Applaford ES AS kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.11.2014 kirja „Maksuarvestuse ülevaatamine“ osaliseks tühistamiseks või alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tegema kaebaja maksuarvestuses muutmise kanne 25 000 euro osas
Menetlusosalised
Kaebaja – Applaford ES AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli Metsalu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.01.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Applaford ES AS-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Applaford ES AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-317 muutmata.
Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-317 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Applaford ES AS esitas 08.08.2014 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse 15.03.2013 kinnitatud maksuvõla tasumise graafiku muutmiseks. Applaford ES AS kandis 18.09.2014 ettemaksukontole 25 000 eurot, mis kanti samal päeval intressinõude katteks, ning 29.09.2014 30 000 eurot, mis kanti 30.09.2014 intressivõla katteks. MTA kinnitas 30.09.2014 uue maksegraafiku.
2.Applaford ES AS esitas 19.10.2014 MTA-le taotluse maksusumma arvestuse ülevaatamiseks vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorrale.
3.MTA jättis 10.11.2014 kirjaga nr 13-4 „Maksuarvestuse ülevaatamine“ maksuarvestuse 25 000 euro osas muutmata. Applaford ES AS taotles maksuvõla tasumise graafiku muutmist põhjusel, et ta parandas tagasiulatuvalt maksudeklaratsioone, mistõttu tekkisid kohustused, mida ta koheselt täita ei suutnud. Taotletud maksegraafiku ajalise pikkuse tõttu esitas maksuhaldur Applaford ES ASilt tagatise nõude. Applaford ES AS teatas, et tagatist ei ole võimalik esitada. Menetluse kestel peetud kirjavahetuses nõustus maksuhaldur tagatisest loobuma, kui Applaford ES AS vähendab maksuvõlga ning tasub 2014. a septembris 54 489,36 eurot, s.o 15.03.2013 graafiku kinnitamisel koostatud intressinõue, mille sissenõudmine aegub 01.01.2015. Applaford ES AS teatas 15.09.2014 e-kirja teel valmidusest tasuda 2014. a septembris 54 489,36 eurot. Seejärel pakkus Applaford ES AS maksuhaldurile siiski erinevaid võimalikke tagatisi. Applaford ES AS kandis 18.09.2014 ettemaksukontole 25 000 eurot (intressi viitenumbriga 000330073228). Applaford ES AS andis 29.09.2014 maksuhaldurile teada, et tasub veel 30 000 eurot, ning soovis kinnitust, et maksuhaldur kinnitab graafiku ilma tagatist nõudmata. Applaford ES AS kandis 29.09.2014 ettemaksukontole 30 000 eurot (ettemaksukonto viitenumbriga 01279021). Maksuhaldur tegi 30.09.2014 ümberkande intressinõude nr 13-3/34294 katteks. Applaford ES AS oli teadlik intressinõudest, mis oli tingimuseks maksegraafiku kinnitamisele 36 kuuks ilma tagatiseta. Applaford ES AS tasus teadlikult 25 000 eurot intressi viitenumbriga. Seega jääb selles osas maksuarvestus muutmata. 29.09.2014 laekunud 30 000 euro osas korrigeeris maksuhaldur maksuarvestust, lugedes selle kantuks kõige vanema nõude katteks, s.o alates 20.07.2012 tasumisele kuuluv käibemaks.
4.Applaford ES AS esitas 10.11.2014 kirja peale vaide. MTA jättis vaide 07.01.2015 vaideotsusega rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. Kogu maksuhalduri ja vaide esitaja vahelisest kirjavahetusest nähtub vaide esitaja nõusolek ja kokkulepe maksuhalduriga tasuda enne maksuvõla tasumise ajatamist intressinõue 54 489,36 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt oli see ajatamisotsuse tegemise eeltingimuseks. Lähtudes vaide esitaja nõusolekust, teatas maksuhaldur vaide esitajale veelkord juba intressinõudes esitatud viitenumbri. Intressinõue oli kehtiv haldusakt, ajatamisotsusega muudeti üksnes intressinõude tasumise tähtaega ning viitenumber ei kaotanud sellega kehtivust. MKS § 105 lgs 6 sätestatud järjekorda rakendatakse ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite suhtes, mitte konkreetse haldusakti alusel selles haldusaktis sisalduva viitenumbriga tehtud maksetele. Vaide esitaja suhtes kohaldub rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude 2(7)
3-15-317 maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ (Kord) § 11 lg 3, millest tulenevalt loeti intressivõlg makse suuruses tasutuks enne maksegraafikus märgitud tähtpäeva. Vaide esitaja tagantjärele tekkinud soov taganeda maksuhalduriga sõlmitud kokkuleppest ja vabaneda intressikohustusest ei muuda olematuks tema eelnevat käitumist (intressinõudes sisaldunud viitenumbri märkimine maksekorraldusele). Kirja näol on tegu toiminguga, millega anti vaide esitajale informatsiooni, ning see ei mõjuta vaide esitaja õigusi.
5.Applaford ES AS esitas 06.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.11.2014 kirja osaliseks tühistamiseks või alternatiivselt selle kirja kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning MTA kohustamiseks maksuarvestuse muutmiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised. Kaebaja tasus 18.09.2014 ülekandega 25 000 eurot käibemaksu. Kaebaja ei kasutanud teadlikult või tahtlikult intresside viitenumbrit, vaid täitis MTA ametniku 18.09.2014 e-kirjas sisaldunud korraldust, milles maksuhalduri võlamenetleja palus kanda 25 000 eurot viitenumbrile 000330073228. See ei muuda MKS § 105 lg-s 6 sätestatud tasumise järjekorda, milles intress on üks viimaseid tasaarvestatavaid rahalisi kohustusi. Kaebaja oli 18.09.2014 ekirjas avaldanud soovi tasuda 25 000 eurot maksuvõla katteks. Maksuhaldur ajatas 15.03.2013 otsusega kaebaja maksuvõla summas 420 889,26 eurot ning väljastas samas 54 489,36 euro suuruse intressi nõude nr 13-3/34294, milles intressi arvestati alates 21.07.2012. 15.03.2013 ajatamise otsuses on märgitud, et 15.03.2013 intressinõue ei kuulu tasumisele 10 päeva jooksul, vaid see on võetud arvesse otsuses ja sisaldub maksegraafikus. Otsuses ja intressinõudes on märgitud erinevad viitenumbrid. Kaebaja järeldas, et kuna ajatamise otsus on tehtud, ei kehti enam intressinõudes märgitud viitenumber. Nõustuda ei saa väitega, et ajatamise otsusega muudeti vaid intressinõudes sisalduvat tähtaega. Intressinõue oli tehtud ajaliselt varem. Kuna intressisummad sisaldusid juba ajatamisgraafikus, oleks ebaloogiline eeldada, et maksumaksja huvi oli intresse varem maksta, kuigi põhivõlalt oleks intressi edasi arvestatud. Maksusummad, mille tasumise tähtpäev oli 15.03.2013 (nt 2012. a juuli käibemaks), olid 18.09.2014 seisuga tasumata. Seda tõendab 30.09.2014 ajatamisotsus. Maksuhaldur rikkus MKS § 105 lg-st 6 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb summad arvestada tasutuks kohustuse tekkimise järjekorras. Sama tähtpäevaga nõuete täitmisel tuleb aluseks võtta MKS § 105 lg-s 6 toodud järjestus, milles käibemaks on märgitud enne intressi. Ka korra § 11 lg 1 näeb ette, et kohustused täidetakse ettemaksukontolt MKS §-s 105 sätestatut arvestades ning korra § 11 lg 2 kohaselt alustatakse täitmist varaseima tasumise tähtpäevaga kohustustest. Ametniku korraldus ei muuda MKS § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorda. Asjaolu, et kaebaja oli nõus enne ajatamist tasuma 54 489,36 eurot, ei muuda õiguspäraseks maksuhalduri ebaõiget korraldust. Maksuhaldur ei selgitanud kaebajale enda poolt esitatud viitenumbri kasutamise tagajärgi. Kui maksuhalduri 10.11.2014 kiri ei ole käsitatav haldusaktina, palub kaebaja tuvastada kirja kui MTA maksuarvestuse osas tehtud toimingu õigusvastasus. Kaebajal on preventiivne huvi (välistada MTA õigusvastaste toimingute tegemine tulevikus) ja kaebuse eesmärgiks on ka väiksema maksuvõla saavutamine (summa põhivõla katteks arvestamisel ei oleks sellelt enam intresse arvestatud ja maksuvõlg oleks selle võrra väiksem).
6.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja poolt 18.09.2014 tasutud 25 000 eurot oli seotud maksuhalduri 15.03.2013 koostatud intressinõudel oleva viitenumbriga, mistõttu läks see summa intressivõla katteks. 15.03.2013 3(7)
3-15-317 ajatamisotsuses oli lause 54 489,36 euro suuruse intressinõude sisaldumise kohta maksegraafikus. Kuna kaebaja tasus intressinõude sellel oleva viitenumbriga, ei arvestanud MTA seda graafikujärgse maksena, vaid selle võrra vähenes maksuvõlg. Intressinõue oli kehtiv haldusakt ning maksuvõla tasumise ajatamise otsusega muudeti vaid intressinõudes sisaldunud tasumise tähtaega. MTA ja kaebaja kirjavahetusest nähtub, et kaebaja nõustus tasuma enne maksuvõla tasumise ajatamist 54 489,36 euro suuruse intressinõude. Kaebaja 15.09.2014 e-kirjast nähtub selgelt, et kaebaja nõustus maksuhalduri ettepanekuga intressinõude iseseisvaks tasumiseks. Maksuhaldur ei pea igal juhul maksuvõla tasumist ajatama, vaid arvestab ajatamise kaalumisel võimalikke tagajärgi. Maksuhaldur nõustus ajatamisotsust tegema ilma tagatist nõudmata, kuid nõudis selle asemel intressinõude tasumist. Pärast intressinõude osalist tasumist ja sellega saavutatud maksuvõla tasumise ajatamist ei saa maksukohustuslane ümber mõelda ja nõuda maksuhaldurilt 25 000 euro osas ümberarvestust. MKS § 105 lg-s 6 sätestatud rahaliste kohustuste tekkimise järjekorda rakendatakse ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite suhtes, mitte konkreetse viitenumbriga tehtud maksele. Viitenumbri eesmärgiks ongi välistada MKS § 105 lg-s 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda. Kuivõrd praegusel juhul olid maksuhaldur ja kaebaja maksuvõla ajatamise graafiku sõlmimise eeldusena kokku leppinud intressivõla eelnevas tasumises, tegi kaebaja selle alusel ülekande, märkides viitenumbriks intressinõudel oleva viitenumbri. Seetõttu kohaldus tema suhtes korra § 11 lg 3. Sellest tulenevalt loeti intressivõlg makse suuruses tasutuks enne ajatamisgraafikus märgitud tähtpäeva. Kaebaja tagantjärele tekkinud soov taganeda maksuhalduriga sõlmitud kokkuleppest ja saavutada seeläbi intressikohustusest vabanemine, ei muuda kaebaja eelnevat käitumist olematuks ega maksuhalduri poolt viitenumbriga märgistatud summa intressivõla katteks kandmist õigusvastaseks. Maksuhalduril ei olnud alust lugeda intressivõla katteks makstud raha ajatamisgraafikus sisalduva nn põhivõla tasumiseks tehtud makseks. 10.11.2014 kiri ei ole haldusakt, vaid maksuhalduri selgitus vastuseks kaebaja taotlusele.
7.Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2016 otsusega Applaford ES AS-i kaebuse rahuldamata. 10.11.2014 kiri nr 13-4 ei ole käsitatav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes, mistõttu ei saa seda tühistada. Tegemist on MTA toimingu (nii faktilise toimingu kui maksuarvestuse muutmata jätmise) põhjenduste esitamisega taotluse esitajale. Faktiline toiming – 25 000 euro kandmine ettemaksukontolt intressivõla katteks – on toiminguna vaidlustatav. Ka 10.11.2014 keeldumine maksuarvestuse muutmisest on toiminguna vaidlustatav. Nende toimingute õigusvastasuse tuvastamine on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks. Eraldi tuvastamise vajadust kaebajal ei esine. Kohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel MTA 07.01.2015 vaideotsuses esitatud põhjendustega ja järgis neid. Kaebaja on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et intressinõue oli kehtiv haldusakt, mida maksuvõla ajatamise otsus muutis üksnes tasumise tähtaja osas. Samuti on kaebaja põhjendamatult jätnud kõrvale MTA ja kaebaja vahel kokkulepitu, mille kohaselt tuli tasuda intressinõue summas 54 489,36 eurot, mille MTA seadis ajatamisotsuse tegemise eeltingimuseks. Enne 25 000 euro ülekandmist kinnitas Applaford ES AS-i juhatuse liige maksuhaldurile, et on nõus septembrikuu jooksul tasuma 54 489,36 eurot (intressinõue) tingimusel, et ülejäänud maksuvõlg ajatatakse ning tagatist ei nõuta. Selle kinnituse järgselt edastaski MTA intressinõudes esitatud viitenumbri (tl 44, 18.09.2014 e-kiri), mida kasutades kandis kaebaja ettemaksukontole 25 000 eurot. Applaford ES AS-i juhatuse liikme RN
4(7)
3-15-317 15.09.2014 e-kirja (tl 42) ei ole võimalik tagantjärele teisiti sisustada. Kaebuses esitatud väited ja selgitused ei ole usutavad ning neid ei kinnita asjas esitatud tõendid. Isegi kui kaebajale tundub praeguse seisuga intressinõude esmajärjekorras tasumine ebamõistlik, ei muuda see varasemaid asjaolusid. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt aktsepteeris kaebaja maksuhalduri tingimust tasuda intressinõue, mistõttu maksuhaldur nõustus uue ajatamisotsuse tegemisega. Nõustuda tuleb MTA seisukohaga MKS § 105 lg 6 kohaldamise osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Applaford ES AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Toimingu tegemisest keeldumise ning kaebaja taotluse rahuldamata jätmise näol on tegemist haldusaktiga. Kohus luges kirja valesti toiminguks. Kohus saanuks saata asja maksuhaldurile uuesti otsustamiseks. Halduskohus luges valesti ajatamise otsuse ja intressinõude omavahel seotuks. Kuna 15.03.2013 tehti lisaks intressinõudele ka eelmine ajatamisotsus, mille kohaselt oli selles intressinõue juba arvesse võetud, ei kehtinud enam intressinõudes märgitud viitenumber. Vale on seisukoht, et ajatamise otsusega muudeti üksnes intressinõudes sisalduvat tähtaega. Kuna intressisummad sisaldusid juba ajatamisgraafikus, on ebaloogiline, et maksumaksjal olnuks huvi intresse varem maksta, sest põhivõlalt oleks intressi jätkuvalt arvestatud. Halduskohus tugines põhjendamatult maksuhalduri ja kaebaja kokkuleppele. Maksuõiguses pole kokkulepped lubatud, lähtuda tuleb seaduses sätestatud järjekorrast. Maksuhaldur tugines ebaõigesti läbirääkimiste algusjärgule, kuid pidi lähtuma sellest, millisele kokkuleppele jõuti hiljem. Kui algselt arutati tõesti intressinõude maksmist, siis hiljem lisandus ka tagatise pakkumine ning arutati vaid maksuvõla tasumist. Kaebaja tegi ülekandeid kahes osas, tasudes 25 000 eurot ja 30 000 eurot. Algselt kandis maksuhaldur ka 30 000 eurot intressinõude katteks, kuid korrigeeris selles osas maksuarvestust ja kandis selle kõige vanema nõude katteks. Ebaõige on käsitlus, nagu tekitaks viitenumbri kasutamine iseseisva õigusliku aluse. Kaebaja kasutas 25 000 euro tasumisel viitenumbrit, mille maksuhaldur talle edastas. See ei muuda MKS-s sätestatud tasumise järjekorda. Maksuhalduri kirjas puudus märge, et tegu on intressi viitenumbriga või millised on selle kasutamise tagajärjed. Pooltevahelisele kokkuleppele ei saa tugineda ka seetõttu, et sellisel juhul oleks ka 30 000 eurot jäetud intressinõude katteks. Selles osas aga rahuldas maksuhaldur maksuarvestuse muutmise taotluse, kuna kasutatud oli ettemaksu viitenumbrit. Kaebaja avaldas 18.09.2014 e-kirjas soovi tasuda 25 000 eurot maksuvõla katteks. Kaebaja ei lubanud selles kirjas, et tasub intressinõude. Ka MTA 18.09.2014 vastuskirjas räägitakse maksuvõlast ning märgitud ei ole, et tegu on intressinõudega. Asjakohane ei ole tugineda 15.09.2014 kirjale, milles räägitakse intressinõude tasumisest. 15.09.2014 ei arutatud veel tagatise andmist, 18.09.2014 aga pakkus kaebaja tagatiseks veoautosid.
9.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. 25 000 euro kandmine maksuhalduri poolt oli reaaltoiming. MTA 10.11.2014 kirja näol on tegu toimingu põhjenduste esitamisega. Sellel puudub regulatiivne iseloom. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis annaksid alust lugeda vaidlustatud kirja haldusaktiks. 5(7)
3-15-317 Intressinõude tasumine oli ajatamise eeltingimuseks. MKS § 112 lg 4 p 2 lubab jätta ajatamise taotluse rahuldamata, kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul. Kuna maksukohustuslane tasus maksuvõla osaliselt, tekkis küsimus tagatise andmisest. Asjaolusid arvestades ei ole ebaloogiline kaebaja soov tasuda eelisjärjekorras intressinõue. Kaebaja selline huvi tulenes soovist saavutada ajatamise taotluse rahuldamine. Ainetu on väide, et algselt arutati intressinõude tasumist, kuid hiljem lisandus ka tagatise pakkumine ja arutati vaid maksuvõla tasumist. Intressinõude välistamine maksuvõla mõiste alt on eksitav ja vastuolus MKS §-ga 32. Kui maks on määratud tasumiseks maksuotsusega või maksuvõlg on ajatatud, ei arvestata MKS § 105 lg-s 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda, kui haldusaktist tuleneb erinev rahaliste kohustuste tasumise tähtpäev. Ajatamise puhul võetakse seaduses sätestatud maksmise tähtpäeva asemel aluseks haldusaktis antud maksetähtpäev (MKS § 105 lg 7). 15.03.2015 ajatamise otsuses oli märgitud, et sama päeva intressinõue oli otsuses arvesse võetud ja sisaldus maksegraafikus. Seega tuli lähtuda ajatamisotsuses märgitud tähtpäevast. Maksuvõla ajatamine on kaalutlusotsus. Alusetu on kaebaja väide kokkulepete lubamatusest maksukohustuse täitmise järjekordade muutmise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust.
11.Halduskohus lähtus õigesti eeldusest, et vaidlustatud kirja näol ei olnud tegu haldusaktiga, sest sellel puudus regulatiivne iseloom. Ehkki kiri on koostatud vastusena kaebaja 19.10.2014 taotlusele vaadata üle maksuvõlgade tasumise arvestus ning seejärel on maksuhaldur kaebaja tasutud 30 000 euro osas maksuarvestust korrigeerinud, kandes 30 000 eurot kõige vanema nõude katteks, ei ole vaidlustatud kiri suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ettemaksukontolt tehtavad arvestusse kantud kohustuste täitmised on arvestuslikud toimingud ettemaksukontol. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et vaidlustatud kirja ei saa tühistada, ning asunud lahendama kaebaja alternatiivset kohustamisnõuet.
12.Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus (sh keeldumine taotletud toimingu sooritamisest või tegevusetus). Praegusel juhul keeldus MTA 10.11.2014 kirjaga 25 000 euro osas kaebaja maksuarvestuse korrigeerimisest. Asjas on seega vaidlus selle üle, kas kaebaja ettemaksukontole laekunud 25 000 euro kandmine 15.03.2013 intressinõude katteks oli õiguspärane, sest sellisel juhul ei oleks alust õigusvastaseks pidada ka taotletud toimingu – maksuarvestuse korrigeerimise – sooritamisest keeldumist.
13.MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused nende tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva MKS § 105 lg 6 p-des 14-16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Seega toimub kohustuste tasumine seaduses sätestatud järjekorra alusel, arvestades nõude tasumise tähtpäeva ning nõude liiki. MKS § 105 lg 9 alusel kehtestatud Korra § 11 lg 3 näeb ette, et kui alusdokumendile on väljastatud viitenumber, on võimalik kohustuse eest tasuda enne kohustuse täitmise tähtpäeva, märkides maksekorraldusele väljastatud viitenumbri. Seega on viitenumbriga varustatud maksukohustusi võimalik tasuda ka enne kohustuse täitmise tähtpäeva, st enne MKS § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorra rakendumist.
14.Maksuhaldur kandis 18.09.2014 kaebaja ettemaksukontole laekunud 25 000 eurot intressinõude katteks, sest selle tasumisel kasutas kaebaja intressinõude viitenumbrit. Asja materjalidest nähtuvalt edastas maksuhaldur kaebajale selle viitenumbri 18.09.2014 (tl 44) e6(7)
3-15-317 kirjavahetuses, milles kaebaja juhatuse liige RN on 15.09.2014 selgesõnaliselt kinnitanud, et kaebaja on nõus tasuma septembrikuu jooksul summa 54 489,36 eurot (intressinõue), tingimusel, et maksuvõlg ajatatakse taotluses toodud tingimustel (tl 42). Seega ei saa nõustuda kaebaja etteheidetega, et halduskohus luges alusetult ajatamise otsuse ja intressinõude omavahel seotuks. Kaebaja on ilmselgelt intressinõude tasumisest kui uue ajatamisotsuse saavutamise eeldusest aru saanud ning sellega nõustunud. Seetõttu ei ole usutavad kaebuses toodud seisukohad, et kaebajal ei saanud olla huvi intresse varem maksta või ta ei saanud aru, et on teinud ülekande intresside tasumiseks. Halduskohus ja vastustaja viitasid õigesti, et 15.03.2013 intressinõue oli olenemata samal päeval tehtud ajatamisotsusest kehtiv haldusakt ning intressinõudes sisaldunud viitenumbri kasutamine tingis sellega pandud intressikohustuse täitmise tasutud summa ulatuses.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et maksuhaldur on ebaõigesti lähtunud läbirääkimiste algjärgust ning jätnud arvestamata, millisele kokkuleppele jõuti lõpuks. Viidatud e-kirjavahetus on toimunud 4-päevase perioodi jooksul (15-18.09.2014), seejuures on maksuhaldur veel 18.09.2019 e-kirjas (tl 43) viidanud 54 489,36 euro suuruse intressinõude tasumisele. Asjaolu, et peale 15.09.2014 antud selgesõnalist nõustumist intressinõude tasumiseks soovis kaebaja maksuhaldurile tagatisi pakkuda, misjärel ta ise tagatise pakkumisest ja pandilepingu sõlmimisest loobus, eeltoodud järeldust ei kummuta. Kaebaja tasus 25 000 eurot ettemaksukontole olukorras, kus maksuhaldur oli nõustunud kaebaja ettepanekuga, et kaebaja tasub 25 000 eurot maksuvõla katteks ning annab maksuhaldurile tagatiseks kolmandale isikule kuuluvad veokid (tl 44). Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et viide maksuvõla tasumisele tähendas, et kaebaja ei pidanud enam silmas intressinõude tasumist, sest MKS § 32 tähenduses hõlmab maksuvõlg ka tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi. Halduskohus ja vastustaja leidsid seega varasemat kirjavahetust ning kaebaja tegutsemist ülekande tegemisel hinnates põhjendatult, et kaebaja tahe 25 000 euro maksmisel oli tasuda intressinõue. Pole põhjust arvata, et pärast tagatise osas peetud kirjavahetust eeldas kaebaja, et maksuhaldur on intressinõude tasumise nõudest loobunud. Seega oli kaebaja poolt tasutud 25 000 euro kandmine intressinõude katteks õiguspärane.
16.Asjaolu, et maksuhaldur muutis maksuarvestust 30 000 euro osas ja luges intressinõude asemel selle kantuks kõige vanema nõude katteks, ei muuda 25 000 euro kandmist intressinõude katteks ja selles osas maksuarvestuse muutmata jätmist õigusvastaseks.
17.Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka Maksu- ja Tolliameti võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.