Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
23. august 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-612
Haldusasi
AA kaebus Viimsi valla kohustamiseks tagada viivitamatult kaebaja lapsele RRR-le lasteaiakoht Viimsi valla teeninduspiirkonna lasteasutuses ning Viimsi valla poolt AA laste RRR-le ja TRR-le Viimsi valla teeninduspiirkonnas munitsipaallasteaia kohtade andmata jätmisega tekkinud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AA, volitatud esindajad v.adv Siret Siilbek ja adv Kati Tamm Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AA määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada AA määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-612 resolutsiooni punkt 3 osas, milles halduskohus jättis AA menetluskulud tema enda kanda.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Viimsi vallalt AA kasuks välja kahju hüvitamise nõude esitamisega seonduvad menetluskulud 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot. Kohustamisnõude esitamisega seonduvad võimalikud menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
Mõista Viimsi vallalt AA kasuks välja määruskaebuse esitamisel Advokaadibüroo Alterna OÜ poolt 29. juunil 2016. a tasutud riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-16-612
1.AA esitas 29.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi valla kohustamiseks tagada viivitamatult RRR-le lasteaiakoht Viimsi valla teeninduspiirkonna lasteasutuses ning RRR-le ja TRRle Viimsi valla teeninduspiirkonnas munitsipaallasteaia kohtade andmata jätmisega tekkinud kahju hüvitamiseks kokku summas 1361,53 eurot.
2.AA esitas 13.04.2016 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks kohustamisnõude osas. Kaebaja jäi endiselt kahju hüvitamise nõude juurde.
3.Viimsi vald nõustus 02.05.2016 vastuses menetluse lõpetamisega kohustamisnõude osas seoses kaebusest loobumisega ning palus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetada ka kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et vastustaja on kaebajale kahju hüvitanud. Vastustaja märkis, et enne kohtusse pöördumist ei ole kaebaja esitanud vastustajale taotlust eralastehoiu ja munitsipaallasteaiatasu vahede hüvitamiseks. Kuigi kaebajal oli õigus otse kohtusse pöörduda, oleks selliselt menetluskulude teket saanud vältida. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 11).
4.AA nõustus 25.05.2016 vastuses menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus HKMS § 108 lg 6 alusel jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotles tasutud riigilõivu 40,85 eurot ja õigusabikulude 1080 eurot hüvitamist. Menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Arvestada tuleb asjaoluga, et samal ajaperioodil pöördusid sisult samasuguste avaldustega vastustaja poole ka teised lapsevanemad ning vastustaja on oma vastustes selgelt öelnud, et Viimsi vald ei hüvita kahjusid tulenevalt enda kehtestatud õigusaktidest. Seega oli kaebajale teada, et vastustaja ei hüvita vabatahtlikult kahju. Viimsi valla õigusaktid nägid ette eralasteaia ja lastehoiu kulude hüvitamise üksnes osaliselt. Kuivõrd vald on korduvalt kinnitanud, et kahju ei hüvitata ja kehtestatud on õiguslik regulatsioon, mis hüvitab kahju üksnes osaliselt, siis on välistatud, et vastustaja oleks sel korral kohtuväliselt kulu hüvitamise taotluse rahuldanud. Järelikult on kaebaja kohtusse pöördumine ja sellega kaasnevad õigusabikulud põhjendatud.
5.Viimsi vald kordas 10.06.2016 seisukohas, et enne kohtu poole pöördumist ei esitanud kaebaja vallale kahjunõuet. Kuigi riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt on õigus esitada kaebus kohtule, näeb seadus haldusorganile ette kohustuse lahendada taotlus kahe kuu jooksul selle esitamisest arvates. Taotluse rahuldamata jätmisel, tähtaegselt lahendamata jätmisel või hüvitise suuruse või viisiga nõustumata jätmisel võib esitada kaebuse halduskohtule. Toetuste taotlemine ei tähenda, et vald saaks eeldada isikul kahju tekkimist ja saaks kahjunõuet menetleda. Ka ei oma tähtsust teistele isikutele antud vastused, sest iga kahju hüvitamise taotlust lahendatakse individuaalselt. Lisaks on kaebaja esindaja koostanud mitmeid sarnaseid kaebuseid, mistõttu on õigusteenuse osutamiseks näidatud aeg ebamõistlikult suur. Menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, sest kaebajal puudus põhjus kohtusse pöörduda enne vallalt kahju hüvitamise taotlemist. Kaebaja pöördus koheselt kohtusse ja kaasas advokaadibüroo. Kuigi kaebajal oli selleks õigus, oleks saanud asja lahendada kohtuväliselt ning menetluskulusid vältida.
6.Tallinna Halduskohus võttis 13.06.2016 määrusega vastu AA kaebusest loobumise avalduse kohustamise nõudes (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2), jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3) ning tagastas kaebajale tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 4). HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei 2(6)
3-16-612 olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (HKMS § 104 lg 9). Praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kahjunõude esitamine haldusorganile on küll vabatahtlik (RVastS § 17 lg 1), kuid annab isikule siiski võimaluse vältida õigusabikulude tekkimist ja pöörduda enne kohtule kaebuse esitamist kahjunõudega haldusorgani poole. Kaebaja sellist võimalust ei kasutanud ning pöördus koheselt advokaadi vahendusel kaebusega kohtusse. Asjaolu, et kaebaja esindajale oli teada praktikast 2015. a septembri ja novembri seisuga esitatud valla keelduvad vastused teistele samalaadset kahju nõudnud isikutele, ei tähenda, et vald oleks tingimata kaebaja taotlusele esitanud sarnase keelduva vastuse. Kaebaja ei saanud seda eeldada ka põhjusel, et viidatud vastused olid esitatud neile isikutele valla poolt mitu kuud tagasi ning kohtuinfosüsteemist nähtuvalt rahuldas kohus PV kaebuse 08.02.2016 ning vald esitas apellatsioonkaebuse üksnes menetluskulude suuruse osas, s.t ei vaidlustanud vallalt välja mõistetud kahju hüvitist (haldusasi nr 3-15-3035). PV esindas nimetatud kohtuasjas samuti advokaat Kati Tamm. Kohtuotsus on tehtud ja apellatsioonkaebus esitatud enne praeguses asjas kohtule kaebuse esitamist. Seega oli esindajale tegelikult kaebuse esitamise ajaks teada hiljutine kohtupraktika ja valla seisukoht kahju osas ning enne kohtusse pöördumist olnuks juba seetõttu mõistlik täiendavate kulutuste vältimiseks esitada esmalt kahjunõue vallale. Kohus nõustus vastustajaga, et lapsehoiutoetuse taotluse esitamisest ei saa vald järeldada isikul kahju tekkimist ning asuda seda menetlema. Asjaolu, et vald on kehtestanud õigusakti, mis näeb ette toetuse maksmise lapsehoiu teenust kasutavate laste vanematele, ei tähenda, et sellest saab järeldada valla keeldumist toetust ületava kahju hüvitamiseks. Kaebaja eest ja Advokaadibüroo Alterna OÜ poolt 29.03.2016 tasutud riigilõiv summas 40,85 eurot kuulub kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 4).
7.AA esitas halduskohtu määruse peale 29.06.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 26.07.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.AA palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2016 määrus osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja teha asjas uus määrus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1120,85 eurot ning jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HKMS § 108 lg-t 6 ja leidnud, et menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine on õiglane, kuivõrd kaebaja ei kasutanud võimalust esitada kahju hüvitamise nõuet enne kohtusse pöördumist haldusorganile. Kohus on õigesti leidnud, et kahjunõude haldusorganile esitamine on vabatahtlik, kuid siiski heitnud kaebajale ette, et too ei pöördunud enne kaebuse esitamist nõudega haldusorgani poole. Halduskohtu selline etteheide on asjakohatu (vt ka Riigikohtu 13.01.2016 otsus nr 3-3-1-76-15, p 13). Arvestades seda, et vastustaja on pikka aega keeldunud paljudele lapsevanematele kahju hüvitamisest, et kahjusid asuti hüvitama nii kaebajale kui ka teistele lapsevanematele alles pärast kohtusse pöördumist, ning et isegi kohtu poolt oluliseks peetud haldusasjas nr 3-153035 ei tunnista vastustaja endiselt lasteaia tagamise kohustust, on selge, et kahju vabatahtlik hüvitamine on seotud üksnes kohtusse pöördumisega. Kohtu hinnang, et kaebaja ei saanud järeldada, et vastustaja ei hüvita kahju kohtuväliselt, on ebaõige ega tulene asjas esitatud tõenditest. Kaebaja ei pidanud kohtuvälise lahendamise võimalust mõistlikuks, sest see oleks üksnes suurendanud tema kulusid. Alles siis, kui kohus hakkas järjest tegema lahendeid selle 3(6)
3-16-612 kohta, et vald on kohustatud kahju lapsevanematele hüvitama, hakkas vald kahjuhüvitisi ka kohtuväliselt hüvitama. Eelnevalt seda ei tehtud. Kohtu järeldus, et kaebajale oli kaebuse esitamisel teada kohtu hiljutine praktika (haldusasi nr 3-15-3035) ja valla seisukoht kahju osas, on ebaõige. Seejuures on kohus ebaõigesti leidnud, et vastustaja vaidlustas selles asjas üksnes menetluskulusid. Vastustaja palus ka tühistamis- ja kohustamiskaebuse läbi vaatamata jätmist või alternatiivselt nende nõuete rahuldamata jätmist. Kaebaja ei saanud haldusasjast nr 3-15-3035 teha järeldust, et Viimsi vald asub tulevikus lasteaiakoha mittevõimaldamisega seonduvaid kahjusid hüvitama, sest ka apellatsioonkaebuses ei ole vald endiselt nõus, et tal on üldse lasteaiakoha tagamise kohustus. Asjaolu, et vastustaja ei vaidlustanud haldusasjas nr 3-15-3035 halduskohtu otsust kahju väljamõistmise osas, ei anna alust järeldada, et vastustaja seisukoht oli selline, et edaspidi kuuluvad kõik kahju hüvitamise kohtuvälised nõuded hüvitamisele. Kohus on põhjendamatult leidnud, et TK (ES elukaaslane) ja PV taotlustele esitatud keelduvatest vastustest ei saanud kaebaja teha järeldust, et vald oleks keelduvalt vastanud ka kaebajale. ES-le tekkinud kahju hüvitas vastustaja alles 03.05.2016, s.o samal perioodil kui kaebajale. Seega ei olnud teada mitte üksnes valla eitav seisukoht, vaid vald ei hüvitanud kahju teistes sarnastes asjades enne, kui lapsevanemad pöördusid kohtusse. Kuna vastustaja on kehtestanud õigusaktid, mis nägid ette ainult osalise kahju hüvitamise, oli kaebajale teada, et vabatahtlikult vastustaja kahju ei hüvita. Kuivõrd vastustaja on korduvalt kinnitanud, et hüvitab kahju vaid osaliselt, siis on välistatud, et vastustaja oleks sel korral kohtuväliselt kulu hüvitamise taotluse rahuldanud. Seega on kaebaja kohtusse pöördumine ja sellega kaasnevad õigusabikulud põhjendatud.
9.Viimsi vald palus kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on õigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda, kuna kaebajal polnud põhjust pöörduda kohtusse enne, kui ta oleks taotlenud kahju hüvitamist vastustajalt ja vastustaja oleks sellest keeldunud. Kaebaja pöördus hoopis otse kohtusse, kaasates end esindama veel advokaadibüroo. Kuna tekkinud probleemi oleks saanud lahendada kohtuväliselt, siis ei pea vastustaja kaebaja menetluskulude kandmist õiglaseks. Seoses viidetega teistele haldusasjadele märgib vastustaja, et iga kahju hüvitamise taotlust lahendatakse individuaalselt. Määruskaebus on taotletavate menetluskulude suuruse osas igal juhul ebaõige. Määruskaebusega vaidlustati halduskohtu määrus vaid osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (s.o resolutsiooni punkt 3), mistõttu on resolutsiooni punkt 4, millega kohus tagastas kaebajale riigilõivu, juba jõustunud. Seega saab vastustajalt menetluskuludena välja mõista vaid 1080 eurot, mitte 1120,85 eurot. Ka juhul, kui kohus määruskaebuse rahuldab, ei ole õigusabile kulutatud tasu suurus põhjendatud. Kulude suurus on üle paisutatud ega tohiks ületada kokku nelja tundi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja on 13.04.2016 esitanud avalduse kaebusest loobumiseks kohustamisnõude osas ning vaidlust ei ole selles, et vastustaja on hüvitamisnõudega taotletud kahju 1361,53 eurot kaebajale hüvitanud ja sellega 4(6)
3-16-612 on kaebuse eesmärk saavutatud. Seega tuli asja menetlus nii kohustamis- kui hüvitamisnõude osas lõpetada vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel.
11.Halduskohus oli menetluskulude jaotamisel määruse põhjendustest nähtuvalt HKMS § 108 lg-le 11 tuginedes arvamusel, et menetluskulud on õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus oli seisukohal, et kaebajal oleks olnud võimalik õigusabikulude tekkimist vältida, kui ta oleks esmalt pöördunud kahju hüvitamise taotlusega haldusorgani poole; kaebaja aga pöördus koheselt advokaadi vahendusel kohtu poole.
12.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on praegusel juhul lähtunud põhjendamatult HKMS § 108 lg-st 11 ja jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
13.RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Halduskohtu seisukoht, et õigusabikulude vältimiseks halduskohtumenetluses oleks kaebaja võinud esitada kohtueelses menetluses kahjunõude, ei ole asjakohane. Viidatud sättest tulenevalt on isikul õigus valida, kas ta esitab kahjunõude kahju tekitanud haldusorganile või pöördub kohe kaebusega halduskohtusse. Lähtuvalt sellest, et vastustaja oli kaebajale teadaolevalt eelnevalt samasugustel juhtudel mitmel korral keeldunud kahju hüvitamisest, ning kohtumenetluses on erinevalt haldusmenetlusest võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist vastaspoole poolt, otsustas kaebaja pöörduda otse kohtu poole, ning seda ei saa kaebajale ette heita. Riigikohus on 13.01.2016 otsuse nr 3-3-1-76-15 p-s 13 olnud seisukohal, et kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks ei ole avalik-õiguslikes suhetes alust. Samuti märkis kolleegium, et kuivõrd kahjunõude esitamine haldusorganile on üldjuhul vabatahtlik (RVastS § 17 lg 1), on isikul võimalik vältida kohtueelses menetluses õigusabikulude kandmist, pöördudes selle asemel otse kohtusse. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte alusel menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine seetõttu, et kaebaja ei ole kasutanud võimalust esitada kahjunõuet kohtueelses menetluses, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ei saa pidada praegusel juhul äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.
14.HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Et kaebaja loobus kohustamisnõude esitamisest, tuleb selle nõudega seonduvad menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
15.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 sõnastusest järelduvalt lasub menetluskulude kandmisest vabanemiseks vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel või toimingu tegemisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt kehtetuks tunnistatud või toiming tehtud. Vastustaja peaks vabanema kaebaja menetluskulude kandmisest, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise või kaebuses nõutud haldusakti või toimingu tegemine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, nt asjaolude muutumise tõttu kohtumenetluse ajal. Kaebus on esitatud halduskohtule 29.03.2016 ja võeti halduskohtu menetlusse 30.03.2016 määrusega. Toimiku materjalidest nähtuvalt tasus Viimsi vald 02.05.2016 kaebajale tema lastele Viimsi valla teeninduspiirkonna munitsipaallasteaia koha andmisega viivitamisega perioodidel september 2013 - mai 2014 ja jaanuar 2016 - märts 2016 tekkinud eralastehoiu ja munitsipaallasteaiatasu vahe kogusummas 1361,53 eurot 5(6)
3-16-612 (maksekorraldus tl 75). Sellega saavutati kaebuse eesmärk. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja praegusel juhul kuidagi põhjendanud ega teinud piisavalt usutavaks, et kaebajale kahju hüvitamise ja kaebuse esitamise vahel puudub seos ning kahju hüvitati sõltumata kaebuse esitamisest. Seega on HKMS § 108 lg 6 tingimused täidetud ja hüvitamisnõuet puudutavas osas jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
16.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb kohtul analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-09, p 11). Praegune haldusasi ei ole läbitöötamist vajavate materjalide poolest mahukas. Advokaadibüroo 12.04.2016 arve nr 160685 spetsifikatsiooni (tl 80p) kohaselt on teenuse osutamisel tehtud järgmisi toiminguid: 04.03.2016 tõendite analüüs kaebuses kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kaebuse koostamine (v.a kohustamisnõudesse puutuv), e-kiri kliendile seoses kahju hüvitamise nõude dokumentidega, kokku 6,18 h; 07.03.2016 telefonivestlus Viimsi vallaga seoses 2013. a kehtinud kohamääradega 6 min; 10.03.2016 kliendi poolt saadetud täiendavate tõendite analüüs kaebuses kahju hüvitamise nõude esitamiseks 12 min; 21.03.2016 kaebuse täiendamine seoses kliendilt saadud täiendavate dokumentidega kahju hüvitamise nõude tõendamiseks, e-kirjavahetus ja telefonisuhtlus kliendiga, kokku 1,42 h; 22.03.2016 kaebuse redigeerimine kahju hüvitamise nõudega seonduvas 36 min; 29.03.2016 kaebuse lõplik vormistus, lisade komplekteerimine, kaebuse esitamine kohtule e-toimiku kaudu, e-kiri kliendile, kokku 24 min. Advokaadibüroo 16.05.2016 arve nr 160722 spetsifikatsiooni (tl 82p) kohaselt osutati järgmiseid toiminguid: 05.05.2016 vastustaja seisukoha analüüs 12 min; 11.05.2016 menetluskulude nimekirja koostamine 30 min. Kulude kandmine on tõendatud (14.04.2016 maksekorraldus nr 1233, tl 81; 23.05.2016 maksekorraldus nr 1253, tl 83). Ringkonnakohtu hinnangul sisaldavad arvete spetsifikatsioonid ülearuseid tegevusi (menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õigusabi osutamine) ning ka toimingutele kulunud aeg on üle paisutatud. Seetõttu ei saa esindaja kulu kogu ulatuses pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Töö mahtu ja keerukuse astet, samuti teistes analoogsetes haldusasjades välja mõistetud menetluskulude suurust arvestades on mõistlikuks esindaja kulu suuruseks praegusel juhul 850 eurot. Advokaadibüroo Alterna OÜ poolt 29.03.2016 tasutud riigilõiv 40,85 eurot on halduskohtu 13.06.2016 määruse resolutsiooni p-ga 4 juba AA-le tagastatud.
17.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Praegusel juhul on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 40,85 eurot (tl 101), seega enam kui seaduses nõutud. Enam tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel määruse alusel (HKMS § 104 lg 8). Määruskaebuse esitamisel nõutav riigilõiv 15 eurot tuleb välja mõista vastustajalt (HKMS § 108 lg 1). Muude võimalike menetluskulude kohta ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitatud, mistõttu need jäävad AA enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.