A.N.i kaebus Tallinna Vangla 11.11.2016 vaide tagastamise otsuse nr 5-15/16/330-2 peale
Menetlusosalised ja Kaebaja – A.N. nende esindajad vastustaja – Tallinna Vangla Menetlustoiming
Eeldatav
Kaebuse lubatavuse kontrollimine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada A.N.i kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.A.N. esitas 24.10.2016 ja 31.10.2016 Tallinna Vanglale 82 vaiet (tl 12-32p ja 3456) Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra erinevate punktide peale, leides, et kodukord on õigusvastane ja rikub põhiõigusi ning on osaliselt vastuolus Euroopa Vanglareeglistikuga ja rahvusvaheliste kinnispidamise standarditega. Tallinna Vanglas registreeriti A. N. vaided kokku 6 erineva vaidena järgmiselt: • • • •
vaie nr 5-15/16/323-1 (kodukorra p 1.6.); vaie nr 5-15/16/325-1 (kodukorra p 1.11.); vaie nr 5-15/16-326-1 (kodukorra p 1.3.); vaie nr 5-15/16/324-1 (kodukorra p 1.10.);
vaie nr 5-15/16/330-1 (kodukorra punktid 1.12., 2.1.1., 3.1.- 3.7., 4.1., 4.1.1., 4.2., 4.2.1., 4.3.- 4.9.3., 5.1.- 5.7, 6.1.-6.3.); • vaie nr 5-15/16/336-1 (kodukorra punktid 1.1.-24.1.1.2. ja selle lisad 1.1.-1.5.). A.N. esitas 24.10.2016 ja 31.10.2016 taotlused (registreeritud vastavalt numbritega 58/16/24220-1 ja 5-15/16/336-2) vaiete esitamise tähtaja ennistamiseks, milles märgib, et tutvus kodukorraga alles 19.10.2016 ning allkirja vastu ei ole talle kodukorda tutvustatud. Kuna Tallinna Vangla kodukord on ebaseaduslik dokument, tuleb see vaidlustada.
Tallinna Vangla jättis 11.11.2016 otsusega nr 5-15/16/330-2 A.N.i vaiete esitamise tähtaja ennistamise taotlused rahuldamata ning tagastas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel A.N.ile vaided läbivaatamatult. Vangla on viidatud otsuses selgitanud, et kuna kõik A.N.i vaided on esitatud kodukorra peale, on vangla lahendanud need menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ühes otsuses.
2.1.Otsuse kohaselt saabus A.N. Tallinna Vanglasse 02.03.2016 ning 14.03.2016 on ta kinnitanud allkirjaga, et on tutvunud kinnipeetava kohustustega vanglas ja on teadlik, et vajaminevaid õigusakte saab kontaktisiku vahendusel. Tallinna vangla õigusaktide laenutamise lehelt nähtub, et inspektor-kontaktisik Kaarel Aupaju on vaide esitajale 10.05.2016 andnud kambrisse tutvumiseks Tallinna Vangla kodukorra. A.N. tagastas kodukorra 02.06.2016. Vangla on seisukohal, et kodukord hakkas A.N.ile mõju avaldama alates Tallinna Vanglasse paigutamisest, so 02.03.2016. Juhul, kui A.N. ei tutvunud kodukorraga varem, sai ta sellega tutvuda perioodil 10.05.2016-02.06.2016. Seega hakkas kodukorra vaidlustamise tähtaeg kulgema alates 03.06.2016. Tulenevalt HMS §-st 75 tuli vaie esitada 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 04.07.2016. Seega on ilmselge, et oktoobris esitatud vaided ei ole tähtaegsed.
2.2.Tuginedes HMS § 34 lg-tele 1 ja 2 on Tallinna Vangla seisukohal, et vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Tõene ei ole A.N.i väide, et ta tutvus kodukorraga alles 19.10.2016, kuna ta sai kodukorraga tutvuda hiljemalt perioodil 10.05.2016-02.06.2016, mil inspektor-kontaktisik väljastas talle kambrisse lugemiseks lisaks teistele õigusaktidele ka kodukorra. Kodukord väljastati A.N.ile tema enda taotluse alusel. Vangla ei pea usutvaks, et A.N. soovis kambrisse kodukorda lihtsalt niisama, mitte sellega tutvumise eesmärgil. Samuti oli A.N.ile vanglasse saabudes teada, et vanglas kehtib kodukord ning talle selgitati vanglasse saabumisel tema kohustusi ja seda, kuidas on võimalik kodukorraga tutvuda.
2.3.A.N. viibib vanglas alates 02.03.2016 ning sellest ajast alates pidi ta reaalselt tunnetama kodukorra punktide mõju avaldumist (kinnipeetava igapäevaelu reguleerib kodukord). Samas ei ole A.N. alates vanglasse saabumisest kuni 24.10.2016 leidnud, et kodukord tema põhiõigusi õigusvastaselt riivaks. Seejuures ei oma tähtsust, kas ta on kodukorda lugenud või mitte. Arvestades A.N.i probleemset käitumist, ei pea vangla usutavaks, et ta kodukorra mõju enne 24.10.2016 ei tunnetanud. Arvestades, et A.N. on esitanud koos vaietega taotlused tähtaja ennistamiseks, oli ta ka ise teadlik, et tulenevalt kodukorraga varasemalt tutvumisest, on vaiete esitamise tähtajad möödunud.
2.4.Kuna A.N.il puuduvad mõjuvad põhjused vaiete tähtaegselt esitamata jätmiseks, tuleb taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning vaie tagastada A.N.ile läbivaatamatult.
2.5.Tallinna Vangla on vaidlustatud otsuses ka märkinud, et vanglal on alust arvata, et A.N. on kodukorra punktid vaidlustanud eelkõige väljendamaks oma negatiivset suhtumist
vanglateenistuse suhtes, mitte seetõttu, et ta reaalselt tunnetaks oma põhiõiguste põhjendamatut ja õigusvastast riivet kodukorra läbi. Vangla hinnangul võib arvata, et A.N. on vaided esitanud pahatahtlikult, sooviga koormata vanglaametnikke.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 15.11.2016 A.N.i kaebus Tallinna Vangla 11.11.2016 vaide tagastamise otsuse nr 5-15/16/330-2 peale. Kaebaja ei nõustu vaiete tagastamisega, samuti leiab ta, et neid oleks pidanud eraldi menetlema. Samuti oleks kaebaja pidanud saama vaide esitada tähtaja ennistamise taotluse lahendamise peale. Kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla 11.11.2016 vaide tagastamise kirja nr 5-15/16/330-2 õigusvastasus ning kohustada Tallinna Vanglat kaebaja esitatud vaideid menetlema ja lõpetama isikliku arvamuse avaldamine vangla dokumentides. Koos kaebusega on A.N. esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palub menetleda taotlust tähtaegade ennistamiseks eraldi, menetleda esitatud vaideid eraldi, lõpetada diskrimineerimine ning isikliku arvamuse avaldamine ametlikes dokumentides ning koostada vaiete kohta otsused (st vaatama vaided läbi).
Vastuseks kohtu 15.11.2016 nõudele esitas Tallinna Vangla 22.11.2016 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ning asjakohase haldusmenetluse materjali.
4.1.Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Esialgse õiguskaitse taotluses on esitatud samad taotlused, mis kaebuses. Sisuliselt taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras kaebuse rahuldamist. Küll aga ei esine ühtegi põhjust, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse. Juhul kui kohus otsustab kaebuse menetlusse võtta, ei osutu kohtuotsusega kaebaja õiguste kaitsmine raskendatuks või võimatuks. Samuti ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebajale mingit kahjulikku tagajärge või selle ohtu. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi argumenti, mis kinnitaksid vastupidist. Asjas puudub ka avalik huvi, mis soosiks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Arvestades kaebuse perspektiivitust, ei saa tekkida küsimust ka selles, et haldusakti tagasitäitmine või tagajärgede kõrvaldamine poleks mõistlik.
4.2.Kaebus on perspektiivitu, kuna kaebaja ei ole välja toonud ühtegi argumenti selle kohta, miks ja kuidas kõnealuste vaiete tagastamine tema õigusi rikub. Kaebaja väide, et Tallinna Vangla on rikkunud menetlusnorme, on alusetu ja põhjendamata. Haldusmenetluse seaduses (HMS) puudub säte, mis keelaks menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt menetleda sarnaseid või samasisulisi taotlusi koos. Samuti ei tulene HMS-st, et tähtaja ennistamine peaks olema vormistatud eraldi dokumendiga. Vaiete tagastamise tingis asjaolu, et vangla jättis tähtaja vaiete esitamiseks ennistamata. Kui kaebaja ei nõustu tähtaja ennistamata jätmisega, siis tuligi tal pöörduda kaebusega halduskohtusse. Samas pole kaebaja põhjendanud, miks Tallinna Vangla oleks pidanud tema tähtaja ennistamise taotluse rahuldama.
4.3.Tallinna Vangla selgitab, et lahendab kõiki A.N.i pöördumisi täpselt samadel alustel nagu kõikide teiste kinnipeetavate sarnaseid pöördumisi. Seega on tema väide diskrimineerimisest ilmselgelt alusetu. Mis puudutab vangla juristi isiklike arvamuste esitamist, siis kõnealuse vastuse vaide tagastamise kohta on allkirjastanud Tallinna Vangla direktor ja selles kajastatud seisukohad on Tallinna Vangla kui asutuse seisukohad, mitte ühe konkreetse vangla juristi seisukohad. Haldusorgan on kohustatud täitma muuhulgas ka oma selgitamiskohustust, mille raames seisukohtade, arvamuste ja järelduste avaldamine on paratamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse vangla haldusakti peale üksnes juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5.
8.Seega on eeltoodu põhjal ilmne, et kinnipeetaval tuleb enne kohtule kaebuse esitamist pöörduda haldusakti või toimingu vaidlustamisel asjakohase vaidega vangla poole. Seejuures on Riigikohus kohtuasja nr 3-3-1-78-13 määruse punktis 18 märkinud järgmist: „Kolleegium leiab siiski, et tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust.“. Seega, kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Seejuures on Riigikohus korduvalt varasemas praktikas rõhutanud (halduskolleegiumi 28.04.2014 määrus asjas 3-3-1-78-13, p 20 ja halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-212 ning halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8-9), et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses.
9.Vangla on 11.11.2016 otsusega nr 5-15/16/330-2 jätnud kaebaja vaiete esitamise tähtaja ennistamise taotlused rahuldamata ning tagastanud vaided HMS § 79 lg 1 p 3 alusel kaebajale läbivaatamatult. Kaebaja eesmärgiks on kohtu hinnangul, et tema nõuded Tallinna Vangla kodukorra paljude erinevate sätete kehtetuks tunnistamiseks, muutmiseks või nende peatamiseks sisuliselt läbi vaadataks. Kaebaja on vaidlustanud vangla poolt vaide tagastamise otsuse. Kaebaja leiab, et vangla oleks pidanud tema vaideid eraldi menetlema. Samuti on kaebaja seisukohal, et ta oleks pidanud saama vaide esitada tähtaja ennistamise taotluse lahendamise peale.
10.Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kaebaja on vaided vangla kodukorra vaidlustamiseks esitanud tähtaja rikkumisega. Tulenevalt HMS §-st 75 tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 02.03.2016. Kuna kinnipeetavate igapäevaelu vanglas reguleerib eelkõige kodukord, nõustub kohus vangla seisukohaga, et kodukorra
punktide mõju avaldumist pidi kaebaja tundma alates vanglasse saabumisest. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et kaebaja sai Tallinna Vangla kodukorraga tutvuda hiljemalt perioodil 10.05.201602.06.2016 (tl 33). Seega hakkas kodukorra vaidlustamise tähtaeg kulgema hiljemalt 03.06.2016 ning vaide esitamise tähtaeg oli 04.07.2016. Kaebaja esitas vaided kodukorra peale aga alles oktoobris 2016. Seega on kaebaja ilmselgelt ületanud vaiete esitamise tähtaega.
11.Kohtu hinnangul on vangla jätnud vaiete esitamise tähtaja ennistamise taotlused õiguspäraselt rahuldamata. HMS §-s 77 on sätestatud, et vaide esitamise tähtaja võib ennistada HMS §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebaja on tähtaja ennistamist põhjendanud (tl 56 pöördel-58) asjaoluga, et tutvus kodukorraga juhuslikult oktoobris ning soovib selle vaidlustada vastuolu tõttu seadusega. Ka on kaebaja väitnud, et talle ei ole kodukorda allkirja vastu tutvustatud. Kohus nõustub vaide tagastamise otsuses märgituga, et kaebaja ei ole tähtaja ennistamise mõjuvat põhjust esitanud. Kaebaja taotlusest ei nähtu, millised asjaolud takistasid tal kaebust õigeaegselt esitada. Kohus ei pea sarnaselt vangla seisukohale usutavaks, et kaebaja tutvus kodukorraga alles oktoobris 2016. Kui ka kaebaja ei saanud piisava põhjalikkusega tutvuda kodukorraga vanglasse pöördumisel või ei osanud selle erinevatele sätetele piisavalt tähelepanu pöörata, oli tal selleks küllaldaselt aega (rohkem kui kolm nädalat) mais-juunis 2016. Kohus on eelnevalt välja toonud, et esitatud tõendite kohaselt on kaebaja saanud kodukorraga tutvuda mitu kuud enne vaiete esitamist. Samuti pidanuks vangla kodukorrast tulenevad piirangud ilmnema kaebajale koheselt vanglasse saabumisel, kuid kuni oktoobrini ei pidanud kaebaja vajalikuks kodukorraga seonduvaid etteheiteid vanglale esitada. Kuna kaebaja mõjuvat põhjust vaiete tähtaegselt esitamata jätmiseks ei esitanud, on vangla jätnud õiguspäraselt vaiete esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
12.Tulenevalt HMS 79 lg 1 p-st 3 vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Kuna kaebaja oli vaide esitamise tähtaja lasknud mööda ning vangla on eeltoodu põhjal jätnud kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlused õiguspäraselt rahuldamata, on vangla kaebaja vaided talle tagastanud HMS § 79 lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt. Eeltoodu alusel on selge, et kaebaja ei ole kohtule esitatud nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-te 5, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
13.Kohus selgitab, et praegusel juhul vaiete tagastamise tõttu ei ole kaebaja minetanud oma võimalust kodukorra õigusvastase mõju korral oma õigusi kaitsta. Väljakujunenud kohtupraktika (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-95-07, p 13; määrus asjas nr 3-3-1-29-14, p 35) kohaselt on võimalus kodukorra sätteid vaidlustada juhul, kui need konkreetses elulises olukorras haldusakti või toimingu kaudu kaebaja õigustele vahetult mõju avaldavad. Sellisel juhul tuleb vanglale esitada vaie 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt.
14.Kohus leiab, et vangla ei ole kaebaja vaideid ja tähtaja ennistamise taotlust koos lahendades õigusnorme rikkunud. HMS § 5 lg-s 2 on sätestatud, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt
ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Arvestades, et kõik kaebaja vaided olid esitatud sama üldkorralduse (vangla kodukorra) erinevate punktide peale ning tähtaja rikkumisega, on vangla õigustatult lahendanud need menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ühes dokumendis. Ükski õigusnorm seda ei keela ja vanglal on haldusmenetluse põhimõtete (sh haldusmenetluse vormivabadus vastavalt HMS § 5 lgle 1) kohaselt endal valikuvõimalus, kuidas menetlust kõige efektiivsemalt läbi viia. Kohus nõustub vanglaga, et HMS §-st 77 ega §-st 34 ei tulene, et tähtaja ennistamise lahendamine peaks olema vormistatud eraldi dokumendiga. Lisaks tuleneb HMS § 79 lg-st 3, et tähtaja ennistamata jätmise põhjendused tuleb välja tuua vaiet tagastavas dokumendis. Sellisel juhul saab tähtaja ennistamata jätmist vaidlustada kohtule esitatava kaebusega, mistõttu on ebaõige kaebaja väide, et ta oleks pidanud tähtaja ennistamata jätmist saama vaidlustada veel eraldi vaidega. Kohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga, et esitades pädeva isiku poolt allkirjastatud vaideotsuses põhjendusi ja selgitusi, väljendatakse Tallinna Vangla seisukohta, mitte seda koostanud ametniku subjektiivset või isiklikku arvamust.
15.Kaebaja on koos kohtule esitatud kaebusega taotlenud ka esialgset õiguskaitset, mille eesmärgiks on menetleda taotlust tähtaegade ennistamiseks eraldi, menetleda esitatud vaideid eraldi, lõpetada diskrimineerimine ning isikliku arvamuse avaldamine ametlikes dokumentides, koostada vaiete kohta otsused (st vaatama vaided läbi). Kuna vaidemenetlus on kaebaja suhtes lõppenud vaide õiguspärase tagastamisega, kaebaja ei ole nõueteokohast kohtueelset menetlust läbinud ning kohus tagastab kaebuse, ei ole alust esialgse õiguskaitse taotlemiseks ja kohaldamiseks (puudub menetlus, mille raames õiguskaitset kohaldada). Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
16.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult ning jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus ka menetlusabi taotluse lahendamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.