Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene 22. november 2016, Tartu 3-15-1567
Haldusasi
S.F. kaebus Maksu- ja Tolliameti 10. märtsi 2015. a maksuotsuse ja 13. mai 2015. a vaideotsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2015. a otsus S.F. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja S.F. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22. detsember 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.F. tunnistati Viru Maakohtu 5. detsembri 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10403 süüdi karistusseadustiku § 375 lg 1 järgi süüdi suures koguses maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises, ladustamises ja edasitoimetamises. Otsuse kohaselt omandas S.F. 10. märtsil 2011 Tallinnas tuvastamata isikutelt suures koguses alkoholi ja ladustas selle V.J. garaažiboksi Kohtla-Järvel. Maksu- ja Tolliameti 10. märtsi 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/027089-6 kohustati kaebajat ja temaga koos eelnevalt viidatud otsusega süüdi mõistetud V.J. t tasuma solidaarselt 3116,91 euro suurune aktsiisimaksu võlgnevus. Otsuse kohaselt tuvastati
10.märtsil 2011 nende valdusest 228,29 liitrit Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata alkoholi.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas S.F. kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt polnud kaebaja alkoholi valdaja ja ei ole seetõttu kohustatud aktsiisimaksu tasuma. Samuti on maksuotsuse tegemine aegunud.
3.Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Alkoholiseaduse (AS) § 3 lg 1 p 6 kohaselt loetakse alkoholi käitlemiseks ka selle hoidmist, ladustamist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 4 lg 1 p-st 6, § 12 lg 6 p 1 ja § 111 ja § 491 lg 1 kohaselt peab käideldav alkohol olema maksumärgistatud; alkoholiks loetakse üle 1,2 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode ning aktsiisi tasumist tõendab müügipakendile kinnitatud maksumärk. ATKEAS § 22 lg 1 p-st 4 ja § 24 lg-st 12 järgi peab aktsiisi maksma isik, kes on selle seaduse nõudeid rikkunud; vastav maksukohustus tekib rikkumise päeval või rikkumise avastamise päeval.
3.2.Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kaebaja omandas suure koguse maksumärgiga märgistamata alkoholi, toimetas selle Tallinnast Kohtla-Järvele ja hakkas seda seal V.J. ga viimase garaaži ladustama. Kriminaalmenetluses on ta selle ise omaks võtnud. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et tegu oli üle 96%-lise alkoholisisaldusega vedelikuga. Kaebaja ei saa enam neid asjaolusid eitada.
3.3.Vaidlusalune rikkumine avastati 10. märtsil 2011. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 99 lg 1 p-st 5 tulenevalt oli aegumine peatunud kuni maakohtu otsuse jõustumiseni 21. detsembril 2012. Aegumistähtaeg on MKS § 98 lg 2 järgi neli aastat arvates maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. See aegumistähtaeg algas seega 1. jaanuaril 2013, maksuotsus tehti
10.märtsil 2015 ning järelikult ei olnud see aegunud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.S.F. i apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja saata haldusasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus rakendas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja tegi seetõttu põhjendamatu otsuse.
5.Maksu- ja Tolliameti vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et apellatsioonkaebuses puuduvad viited materiaalõigusnormidele, mida on halduskohus rikkunud. Vastavalt palutakse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus ei näe, et halduskohus oleks rikkunud materiaalõiguse norme. Halduskohus on veenvalt põhjendanud, miks kaebaja esitatud väited kaebuse rahuldamiseks alust ei anna.
8.Kaebaja arvates ei olnud tema alkoholi valdaja. Asjaõigusseaduse § 33 lg 1 järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaebaja seisukohtadest on võimalik aru saada, et enda valdust eitades leiab ta, et tema ja V.J. vahel oli sõlmitud suuline hoiuleping, et alkohol jäetakse V.J. juurde hoiule ja äravõtmise hetkel oli kaheksast kanistrist vähemalt viis juba V.J. garaažis hoiul ja seega juba V.J. tegeliku võimu all (tl 98).
Sellest väitest järeldub, et kaebaja pidas oluliseks alkoholi valdust selle äravõtmise hetkel läbiotsimise käigus 10. märtsil 2011. Seda seisukohta ei saa pidada õigeks. Esiteks ei tulene õigusaktidest, et aktsiisi peab tasuma vältimatult vaid see isik, kelle valduses oli aktsiisikaup äravõtmise hetkel. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta sisuliselt ei eita seda, et tema toimetas alkoholi V.J. juurde (vt fraasi „kaebaja jätab kanistrid märgistamata alkoholiga V.J. juurde hoiule“, tl 98). Seega vaid mõned hetked enne läbiotsimist ja alkoholi äravõtmist 10. märtsil 201 oli kogu aktsiisikaup kaebaja valduses, kuna tema toimetas selle V.J. juurde. Teiseks oli kaebaja alkoholi V.J. juurde toimetades seega ka alkoholi vedaja. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 järgi on aktsiisi maksmiseks kohustatud nii aktsiisikauba valdaja kui vedaja. Kolmandaks ei erista ATKEAS § 22 lg 1 p 4 aktsiisikauba valdamise juures otsest ja kaudsest valdust. Isegi kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et kaebaja ja V.J. vahel oli sõlmitud suuline hoiuleping, juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu asjaõigusseaduse § 33 lg-le 2, mille järgi isik, kes valdab asja muuhulgas hoiusuhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Seega ka kaebaja konstruktsiooniga nõustudes jõuab ikkagi samale järeldusele, et V.J. ga hoiulepingut sõlmides ei vabanenud kaebaja alkoholi valdaja staatusest – ta oli jätkuvalt alkoholi kaudseks valdajaks. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kaebaja oli nii alkoholi valdaja kui vedaja ning aktsiisikohustuse määramine oli seega õiguspärane.
9.Samuti väidab kaebaja, et tõendeid oli kogutud jälitustegevuse käigus ja maksumenetluses ei saanud neile tugineda. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kaebajale aktsiisikohustuse panemiseks piisavad tõendid nähtuvad juba maakohtu 5. detsembri 2012. a otsusest (tl 43 jj). Kaebaja viidatud asjaolud (tl 98) ja neist tehtud järeldused, mis tema arvates viitavad jälitustegevuse toimumisele, ei oma mingil juhul sellist iseseisvat väärtust, et isegi kui nende alusel kahtlustada, et tõepoolest mingil hetkel kriminaalmenetluses jälitustegevus toimus, võiks see seada maksuotsuse õiguspärasuse kahtluse alla. Maksuotsuse aluseks on ilmsed faktid, eeskätt see, et kaebaja oli vaidlusaluse alkoholi valdaja ja vedaja.
10.Kaebaja leiab, et tõendatud pole, et tegemist oli etanoolpiiritusega. Samas jääb see väide täiesti paljasõnaliseks, sest ehkki kaebaja on samuti teadlik ekspertiisiaktist, millega tuvastati, et tegemist on alkoholiga (vt tl 2), ta lihtsalt eitab seda, leides, et sellest hoolimata pole tõendatud, et tegemist on etanoolpiiritusega. Sellise paljasõnalise eitamisega ei ole võimalik ekspertiisiakti tulemust kahtluse alla seada. Kaebaja ei ole ühegi argumendiga selgitanud, miks ta ekspertiisiaktist hoolimata leiab, et tõendamata on see, et tegemist oli alkoholiga. Seetõttu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt ei peatu ja jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et tõendatud on, et vaidlusaluse kauba näol oli tegemist alkoholiga.
11.Viimasena väidab kaebaja, et maksuotsuse tegemine oli aegunud. Ka selle väitega ei saa nõustuda. Halduskohus on põhjendatult on osundanud MKS § 98 lg 2 ls-le 2, mille järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat, kui maksusumma jäi määramata maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuse täitmatajätmise tõttu, ning see tähtaeg hakkab kulgema maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Antud juhul jättis kaebaja täitmata enda kohustuse tasuda aktsiisi ja seega on maksuotsuse tegemise tähtajaks neli aastat. Rikkumine avastati 10. märtsil 2011 ja maksuotsus tehti 10. märtsil 2015, st nelja-aastase aegumistähtaja sees.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses (93,51 eurot, tl 121) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.