Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-16-2301/13
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 20.12.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1141

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

Menetlusosalised ja nende esindajad

3-16-2301 AN kaebus Tallinna Vangla 11.11.2016 tagastamise otsuse nr 5-15/16/330-2 peale Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2016. a. määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Haldusasi

vaide

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2016 määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega osas, mis puudutavad vaiete tagastamist menetlustähtaja rikkumise tõttu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab määruskaebust kaebuse tagastamise ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise peale (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 119 lg 1, § 121 lg 4). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 24.10.2016 ja 31.10.2016 Tallinna Vanglale 82 vaiet Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra erinevate punktide vaidlustamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.Tallinna Halduskohtu 23.11.2016 määrusega tagastati kaebus (p 1) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (p 2). Kaebaja on vaided vangla kodukorra vaidlustamiseks esitanud tähtaja rikkumisega. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 75 tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 02.03.2016. Seega pidi kaebaja kodukorra punktide mõju avaldumist tundma alates vanglasse saabumisest. Kaebaja sai Tallinna Vangla kodukorraga tutvuda hiljemalt perioodil 10.05.2016– 02.06.2016. Kodukorra vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 03.06.2016 ning vaide esitamise tähtaeg oli 04.07.2016. Vangla on jätnud vaiete esitamise tähtaja ennistamise taotlused õiguspäraselt rahuldamata. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamise mõjuvat põhjust esitanud. Taotlusest ei nähtu, millised asjaolud takistasid tal kaebust õigeaegselt esitada. Usutav ei ole, et kaebaja tutvus kodukorraga alles oktoobris 2016. Samuti pidanuks vangla kodukorrast tulenevad piirangud ilmnema kaebajale kohe vanglasse saabumisel, kuid kuni oktoobrini ei pidanud kaebaja vajalikuks kodukorraga seonduvaid etteheiteid vanglale esitada. Vangla on vaided tagastanud HMS § 79 lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt. Seega ei ole kaebaja kohtule esitatud nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5. Vangla ei ole kaebaja vaideid ja tähtaja ennistamise taotlust koos lahendades õigusnorme rikkunud. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Arvestades, et kõik kaebaja vaided olid esitatud sama üldkorralduse erinevate punktide peale ning tähtaja rikkumisega, on vangla õigustatult lahendanud need menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ühes dokumendis. Kaebaja ei ole vaiete tagastamise tõttu minetanud oma võimalust kodukorra õigusvastase mõju korral oma õigusi kaitsta. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võimalus kodukorra sätteid vaidlustada juhul, kui need konkreetses elulises olukorras haldusakti või toimingu kaudu kaebaja õigustele vahetult mõju avaldavad (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 otsuse nr 3-3-1-95-07 p 13; 16.06.2014 määruse nr 3-3-1-29-14 p 35). Sellisel juhul tuleb vanglale esitada vaie 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75) ning oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt. Kuna vaidemenetlus on lõppenud vaiete õiguspärase tagastamisega ning kohus tagastab kaebuse, ei ole alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Puudub ka vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. 2(4)

9.Nii vastustaja kui ka halduskohus on leidnud, et kuna AN pidi olema tutvunud Tallinna Vangla kodukorraga hiljemalt 02.06.2016, hakkas kodukorra sätete vaidlustamise tähtaeg kulgema hiljemalt 03.06.2016. Mõjuva põhjuse puudumise tõttu jäeti vaiete esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus märgib, et kodukorra sätete vaidlustamisel ei pruugi nende vaidlustamise tähtaeg hakata igakordselt kulgema korraldusega tutvumisest. Riigikohtu halduskolleegium on 16.06.2014 määruse nr 3-3-1-29-14 p-s 35 (viitega halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p-le 13) selgitanud, et üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei pruugi ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Sellises olukorras ei saa isikult nõuda kohtusse pöördumist 30 päeva jooksul akti teatavakstegemisest. Selleks ajaks, kui üldkorralduses sätestatud ettekirjutuse mõju selle adressaadile avaldub, võib olla möödunud oluliselt rohkem aega. Üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu. Vangla juhtkonna kehtestatud kinnipeetavate käitumis- ja elutingimusi reguleerivate aktide käsitamine üldkorraldustena ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus kinnipeetavatel ei ole võimalik vaidlustada nende õigusi rikkuvaid, kuid üldkorraldusega kooskõlas olevaid toiminguid või haldusakte põhjusel, et nad ei ole vaidlustanud toimingute või aktide aluseks olnud üldkorraldust 30 päeva jooksul pärast selle teatavakstegemist. Siiski on vastustaja ning halduskohus jõudnud kokkuvõtvalt õigele järeldusele vaiete tagastamise ja menetlustähtaja ennistamata jätmise õiguspärasuse osas. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole AN ühelgi juhul vaidlustanud koos konkreetse kodukorra sättega sama sätte alusel sooritatud toimingut või antud haldusakti. Seega ei oleks vaiete menetlemine olnud eeltoodud põhjusel võimalik ka hoolimata Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast kodukorra sätete vaidlustamise tähtaja hilisema kulgema hakkamise kohta.