Korrakaitse › Vanglad

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS §11 lg 81 kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. A. B esitatud kaebuses palub ta hüvitada talle Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et A. B esitas Tallinna Vanglale 14.06.2016 võõrkeelse pöördumise nr 5-37/16/130-1, millele Tallinna Vangla on vastanud 16.06.2016 kirjaga nr 5-37/16/130-2 ja andnud Aleksei Bobrovnitskile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o pöördumise tõlkimiseks. (lk 7). Tallinna Vangla 05.07.2016 teatisega nr 5-37/16/130-4 tagastati A. B kahju hüvitamise taotlus põhjusel, et ta oskab riigikeelt A2 tasemel ja on varasemalt vangla poole eestikeelsete taotlustega pöördunud. (lk 8) Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 20 lg 1 kohaselt haldusmenetluse keel on eesti keel. HMS § 20 lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 esimese lause kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 esimese lause kohaselt, kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. KeeleS §-s 9 sätestab erandi, mille kohaselt omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 9 lg 3 kohaselt vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga. Tallinna Vangla asukohaks on Tallinna linn ja Tallinna linna koduleheküljel esinevate statistiliste andmete järgi (Internetis kättesaadav: http://statistika.tallinn.ee 21.09.2016) oli 01.01.2016 seisuga Tallinna rahvaarv 439 517 inimest. Sellest moodustasid venelased 166682 inimest, mis on 37,9 %. Seega tuvastas kohus, et käesoleval juhul ei esine KeeleS § 9 sätestatud erandit.

Vastavalt Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 3 kohaselt kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on õigesti tagastanud kaebuse esitajale võõrkeelse kahjunõude. Keeleseaduse järgi ei pidanud Tallinna Vangla aktsepteerima võõrkeelset pöördumist ning lisaks oskab vangla seisukohast nähtuvalt kinnipeetav piisavalt tasemel eesti keelt (varasemad pöördumised vanglale). Lähtudes eeltoodust tuvastas kohus, et kaebajal on tulenevalt HKMS § 47 lg 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole ilmselgelt perspektiivikas isikule menetlusabi anda, kuivõrd kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et A. B kaebus haldusasjas nr 3-16-1622 kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 121 lg 4 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.