibedeklaratsiooni parandused või registreerida isik käibemaksukohustuslaseks ja arvata sisendkäibemaks maha KMS § 29 lg 5 alusel. 11.Kohus on tutvunud asja materjalidega ning leiab, et tuleb nõustuda vastustaja seisukohtadega. Marko Kutman on oma selgituses märkinud, et korter on ostetud äriühingule selleks, et tema saaks seda seejärel endale soetada. M.Kutman on selgitanud, et kuna OÜ Nauvitsman on korteri ostnud mittekäibemaksukohustuslaselt, siis oldi seisukohal, käibemaksu ei pea lisama. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Nauvitsman võtnud korteri soetamiseks laenu 136 500 eurot Agriland OÜ-lt ja osaliselt kasutanud Marko Kutmanilt saadud raha. Nimetatud laenu on kasutatud korteri soetamiseks. OÜ Nauvitsman on 15.07.2014 müünud 118 000 euroga korteri Marko Kutmanile ja Ave Tihasele (Tihane), kuid käibemaksu ei ole müügihinnale lisatud. Marko Kutman on väitnud, et asus korterit kasutama eluruumina ja juba enne selle omandamist. Asja materjalide kohaselt on M. Kutman sõlminud ka kõik vajalikud lepingud korteri kasutamiseks ja on korterit ka sisustanud. 12.Vastustaja on viidanud õigesti 02.07.2014 teostatud eksperthinnangule, mille käigus on tuvastatud, et korter oli hindamise ajal elamiseks valmis ja sisutatud. Korteri turuväärtus oli 120 000 eurot ning asja kirjeldusest ja fotodest nähtub, et korterit on juba kasutatud eluruumina kuna olemas on selleks kõik vajalik. Kohus märgib, et tulenevalt fotode vaatlusest võib kinnitada, et korterit on kasutatud pikemaajaliselt, piltidelt nähtuvad ka esmatarbeesemed, mida kasutatakse igapäevaselt elamiseks ja ei paigutata selleks, et oleks näiliselt korter sisustatud. Seega on tõendatud, et korter oli eluruumina sisustatud enne 02.07.2014 ning pole usutav, et OÜ Nauvitsman on selle soetanud endale ja kasutanud ettevõtluse huvides kontoriruumidena. Kuna ka M. Kutman on ise selgitanud, et korteriomand ostetigi OÜ Nauvitsman poolt selleks, et M. Kutmanile edasi müüa, seega on ilmselge, et seda hakkas kasutama M. Kutman koheselt ja sisustama seda kui isiklikku eluruumi. Asja materjalides on märgitud, et ajal, mil OÜ Nauvitsman korteri ostis, puudusid M. Kutmanil selleks rahalised vahendid, milleks oligi vaja ostjaks vormistada OÜ Nauvitsman. Kuna korterihind ei sisaldanud käibemaksu, oli see ostjale soodsam. Kohus on tuvastanud, et OÜ-l Nauvitsman puudus võimalus korteri kasutamiseks kodukontorina, kuna aeg selleks oli ebapiisav ning Marko Kutman on oma seletuses öelnud ise, et selleks oli küll plaan, kuid see ei sobinud. Kodukontoriks oli OÜ-l Nauvitsman ka teine
asukoht olemas. OÜ Nauvitsman on soetanud korteri, mida polnud varem kasutusele võetud ja seetõttu tuli tal tasuda ka käibemaks eluruumi edasimüügil. 13.OÜ Elamufond müüs kaebajale korteri käibemaksuvabalt ning tulenevalt KMS § 24 ja § 29 järgi on käibemaksukohustuslasest isik kohustatud maksustatava käibe puhul lisama arvele käibemaksu olenemata sellest , kas ta soetas hiljem edasimüüdud kauba käibemaksuga või mitte. Antud juhul on arve nr 140039 (17.07.2014) vormistatud käibemaksuvabalt. 14.Vastustaja ei ole vastu vaielnud sellele, et korteriomand on tagasiostetud, mistõttu ka kohus ei pea seda vajalikuks analüüsida, kuid tehingu tühistamise korral peavad pooled saama tagasi tehingu järel saadu vastavalt alusetult rikastumise sätetele. Vastustaja on välja toonud õigesti, et perekond Kutman kasutab korterit endiselt edasi ning pole seda OÜ-le Nauvitsman üle andnud (tagastanud). Tuvastatud on, et hüpoteek on seatud endiselt Nordea Bank AB kasuks, kust laenu on võtnud perekond Kutman. Samuti ei ole OÜ Nauvitsman pärast müügilepingu tühistamist vormistanud perekond Kutmaniga korteri kasutamise lepingut, mis tõendaks korteri seaduslikku kasutamist. Tagastamata on ka enamus summast. Seega on algusest peale ostetud korter selleks, et seda saaks kasutada Marko Kutman ja tema abikaasa Ave Kutman. Kohus nõustub maksuhalduriga, et 23.04.2015 sõlmitud müügilepingu tühistamine on näiline ja tehtud selleks, et käibemaksu tasumisest vabaneda. Kui asja sisulisest küljest hinnata, on kindel, et korteriomandit vajas M. Kutman oma perekonna tarvis, mistõttu tehti vastavad tehingud selleks, et ära hoida KMS § 16 lg 2 p 3 rakendamine. 15.Maksuhaldur on tunnistanud oma viga vaideotsuses selles, et maksuotsuses ei ole käsitletud Ave Kutmani nime, kes oli kaasomanik korteriomandi soetamisel ja kandis sellel hetkel perekonnanime „Tihane“. Kohus märgib, et selline viga ei too kaasa maksuotsuse tühistamist, kuna sisuliselt on õiguspäraselt asjaolusid käsitletud. 16.Tulenevalt KMS § 11 lg 1 järgi tekib käive korteri ostjale kättesaadavaks tegemise hetkest. Vastavalt korteri müügilepingule 15.07.2014 (akt 15.07.2014 valduse üleandmise kohta) oli ostjaid kaks ja mõlemad soetasid 1⁄2 kaasomandist. Tegelikult oli tegemist elukaaslastega, kes hiljem abiellusid. 18.02.2015 on M.Kutman seletuse andnud, et on välja kolinud eelmisest elukohast kuu aega enne seda kui talle korter võõrandati (juuli 2014), mis tähendab, et M. Kutman on saanud hakata korterit sisustama nimetatud ajast ning 02.07.2014 hindamisaktist (fotodest) nähtub, et korter on sisustatud eluruumina ning see on kasutusele võetud kõigi eelduste kohaselt M. Kutmani poolt ning äriühingul endal puudus võimalus seda korterit enda huvides varasemalt kasutada (üürimine, kontori tarbeks), kuna selleks oli aeg ebapiisav. Kohus märgib, et Ave Kutman sai korteri valduse üle juunis 2014, see on ajal, mil sai valduse üle ka Marko Kutman ning kuna tegemist oli elukaaslastega, kes hiljem abiellusid, saab lugeda korteri üleantuks perekonnale. Marko ja Ave Kutman on registreeritud ka Pähna 11-5 aadressile 29.07.2014 rahvastikuregistri andmetel. Kokkuvõttes on maksuotsus õiguspärane, maksuotsus on tehtud selleks pädeva haldusorgani poolt ja kehtiva õiguse alusel. Maksuotsuse tegemiseks on kogutud hulganisti materjale, maksuotsus on motiveeritud, selge ja üheselt mõistetav, tõendeid on hinnatud kogumis. 17.Kaebaja on kaebuse täienduses viidanud 31.01.2014 müügilepingu punktidele 4.1 , 4.2 ja 4.3, et korter on üle antud lõppviimistlusega ja fikseeritud on näidud ja antakse üle dokumendid. Kohus märgib, et selles osas vaidlust ei olegi, kuid see ei tähenda, et korter oleks võetud esmakasutusse ja seda oli kasutatud enne OÜ-le Nauvitsman müümist. Nende punktide sisuks on see, et korter on lõppviimistlusega üle antud ja fikseeritud on näidud ja üle antud korteriga
seonduvad dokumendid, mida tavaliselt märgitakse kinnistu ostu-müügilepingusse kinnistu üleandmisel, olenemata sellest kas seal on elatud või mitte. 18.Kaebaja muid kaebuse täienduses esitatud väiteid, mis puudutab käibemaksu lisamist müügisummale, on kohus käsitlenud eespool ning toodud väited ei lükka ümber varasemaid vastustaja ja kohtu poolt tuvastatud seisukohti. Kaebaja on märkinud täiendavalt, et antud asjas ei saa rääkida kogukäibe tekkest, kuna korter oli üle antud 50% ulatuses Marko Kutmanile, Ave Kutmanile valduse üleandmine pole maksuotsuses kajastatud. Nagu kohus eespool märkis, on korter üle antud perekonnale, kuigi puudus märge maksuotsuses selle kohta millal Ave Kutman valduse üle sai, küll aga on Ave Kutmani kohta välja toodud asjaolud kajastatud kontrollaktis, mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Kohus märgib veel, et isegi kui oleks tegemist korteriomandi üleminekuga 50% ulatuses, ei saa siin rääkida poolest käibe tekkimisest, käibemaksuarvestust ei saa teha 50% ulatuses. 19.Kohus tunnistab menetluse kinniseks (konfidentsiaalne) dokumendi II köide lk 6 (kinnine ümbrik) osas tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. 20.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.