PV kaebus Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja nr 16-1/6337-1 tühistamiseks, lasteaiakoha tagamise kohustamiseks ning tekkinud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – PV, volitatud esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viimsi valla apellatsioonkaebus, PV avaldus tühistamis- ja kohustamisnõudest loobumiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu PV avaldus kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudest loobumiseks. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-3035 osas, millega halduskohus tühistas Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja (resolutsiooni p 2.1), kohustas Viimsi valda tagama PV lapsele lasteaiakohta Viimsi valla teeninduspiirkonnas (resolutsiooni p 2.2) ning mõistis Viimsi vallalt PV kasuks välja esindajakulu 712,80 eurot. Lõpetada selles osas menetlus haldusasjas nr 3-15-3035.
2.Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-3035 muutmata ja Viimsi valla apellatsioonkaebus rahuldamata.
Mõista Viimsi vallalt PV kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 342,80 eurot (kolmsada nelikümmend kaks eurot 80 senti).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-15-3035 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PV esitas 30.03.2014 Viimsi vallale avalduse oma lapsele EH le (sündinud xxx) lasteaiakoha võimaldamiseks alates 2015/2016 õppeaastast. Viimsi vald ei võimaldanud EH le soovitud ajal lasteaiakohta tema elukohajärgses lasteaias. PV sõlmis 28.08.2015 Laste Aeg MTÜ-ga lepingu, mille alusel hakkas EH alates 01.09.2015 käima eralastehoius Väike Päike.
2.PV esitas 03.11.2015 Viimsi vallale korduva taotluse, milles palus võimaldada lapsele koht Viimsi valla munitsipaallasteaias ning taotles enda poolt kantud eralastehoiu teenuse kulu hüvitamist munitsipaallasteaia kohatasu suurust ületavas osas. Viimsi Vallavalitsus märkis 04.11.2015 kirjas nr 16-1/6337-1, et vald ei suuda lasteaiakohta pakkuda ega rahulda kaebaja kahjuhüvitise nõuet.
3.PV esitas 04.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 04.01.2016) Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 vastuskirja nr 16-1/6337-1 tühistamiseks, lasteaiakoha tagamiseks kohustamiseks ning tekkinud kahju (142,50 eurot) hüvitamiseks. Kiri on vastuolus koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-ga 1 ning õigusvastane. Õigusvastane on ka kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmine. Võrreldes munitsipaallasteaia kohatasuga, on kaebaja lapse eralastehoius käimise tõttu pidanud kandma suuremat kohatasu kulu. Kiri on haldusakt, mis on antud vastuseks kaebaja taotlusele ja millest tuleneb selgelt, et vald ei rahulda kaebaja taotlusi. Vastustaja ei ole kinni pidanud mõistliku menetlusaja põhimõttest. Valla väidetav suutmatus kohustust täita ei saa olla kohustamisnõude rahuldamata jätmise aluseks. Vald ei saa õigustada oma kohustuste täitmata jätmist kolmandate isikute tegemata jätmisega ega rahapuudusega.
4.Viimsi vald vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus tühistamis- ja kohustamisnõude osas jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta need koos kahjunõudega rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte enda kanda. Vaidlustatud kiri ei ole haldusakt. Kohustamisnõudega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest vastustajal ei ole lasteaiakohtade ebapiisavuse tõttu võimalik tagada EH le Viimsi valla territooriumil asuvas munitsipaallasteaias lasteaiakohta. Kahjunõude rahuldamiseks puudub alus, sest kohalik omavalitsus otsustab ise, kas ja kui suures ulatuses ta lapsehoiu kasutamist toetab. Lasteasutuse koha eraldamisega viivitamine ei ole tingitud vastustaja tahtlikust tegevusest, vaid põhjuseks on kinnisvaraarendajate poolt planeeringutega määratud lasteaedade ehitamise kohustuste mittetäitmised ning riigi tegematajätmised lasteaedade rajamisse investeerimisel.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.02.2016 otsusega PVi kaebuse, tühistas Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja, kohustas Viimsi valda looma EH le lasteaiakoht Viimsi valla teeninduspiirkonnas viivitamatult peale kohtuotsuse jõustumist ning mõistis kaebaja kasuks välja kahju 142,50 eurot. Halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja ka menetluskulu 1440,60 eurot. 2(7)
3-15-3035 Menetlusosalised ei ole kohtule teada andnud täiendavast haldusaktist, mille alusel oleks keeldutud kaebaja taotluse rahuldamisest, seega on 04.11.2015 kiri käsitatav haldusaktina. Menetlusaega (1 a 9 kuu pikkust ootejärjekorda kohtuotsuse tegemise aja seisuga) ei saa pidada mõistlikuks. Seetõttu on 04.11.2015 kiri õigusvastane ja tuleb tühistada. Viimsi vald oli alates septembrist 2015 kohustatud EH le lasteaiakoha võimaldama. Seega on õigusvastane Viimsi valla tegevusetus, mis seisneb EH le elukohajärgses lasteasutuses lasteaiakoha võimaldamata jätmises, mistõttu tuleb kohustamiskaebus rahuldada. Vastustaja esitatud põhjendused ei õigusta KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist. Kaebaja nõuab perioodil september 2015–detsember 2015 tekitatud kahju 142,50 euro hüvitamist. Kahju tekkimine ja suurus on tõendatud ning see tuleb vastustajalt välja mõista. Ei esine aluseid, mis vabastaksid Viimsi valla RVastS § 13 lg 3 alusel vastutusest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 2 tulenevalt on oma halduspiirkonnas vajalikul arvul koolieelsete lasteasutuste ülal pidamine ja koolieelse hariduse andmine kohaliku elu küsimused. Isegi juhul, kui riik ei ole kohalikule omavalitsusele taganud tema ülesannete täitmiseks vajalikku tulubaasi, ei õigusta see kohaliku omavalitsuse poolt tema seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist konkreetse isiku ees. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kaebaja tasunud õigusabi eest kokku 1425,60 eurot ning riigilõivu 15 eurot. Õigusnõustamiseks on kokku kulunud 13 h 12 minutit. Ehkki analoogsetes vaidlustes on kaebajad kasutanud õigusabi harva ning vaidlus on õiguslikult lihtne, ei võta see kaebajalt õigust esitada õigusabikulude hüvitamise taotlust. Vastustaja on vaielnud vastu nõude suurendamisele kulutatud õigusabile (1 h 42 minutit), kuid esitatud menetlusdokumendi põhjal ei saa kulu pidada ülemääraseks. 90 euro suurune netotunnitasu jääb alla advokaadibüroode keskmist hinnataset. Seega on tegu vajalike ja põhjendatud kuludega ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks õigusabikuluna välja mõista 1425,60 eurot ja riigilõiv 15 eurot, kokku 1440,60 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Viimsi vald palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas tühistamis- ja kohustamisnõude ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kulutused õigusabile, ning jätta tühistamis- ja kohustamisnõue läbi vaatamata või alternatiivselt jätta need rahuldamata, samuti tühistada 1425,60 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt ja määrata õigusabikulude vajalik ja põhjendatud suurus või saata asi selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Vastustaja ei vaidlusta 142,50 euro suuruse kahju ning 15 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist. Kirja näol ei olnud sisuliselt ega vormiliselt tegu haldusaktiga. Jääb selgusetuks, kuidas see kaebaja õigusi rikkus või millised tagajärjed on kirja tühistamisel. Lisaks ei ole vastustaja lasteaiakoha tagamisest keeldunud, vaid see viibib järjekorra tõttu. Kedagi teist lasteaiast välja arvamata ei ole kohustamisnõuet võimalik viivitamata täita. Väljamõistetud õigusabikulude suurusega halduskohtu menetluses ei saa nõustuda. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukoha juurde, milles ta leidis, et kaebuse koostamiseks otstarbekas ajakulu oleks maksimaalselt 4 tundi, kogu õigusabile kulutatud aeg ei tohiks ületada 6 tundi. Kuigi asja õiguslik lihtsus ei võta kaebajalt õigust esitada õigusabikulude hüvitamise taotlus, ei saa õiguslikult lihtsale asjale kulutatud õigusabi olla nii mahukas. Keskmisest madalam hinnatase ei õigusta õigusabile kulutatud aja suurendamist. Halduskohus ei võtnud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvesse enda poolt otsuses tunnustatud seisukohta asja õigusliku lihtsuse ja ajakulu märkimisväärsuse kohta. Arvestada tuleb ka menetluse lühikest kestust. Õigusabikulude väljamõistmise tulemus peab olema õiglane,
3(7)
3-15-3035 praegusel juhul see ei ole õiglane. Õigusabikulude arved on väljastanud AV. Vastustaja viitab kaebaja võimalikule sugulusele arved väljastanud isikuga. Vastustaja teatas 18.10.2016 ringkonnakohtule (täiendatud 17.11.2016), et 15.08.2016 toimunud lasteaiakohtade komplekteerimiskomisjoni istungil eraldati kaebaja lapsele lasteaiakoht MLA Viimsi Lasteaiad Amarülluse majja. Lasteaiakoha pakkumine toimus üldjärjekorra alusel ja polnud tingitud Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsusest. Teatis koha pakkumise kohta edastati kaebajale 19.08.2016 e-kirjaga. Kaebaja teavitas 22.08.2016 vastustajat talle pakutud kohast loobumisest, kuid palus jätta lapse lasteaiajärjekorda. Vastavalt kaebaja soovile jäeti kaebaja laps järjekorda lasteaiakoha ootele. Lasteaiakohast loobumise põhjused ei oma tähtsust. Kõik MLA Viimsi Lasteaed majad vastavad nõuetele. Nõustuda ei saa ka apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude suurusega. Sarnastes haldusasjades on õigusabikulud olnud palju väiksemad (nt haldusasjas nr 3-16-1142 oli õigusabi tasuks kokkuleppeliselt 500 eurot; haldusasjas nr 3-16-612, kus esindajaks oli sama vandeadvokaat, kes esindab kaebajat, vähendas Tallinna Ringkonnakohus õigusabikulude suurust). Apellatsioonimenetluses esitatud õigusabikulude suurus on ülepaisutatud. Keskmisest turuhinnast madalam tunnitasu ei õigusta suurt ajakulu. Põhjendatud ei ole, et apellatsioonkaebuse läbitöötamisele ja sellele vastuse koostamisele on kulutatud rohkem aega (kokku 7 h 6 minutit) kui halduskohtule kaebuse esitamiseks. Aega oleks pidanud kuluma vähem. Arve nr 160970 (1 h 18 minutit „Vastuse apellandi 18.10.2016. a avaldusele redigeerimine“ ja 54 minutit „Menetlusdokumendi redigeerimine, loobumise avalduse koostamine“) ei ole kogu ulatuses põhjendatud, sest loobumise alused on kaebajale selged juba 19.08.2016 ja puudus vajadus vastata vastustaja 18.10.2016 avaldusele. Vastustaja on vaidlustanud menetluskulude suuruse, mitte nende vajalikkuse.
7.PV vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus luges õigesti kirja haldusaktiks ja tühistas selle. Kohustamisnõude rahuldamine oli põhjendatud. Menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-13210). Halduskohus põhjendas loogiliselt ja jälgitavalt menetluskulude suurust. Seega ei saa halduskohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist ega tühistada tema otsust menetluskulude suuruse kohta. Meelevaldne on väide, justkui õigustanuks madalam tunnitasu suuremat ajakulu. Kohus ei pidanud kulutatud aega ülemääraseks ega ebamõistlikuks. Halduskohus arvestas turu keskmist hinda koosmõjus konkreetsete tehtud töödega ja nende ajakuluga. Vastustaja pole üldse põhjendanud enda pakutud ajakulu ega analüüsinud kaebaja koostatud dokumentide või analüüsitud dokumentide mahtu. Kaebuse koostamiseks kulus õigusabiteenuse osutajal alla 4 tunni, kuid sellele lisandusid muud vajalikud tegevused (materjalide läbitöötamine, kohtupraktika analüüs, asja perspektiivi hindamine, tõendite kogumine). Kaebusel oli 17 lisa, mida tuli samuti analüüsida. Vajalik oli ka kliendi kursis hoidmine toimuvaga. Samuti kulus aega nõude suurendamise taotluse koostamiseks ning valla vastuse analüüsiks ja sellele vastamiseks. Arvestades esitatud menetlusdokumente ning kaebuse nõuete hulka, on ajakulu õigusabile vastavuses haldusasja mahuga. Isegi asjade puhul, mis pole õiguslikult keerukad, peab analüüsima kohtupraktikat ja vastustaja vastuväiteid ning koostama menetlusdokumente. Vastustaja suurendab menetluskulusid oma põhjendamatute vastuväidetega. Viide arvete väljastajale on asjakohatu ega muuda kuidagi esindaja poolt tehtud töid, nende mahtu ega vajalikkust.
4(7)
3-15-3035
8.PV esitas 10.11.2016 Tallinna Ringkonnakohtule kohustamis- ja tühistamisnõudest loobumise avalduse. Lasteaiakoha pakkumine ei muuda vastuskirjas sisaldunud haldusakti õiguspäraseks. Halduskohtu otsuse tegemise ajal esines õiguskaitsevajadus ka kohustamiskaebuse osas. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebuse eesmärgi täitmise ja kohtumenetluse vahel puudub seos. Olenemata sellest, kas lasteaiakoha eraldamine toimus kohtuotsuse või üldjärjekorra alusel, ei saa menetluskulusid jätta kaebaja kanda. Lasteaiakoha pakkumine toimus alles 19.08.2016. Lapsevanemad ei saa arvestada riskiga, et kohtumenetluse kestel jõuab järjekord nende lapseni. Seega olid kaebaja menetluskulud kuni lasteaiakoha pakkumiseni, sh teise astme kohtumenetluses vältimatud. Tallinna Halduskohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse haldusorgan, tekitades seeläbi olukorra, kus järjekord jõudis kaebaja lapseni. Kaebaja põhjendab avalduses lasteaiakoha pakkumisest loobumist (kuuldused lasteaia maja ruumilahenduse puuduste ning ruumide nõuetele mittevastavuse kohta, lasteaia maja müügikavatsused, kaebaja elukorralduse muutus, lapse eeldatavad kohanemisraskused, lasteaia kaugus kaebaja kodust). Vastustaja antud lühike vastamise tähtaeg (reede, 19.08.2016 e-kirjaga nõuti kaebajalt vastust hiljemalt esmaspäevaks, 22.08.2016, kl 17.00) ei võimaldanud kaebajal teisiti otsustada, sest ta ei loe kirju igapäevaselt ja sai selle kätte alles 22.08.2016, veidi enne vastamise tähtaega. PV palub vastustajalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu summas 1058,40 eurot. Kokkulepitud õigusteenuse tunnihind 90 eurot on madalam turu keskmisest tavapärasest tunnihinnast. Riigikohus on pidanud mõistlikuks ka kõrgemat tunnihinda (110-120 eurot), seega on kaebaja menetluskulud olnud mõistlikud ja isegi tagasihoidlikud. Osutatud õigusabi on olnud vajalik ja töömaht põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu 08.02.2016 otsus on jõustunud apellatsioonkaebusega vaidlustamata osas, millega halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 142,50 eurot ning menetluskulu 15 eurot. Halduskohtu otsus ei ole jõustunud Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja tühistamise ning kohustamisnõude rahuldamise osas, samuti osas, millega mõisteti vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu (õigusabikulu) 1425,60 eurot. Ringkonnakohus lahendab esmalt PV kaebusest osalise loobumise avalduse (I), seejärel vastustaja apellatsioonkaebuse (II) ning jagab menetluskulud (III). I
10.HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 49 lg 3 p 5 ja lg 4 kohaselt kohaldatakse liitkaebusest mõne nõude väljajätmisel kaebusest loobumise sätteid. Praegusel juhul soovib kaebaja loobuda liitkaebuse kahest nõudest. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 10.11.2016 avalduse Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetest loobumiseks põhjusel, et kaebaja lapsele on pakutud lasteaiakohta munitsipaallasteaias. Kaebaja kinnitas, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest, mh asjaolust, et ei saa enam sama kaebusega samadel alustel kohtu poole pöörduda (tl 90 p). Vastustaja teatas 17.11.2016, et on nõus kohustamis- ja tühistamisnõuetest loobumisega ning selles osas menetluse lõpetamisega (tl 106 p).
11.HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kaebaja on kinnitanud, et tema lapsele on lasteaiakohta pakutud, kuid ta ei soovi seda vastu võtta. Ringkonnakohus võtab kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuetest loobumise vastu ning lõpetab selles osas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Kui menetluse 5(7)
3-15-3035 lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi (HKMS § 155 lg 3 ja § 200 p 5). Seega tuleb halduskohtu 08.02.2016 otsus tühistada osas, millega halduskohus tühistas vastustaja 04.11.2015 kirja ning kohustas vastustajat tagama kaebaja lapsele lasteaiakoha Viimsi valla teeninduspiirkonnas.
12.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 7 kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest. Kuna kaebaja on osadest nõuetest loobunud, ei lähtu ringkonnakohus nende nõuete osas menetluskulude jagamisel HKMS § 108 lg-st 6. Lisaks on vastustaja põhjendanud, et lasteaiakoha pakkumine ei olnud tingitud kohtuvaidlusest ning arvestades lasteaiakoha pakkumise aega tavapärasel lasteaiarühmade komplekteerimise perioodil, võib vastustaja kinnitust pidada usutavaks. Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad nõuded, millest kaebaja loobus, umbes poole kaebusest. Sel põhjusel jäävad kaebaja esindajakulud halduskohtus 712,80 euro ulatuses (50% 1425,60 eurost) kaebaja enda kanda. II
13.Ringkonnakohus lõpetas haldusasja menetluse tühistamis- ja kohustamisnõude osas. Asjas on seega vaidlus halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse üle, mistõttu ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse muud väited.
14.Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikulu 1440,60 eurot, sh esindajakulu 1425,60 eurot ja riigilõiv 15 eurot. Halduskohus luges põhjendatuks ja vajalikuks kogu õigusabikulu, mis koosnes järgmistest tegevustest: materjalide läbitöötamine ja juhtumi analüüs, kohtuvaidluse perspektiivi hindamine 24 minutit; edasise tegevusplaani koostamine, e-kiri kliendile seoses analüüsi tulemuste ja edasiste tegevustega 30 minutit; teabenõue vallale kohtuvaidluseks tõendite kogumiseks, e-kiri kliendile teabenõudega seoses 12 minutit; kaebuse koostamine 3 h 24 minutit; kaebuse täiendamine, redigeerimine, lõplik vormistus 24 minutit; e-kiri kliendile seoses kohtumääruse, edasiste tegevuste ja täiendavate tõendite kogumisega 12 minutit; tähtaja pikendamise määrusega tutvumine, e-kiri kliendile 6 minutit; nõude suurendamise taotluse koostamine 1 h 24 minutit; taotluse täiendamine, redigeerimine, lõplik vormistus 18 minutit; valla vastuse läbitöötamine ja analüüs, kliendi informeerimine valla väidetest 30 minutit; kirjalike seisukohtade koostamine valla vastusele 5 h 12 minutit. Seega on õigusabi halduskohtus osutatud kokku 13 h 12 minuti ulatuses. Vastustaja ei vaidle vastu õigusabikulude väljamõistmisele, kuid leiab, et õigusabikulude suurus on ülepaisutatud ning kogu õigusabile kulutatud aeg halduskohtu menetluses ei tohiks ületada 6 tundi.
15.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (vt Riigikohtu 15.10.2015 lahend nr 3-3-1-21-15, p 16; Riigikohtu 15.12.2014 lahend nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Halduskohtule kaebuse esitamise ajal esines kaebajal õiguskaitsevajadus ning kaebajale ei saa sõltumata asja keerukusest või mahukusest ette heita õigusteenuse kasutamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu arvete spetsifikatsioonidest ülearuseid tegevusi. Ringkonnakohus ei pea toimingutele kulunud aega ülepaisutatuks, arvestades töö mahtu ja keerukuse astet, menetluse käiku ja kestust ning õigusteenuse osutamise tunnihinda. Seetõttu mõistis halduskohus põhjendatult välja kaebaja taotletud esindajakulu kogu ulatuses. Eeltoodud põhjustel jääb Viimsi valla apellatsioonkaebus rahuldamata.
6(7)
3-15-3035
16.Pool halduskohtus väljamõistetud esindajakulust jäi nõuetest loobumise tõttu kaebaja kanda. Ülejäänud menetluskulude jagamise osas jääb jõusse halduskohtu otsus. Seega jäävad kaebaja esindajakulud 712,80 euro ulatuses vastustaja kanda. III
17.Kaebaja taotleb apellatsiooniastme menetluskulude 1058,40 euro väljamõistmist vastustajalt. Taotlusele on lisatud 30.04.2016 arve nr 160713 õigusabi osutamise eest 7 h 36 minuti ulatuses summas 820,80 eurot (kohtuotsuse läbitöötamine, e-kiri kliendile 30 minutit; apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja seisukoha kujundamine, e-kiri kliendile seoses Viimsi valla apellatsioonkaebusega 30 minutit; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 6 h 36 minutit) ning 08.11.2016 arve nr 160870 õigusabi osutamise eest 2 h 12 minuti ulatuses summas 237,60 eurot (vastuse apellandi 18.10.2016. a avaldusele redigeerimine 1 h 18 minutit; menetlusdokumendi redigeerimine, loobumise avalduse koostamine 54 minutit). Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 90 eurot ning arvete tasumine kaebaja poolt on tõendatud (tl 103, 105). Vastustaja leiab, et õigusabikulu apellatsiooniastmes on põhjendamatult suur. Vastustaja hinnangul ei tohiks apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks ja sellele vastuse esitamiseks kuluda rohkem aega, kui kulus kaebuse koostamisele halduskohtus (4 h 54 minutit), vaid pigem vähem. Arve nr 160970 on vastustaja arvates täies ulatuses põhjendamata.
18.Et kaebaja loobus tühistamisnõudest ja kohustamisnõudest, tuleb nende nõuetega seonduvad menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 7). Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad nõuded, millest kaebaja loobus, umbes 2/3 apellatsioonkaebusest. Seega jäävad apellatsiooniastmes kantud esindajakulud 2/3 ulatuses kaebaja enda kanda. Vastustaja on taotlenud kaebajalt 15 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist. HKMS § 108 lg 7 alusel jääb sellestki 2/3 (10 eurot) kaebaja kanda.
19.Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetava menetluskulu summa vähendamiseks puudub alus ka apellatsiooniastmes. Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, jäävad kaebaja esindajakulud 1/3 ulatuses (352,80 eurot) vastustaja kanda. Vastustaja tasutud menetluses oleva nõudega seonduv apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv jääb 1/3 ulatuses (5 eurot) vastustaja enda kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 342,80 eurot (352,80-10).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.