lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1622/35

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1622/35
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1072
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

K OHT UMÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 16.11.2016, Tartu 3-16-1622 Aleksei Bobrovnitski kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määrus Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.04.08.2016 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
2.Tallinna Halduskohtu 18.08.2016. a määrusega anti kaebaja kaebus kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
3.Tartu Halduskohtu 22.09.2016. a määrusega tagastati kaebaja kaebus, sest kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.
30.09.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.09.2016. a kohtumäärusele. Koos määruskaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole see piisav põhjus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebus on perspektiivitu. Tartu Halduskohtu 22.09.2016. a kohtumäärusest nähtub, et kaebaja kaebus tagastati HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja esitas 24.10.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määrusele. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal on läbimata nõude kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse osas järginud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Kaebaja selgitab, et kuna ta ei valda piisavalt eesti keelt, siis kirjutas ta Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse vene keeles. Sellest, et kaebaja eesti keelt ei valda, on Tallinna Vangla teadlik. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-st 1 nähtub, et vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama sätte lõige 4 sätestab, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid tasub tõlketeenuse eest vangla. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-le 1 peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul ning § 18 lg-le 2 kui see organ jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega leiab kaebaja, et ta on järginud kõiki seadusega sätestatud nõudeid ja tema mittevabastamine riigilõivu tasumisest piirab ebaproportsionaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda õiguste rikkumise korral kohtusse. Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, mistõttu on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
9.Kaebaja esitas määruskaebuse halduskohtu määrusele, millega kohus tagastas kaebuse sel alusel, et kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Kohustuslik kohtueelne kord jäi kaebaja poolt läbimata seetõttu, et Tallinna Vangla tagastas kaebaja 14.06.2016. a venekeelse taotluse läbivaatamatult. Seega on oluline kindlaks teha, kas Tallinna Vangla tagastas taotluse õiguspäraselt. Tallinna Vangla 05.07.2016. a kirjast nr 5-37/16/130-4 nähtub, et taotluse tagastamise tõi kaasa asjaolu, et kaebaja ei esitanud vanglale oma võõrkeelse pöördumise tõlget ega kinnitust, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma enda vanglasiseselt isikuarvelt. Samas leidis vangla, et kaebaja oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldas tal esitada pöördumine eesti keeles.

10.Ringkonnakohus peab ebausutavaks kaebaja väidet, et ta ei valda piisaval tasemel eesti keelt, et koostada kahju hüvitamise taotlus eesti keeles. Haldusasjas nr 3-15-295 on Tallinna Vangla 29.05.2015. a vastusega koos esitanud halduskohtule ka mitmed kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud taotlused, mille kaebaja on koostanud eesti keeles. Seega on ilmselge, et kaebaja A2 tasemel eesti keele oskus on varasemalt olnud piisav vanglale taotluste esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebaja seega ka käesolevas asjas võimeline koostama kahju hüvitamise nõude Tallinna Vanglale eesti keeles. Kuna ta aga seda ei teinud ega andnud ka nõusolekut enda pöördumise tõlkimise kulude kandmiseks, ei olnud Tallinna Vanglal vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 5 järgi alust kaebaja 14.06.2016. a taotlust tõlkijale edastada ega kaebaja taotlust sisuliselt lahendada, mistõttu tagastati kaebaja venekeelne pöördumine õigesti läbivaatamatult. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja määruskaebus halduskohtu 22.09.2016. a määrusele on perspektiivitu.
11.Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).
12.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-4007, p 11, RKHK 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte vabastama. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium